Naiseks olemise kunst. Avasta naiselik vägi läbi arhetüüpide maagilise maailma. Katrin Saali Saul

et mängida ja mängib, sest selle käigus ta puhkab.

      A Naerda ja nutta

      Naer kosutab. Tütarlaps armastab naerda. Ta leiab igapäevaelus piisavalt asju, mis teda naerma ajavad. Kui elu pakub antud hetkel vaid kibedaid noote, siis Tütarlaps teab, millised komöödiafilmid või – sarjad talle natukenegi naeru lubavad ning ta valib need krimi-, õudus- või tõsielu saadete asemel ning lõõgastab end naeruga. Küps naine talletab Tütarlapse arhetüübis oskust naerda ka iseenda üle.

      Tütarlaps nutab tavaliselt valust, kurbusest, abitusest või hirmust. Nutt vabastab pinged. Ja siis nutab Tütarlaps veel heast meelest ja liigutusest. Kui väike tüdruk nutab, siis mehed teavad, mida teha – tuleb võtta tüdruk sülle, paitada, lohutada ja öelda, et kõik saab korda. Kui täiskasvanud naine Tütarlapsena nutta löristab mõnel ülalloetletul põhjusel, saab väga paljudel meestel mõistus otsa ning neil pole õrnematki aimu, mis olukorra parandaks. Vahet pole – pisarad voolavad arhetüüpsel Tütarlapsel – leevendust toovad koheselt samad võtted, mis pisikese tüdruku puhulgi.

      Tütarlapse tunnete ehe väljendamine teeb ta haavatavaks. Nii mõnigi kord ütleb mõni inimene (oma mees): „Mis sa töinad!“ „Lõpeta ära!“ Ent Tütarlaps ei saa, ta on hingepõhjani kurb, ta vajab sel hetkel, et mees teda hoiaks ja lohutaks, mitte ei riidleks ega mõistusele, ratsionaalsele käitumisele kutsuks. Just teiste inimeste karm kriitika ta haavatavuse suhtes lükkab naisi Tütarlapse energiast välja. Nad tunnevad, et neil pole justkui õigust olla emotsionaalne, oskamatu, õnnetu, teised eeldaks temalt tunnete valitsemist ja olukorra kontrollimist. Aga see pole üldse Tütarlapse pärusmaa. Seda valdab meisterlikult Kuninganna, mitte Tütarlaps.

      Tütarlaps nutab ja naerab ning väljendab ka oma teisi emotsioone häälega. Hääl aitab sügavaid tundeid seest paremini välja tuua. Häälel on psüühikale puhastav mõju, ta paneb sisemised energiad liikuma. Just hääleka nutu või vihase karjumise järel võib naine tunda suurt kergendust, nagu ta oleks vabanenud painavast koormast. Tütarlaps julgeb oma emotsioone häälega vabastada ja hoiab oma sisemaailma selle läbi puhtana.

      A Andestada

      Tütarlapsel on kõigist arhetüüpidest kõige kergem öelda: „Palun andeks, lepime ära!“ Selle erilise oskuse juures aitab Tütarlast avatud süda ja hetkes olemise võime. Eilne tüli jäi eilsesse päeva, täna on uus päev.

      A Transformeerida ärevus elevuseks

      Transformeerimisoskus on eriline selle poolest, et seda õpib naine tavaliselt elu jooksul, päris väiksed tüdrukud seda veel ei oska. Ärevuse ja elevuse tunne kõhus on tihti sama – justkui liblikad lendaksid kõhus. Adrenaliin toidab nii elevust kui ärevust. Uus olukord, turvatsoonist lahkumine, ükskõik, milline muutus – see kõik toodab ärevust. Ehk siis hirmu.

      Tütarlaps võtab appi oma avatud südame ja astub muutusele vastu. Ja ta oskab endale sisendada, et see ärevus on hoopis elevus. Põnevus uue, tundmatu, teadmatu ees. Elevusega on märksa kergem edasi minna kui ärevusega. Ärevus sunnib paigale, elevus annab indu ja hoogu juurde. Seda oskust valdavad Amatsoonid meisterlikult. Aga ka eluterve Tütarlaps saab transformeerimisega kenasti hakkama.

      Muidugi, see ei kehti tõesti hirmutavate olukordade puhul. Operatsiooni eel, finantskriisi ajal, kohutava kaotuse järgselt ei suuda naine transformeerida hirmu ja ärevust elevuseks. See punkt ei kehti hirmu puhul, vaid mõõduka ja kerge ärevuse puhul. Aga näiteks uude seltskonda, kohtumisele minnes, põneva väljakutse eel on see võimalik.

      A Ja ehk kõige tähtsam oskus – usaldada Universumit

      See armas, mõnede arvates puukallistajalik mõiste aitab Tütarlapsel hoida südant avatuna. See võimaldab lootust, unistamist. Küll kuidagi ikka saab. Kõik on ju võimalik. „Universum kannab mu ellu olukordi, millega ma saan hakkama, mis mind õpetavad, mille läbi saan kasvada!“ Tütarlaps on tänulik Universumile elu enese eest ja loodab ikka parimat.

