Anekdoodid ja toostid. Gerda Kroom (koostaja)

>

      Arstiteadus

      ~~~

      Tuntud arstilt küsitakse:

      “Mis on tervis?”

      “Tervis,” vastab ta, “on see, kui teil iga päev valutab erinev koht.”

      ~~~

      “Teate, doktor, see ravim, mille te mulle möödunud korral kirjutasite, aitas.”

      “Noh, mida ma oskan öelda? Juhtub…”

      ~~~

      Kaks arsti vestlevad omavahel.

      “Teate, mul oli selline juhus, et patsient oleks pidanud kõigi näitajate järgi juba kümme aastat tagasi surnud olema, aga tuleb välja, et ta on ikka veel elus.”

      “No näete, kolleeg, kui inimene tahab ikka tõsiselt elada, on meditsiin võimetu.”

      ~~~

      Arst patsiendile:

      “Sapipõies on teil kivid, neerudes liiv, kopsudes lubi…”

      “Doktor, öelge, kus mul on tsement, ja ma hakkan maja ehitama!”

      ~~~

      Naine läheb arsti juurde.

      “Tahan lasta end steriliseerida,” ütleb ta kindlameelselt.

      “See on väga tähtis otsus. Te mõelge kõik hästi läbi. Pidage nõu oma perekonnaga.”

      “Juba pidasin. Seitseteist on poolt, üks erapooletu.”

      ~~~

      Haiglas puhkeb tulekahju. Tuli kustutatakse.

      Tuletõrjujad kannavad peaarstile ette:

      “Tulekahju kustutatud. Keldrist leitud kolm kannatanut. Kahele neist saime elu sisse, kolmandat ei õnnestunud päästa.”

      “Mehed! Meil on keldris surnukuur,” pomiseb arst šokeeritult.

      ~~~

      Arst patsiendile:

      “See operatsioon läheb teil maksma kolm tuhat dollarit.”

      “See on ju röövimine! Ma parem suren maha!”

      “Ei soovita, matused lähevad teile veel rohkem maksma.”

      ~~~

      Pärast operatsiooni küsib haige kirurgilt:

      “Doktor, millal ma võin taastada normaalse suguelu?”

      “Raske öelda,” vastab arst nõutult, “mulle pole veel kunagi pärast kurgumandlite eemaldamist taolist küsimust esitatud.”

      ~~~

      Kuidas ära tunda, kes psühhiaatriahaiglas on kes?

      Tuleb minna esimese vastutulija juurde ja talle näkku sülitada.

      Kui ta hakkab nutma, on tegu patsiendiga.

      Kui hakkab sõimama, on ta külastaja.

      Annab vastu vahtimist, on sanitar.

      Kui aga vastu sülitab, siis on ta raviarst.

      ~~~

      Ajakirjanik küsib psühhiaartiahaigla juhatajalt:

      “Milline test on määrav haiglast välja kirjutamisel?”

      “Me kallame vanni vett täis, paneme selle kõrvale teelusika ja suure kruusi ning palume patsiendil vann veest tühjendada.”

      Ajakirjanik ütleb naeratades:

      “See on ju selge. Iga normaalne inimene võtab kruusi.”

      “Ei,” vastab juhataja, “iga normaalne inimene tõmbab vannikorgi välja.”

      ~~~

      “Doktor, ma näen pidevalt unes, et olen hobune ja närin heinu.”

      “Rahunege, see on kõigest uni.”

      “Jah? Aga kus on siis mu õlgmadrats?”

      ~~~

      “Hallo! On see haigla?”

      “Surnukuur.”

      “Oi, minu jaoks on see veel vara.”

      “Pole viga, me ootame.”

      ~~~

      Kirurgi juures.

      “Õde, mis meil tänaseks on?”

      “Kaks kerget juhtumit – autoavarii ja tööõnnetus, ning üks raske juhtum – mees, kes keeldus nõusid pesemast.”

      ~~~

      Vaadanud hoolikalt läbi eaka patsiendi, ütleb arst:

      “Nii, mu kallis, olete terve kui härg. Elate üheksakümne aastaseks.”

      “Aga ma olen juba üheksakümmend!” hüüab vanake ehmunult.

      “No näete! Mis ma ütlesin!”

      ~~~

      “Te peaksite magama mitte vasakul, vaid paremal küljel,” soovitab arst patsiendile.

      “Võimatu, doktor. Mu mees räägib unes, aga ma kuulen vasaku kõrvaga halvasti.”

      ~~~

      “Doktor, mis minuga lahti on? Hommikuti peeglisse vaadates ajab iiveldama.”

      “Ei tea, proua, kuid nägemine paistab teil korras olevat.”

      ~~~

      Haige: “Doktor, mul valutab kõht.”

      Kirurg: “Selge. Tuleb kõrvad ära lõigata.”

      Mees jookseb õudusega terapeudi juurde.

      “Doktor, mul valutab kõht, aga kirurg ütles, et kõrvad tuleb ära lõigata.”

      “Oh neid kirurge küll,” toriseb terapeut. “Alailma tahavad nad midagi ära lõigata. Siin on tabletid, võtke need sisse ja küll nad ise ära kukuvad.”

      ~~~

      “See arst teeb lausa imesid. Ta ravis sõna otseses mõttes minutiga mu naise terveks.”

      “Kuidas?”

      “Ütles, et tema haigus on läheneva vanaduse tunnus.”

      ~~~

      “Teie mees vajab täielikku rahu. Siin on rahusti.”

      “Ja millal tuleks seda mehele anda?”

      “Te ei saanud õigesti aru. See on teile.”

      ~~~

      Üks mees teisele:

      “Jah, kui isegi jaoskonnaarst jättis joomise maha, võib-olla on see tõesti kahjulik?”

      ~~~

      Haiglas heliseb telefon.

      “Tere hommikust, ma tahan teada, kuidas on Sidorovi tervis palatist kuus.”

      “Üks hetk, ma otsin ta haiguslugu… Nii, leidsin. Luumurd kasvab hästi kokku, ülehomme võtame kipsi maha, reedel eemaldame õmblused.”

      “Kas on vaja operatsioonijärgset hooldust?”

      “Jah, kaks-kolm nädalat tuleb käia ultrahelis.”

      “Millal ta haiglast välja kirjutatakse?”

      “Reedel. Ja kes teie olete, kas Sidorovi sugulane?”

      “Ei, mina olengi Sidorov, aga mulle selles neetud haiglas ju keegi midagi ei räägi!”

      ~~~

      Mees on sattunud haiglasse. Põetaja toob talle lõunaks tüki leiba, veerand tomatit, pool muna ja lusikatäie putru.

      Mees vaatab mõtlikult oma lõunasööki, pärast aga kutsub põetaja.

      “Mis vaja?”

      “Kas teil postmarki on?” küsib mees.

      “Milleks