      Tütarlaps on kõige usaldavam arhetüüp. Lausa lapselikult usaldav. Ta ei taha kedagi ega midagi kontrollida, ta usaldab elu ja inimesi. Kontroll röövib elurõõmu. Perenaine ja Kuninganna on naise sees kontrollivad üksused, Tütarlaps aga oma avatuses ei kontrolli suurt midagi, vaid usub, et kõik, mis lubatud, juhtub igal juhul.

Tütarlapse ülesanded paarisuhtes

      A Hoida alal lootust ka kõige raskematel hetkedel

      Lootus on rõõmsa meele üks alustaladest. Ilma lootuseta vajub igaüks norgu. Tütarlapsele tundub, et kõik on võimalik ja loodab, et kõik saab korda. See usk on pärit lapsepõlvest, kus ema või isa aitasid lahendada ta muresid. Nüüd, täiskasvanuna, kannab ta endas lootust edasi. Lootuses on usk ja teadmine, et rasked ajad saavad läbi, isegi siis kui selleks on tarvis imet. Ja loomulikult usub Tütarlaps imedesse. Tütarlaps jaksab oma lootust, et homme on parem, teistele edasi anda.

      A Kiirata elurõõmu

      Tore on ju suhelda inimesega, kes on positiivne ja elurõõmus. Argises maailmas meie laiuskraadil, kus ilm pakub pidevalt põhjust virisemiseks ja olme kisub tuju allapoole, mõjub elurõõmus inimene kui värskendav sõõm vett kõrbes.

      Mees, tulles töölt, ihkab kodus näha elurõõmsat naist. Kurnatud, väsinud ja vesine naine on mehele kui elav etteheide, et ta ei suuda teha oma naist õnnelikuks. Tütarlaps nakatab oma elurõõmuga ja annab energiat.

      A Näidata välja tundeid

      Tütarlapsel on hea kontakt nii oma naeru kui nutuga. Need tunnete väljendusviisid pakuvad ehedat sisemaailma peegeldust. Mehelik maailm hoiab oma tundeid suuresti vaka all. Ka mehelikud naisarhetüübid (Kuninganna on tunnete endale hoidmises arhetüüpidest muidugi kõige edukam). Ühest küljest on see tingitud hillitsetud hoiakust, sest eriti kurvastamist ja sellega seotud eneseväljendamist ei peeta meie kultuurikontekstis üldse mehelikuks. Mehelikkusele on aktsepteeritavam väljendada oma viha.

      Teisest küljest polegi mehelikkus oma tunnetega nii heas kontaktis kui seda on naiselikkus. Mehelikkus on üldiselt paremas kontaktis mõistuse kui tunnetega. Naiselikkus jälle, vastupidi, on tuunitud märkama ja väljendama erinevaid tundenüansse.

      Naiselikkuse kingitus mehelikkusele ongi tutvustada kogu tundeskaalat. Mehelikkus saab kontakti tunnetega läbi naiselikkuse. Kuigi meestel on tihti keeruline mõista naiste nüansirikast tundemaailma (eriti selle skaala negatiivset ja kurba külge), rikastavad naiselikud tundeväljendused (jällegi parajas annuses) mehelikku maailma. Kuigi ka Mr Higgins „Minu veetlevas leedis“ õhkab, et miks ei võiks naine olla nii nagu mees, adub isegi temasugune pragmaatik ja küünik, et naise emotsionaalsuseta on ta maailm justkui tühi.

      A Vaimustuda ja imetleda

      Tütarlaps satub kergesti vaimustusse, õhinasse.

      Tütarlapse tähelepanu köidab – SEE – miski välises maailmas. Ja nii ta vaimustubki (rõhuga sissehingamisel):

      „Ah, vaata vikerkaar!“

      „Näe, värsked herned!“

      „Oo, milline kleit!“

      „Kui ilus!“

      „Lahe auto!“

      „Kui tugev sa oled!“

      „Sa oled nii tark/osav!“

      „SEE oli nii äge!“

      Tütarlaps pole kitsi imetlusega.

      Suhtes mehega on imetlus väga oluline. Mehed annavad endale tavaliselt aru, et maailma mastaabis on neist kindlasti targemaid, osavamaid, tublimaid, edukamaid suguvendi. Ent oma naisele tahaks mees küll olla parim. Mees tahaks, et naine peaks teda enda jaoks parimaks ja loomulikult tahaks ta, et naine teda imetleks. Imetleks selle eest, mida ta ise enda juures heaks peab ja tunnustab. Iga adekvaatse enesehinnanguga küps mees peab ennast mingis valdkonnas heaks.

      Igas mehes on ju midagi imetlusväärset. Kui vaadata meest pealaest jalataldadeni, siis igaühes leiab ainest kiituseks. Kellel lõikab pea, kel on silma ilu jaoks, kellel on hea nina ja ärivaist, kellel jutt jookseb. Naljamehed on ju alati naiste seas väga menukad olnud. Kelle väärtuseks on kuldsed