Mehed on Marsilt, naised Veenuselt. John Gray

jagavad soovitusi, kuidas seda teha. Nõuanne ja konstruktiivne kriitika on armastuse akt.

      Mars on hoopis erinev. Marslased on orienteeritud lahendustele. Kui miski juba töötab, on nende motoks seda mitte muuta. Neil on instinkt jätta see, mis toimib, omapead. „Ärge parandage seda, mis pole katki,” on nende tavaline ütlus.

      Kui naine parandab meest, tundub tollele, et ta tahab teda siduda. Ta saab sõnumi, nagu oleks temaga midagi korrast ära. Naine ei adu, et tema hoolitsus ja püüe aidata, võivad meest alandada. Ta arvab ekslikult, nagu aitaks ta mehel täiustuda.

      LOOBU NÕUANNETEST

      Taipamata seda osa mehe loomusest, võib naine, ilma et ta seda teaks ja sooviks, kergesti haavata ja solvata meest, keda ta üle kõige armastab.

      Üks näide. Tom ja Mary läksid peole. Tom juhtis autot. Umbes kahekümne minuti pärast, kui sõideti taas ümber sama kvartali, oli Maryle selge, et Tom on ära eksinud. Lõpuks ta nõudis, et mees küsiks teed. Tom vaikis. Nad jõudsid siiski kohale, kuid selle hetke pinge jäi nende vahele kogu õhtuks. Mary ei saanud aru, millest on mees nii häiritud.

      Naine oli öelnud: „Ma armastan sind ja hoolitsen su eest, seepärast pakun oma abi.”

      Mees aga oli solvunud, sest ta oli kuulnud: „Ma ei usu, et sa viid meid kohale. Sa oled ebakompetentne.”

      Tundmata elu Marsil, ei kujutanud Mary ette, kui tähtis oli Tomile jõuda sihile ilma kõrvalise abita. Nõuanne oli tõeline auhaavamine. Nagu me oleme kindlaks teinud, ei jaga marslased eales nõuandeid ilma, et neid neilt palutud oleks. Teise marslase austamine eeldab ALATI, et too suudab lahendada oma probleemi ilma abi nõudmata.

      Mary ei taibanud, et kui Tom ära eksis ning tiirutas ümber sama kvartali, oli tal eriline võimalus osutada mehele oma armastust ja tuge. Sel hetkel oli mees eriti haavatav ja vajas ekstra hoolitsust. Lugupidamine tema vastu ilma nõuannet pakkumata olnuks mehele samasuguseks kingituseks, kui et mees kinkinuks naisele ilusa kimbu lilli või kirjutanuks armastuskirja.

      Kui Mary oli tundma õppinud marslasi ja veenuslasi, sai ta teada, kuidas toetada Tomi raskel hetkel. Järgmisel korral, kui mees ei teadnud teed, hoidis ta end tagasi ega pakkunud abi, hingas sügavalt sisse ning hindas sisemas seda, mida Tom püüdis tema heaks teha. Tom omakorda hindas kõrgelt naise tähelepanelikkust ja usaldust.

      Üldiselt öeldes: kui naine pakub palumata nõu või püüab „aidata” meest, pole tal aimu, kui kriitiliselt ja ebasõbralikult võib see kõlada mehele. Isegi kui see tuleb armastusest, teevad tema sõnad mehele haiget ja solvavad teda. Mehe reaktsioon kriitikale võib olla tugev, eriti kui ta tunneb, et temaga on tõreldud nagu lapsega, või kui tema elus on kogemus, kuidas ema arvustas isa.

Kui naine pakub palumata nõu või püüab „aidata” meest, pole tal aimu, kui kriitiliselt ja ebasõbralikult võib see mehele kõlada

      Meestele on väga tähtis tunda, et nad jõuavad alati sihile, isegi kui see on nii tühine asi nagu sõit restorani või peole. Nali naljaks, ta on väikestes asjades isegi tundlikum kui suurtes. Umbes nõnda: „Kui mind ei või usaldada nii pisikestes asjades nagu peole minek, kuidas saab ta mind usaldada suurtes asjades?” Nagu nende marslastest isadki, on mehed uhked oma asjatundlikkuse üle. Eriti kui asi puutub masinatesse, kohalejõudmistesse või muude probleemide lahendamisse. Need on hetked, kui nad vajavad naise sõbralikku tunnustust kõige enam, mitte aga nõuannet või kriitikat.

      KUULAMA ÕPPIMINE

      Aga mees võib sooritada asju, mis on hullemad kui too „abistamine” naise poolt, kui ta ei mõista, kuivõrd erinev on naisterahvas. Mees peab pidama meeles, et naised räägivad oma probleemidest selleks, et tunda teise lähedust, mitte aga vajadusest leida lahendusi.

Naine soovib korduvalt jagada oma päevaprobleeme, tema abikaasa aga – soovist olla toeks – segab vahele, pakkudes tulvana lahendusi neile probleemidele

      Ja ta ei saa aru, miks naine pole tänulik.

      Naine soovib korduvalt jagada oma päevaprobleeme, tema abikaasa aga – soovist olla toeks – segab vahele, pakkudes tulvana lahendusi neile probleemidele. Näiteks Mary tuleb koju pärast erutavat päeva. Ta tahab jagada oma erutust, ta lausa vajab seda.

      Mary ütleb: „Nii palju on tööd, mul ei jää enda jaoks enam üldse aega.”

      Tom ütleb: „Sa ei pea ju seda tööd tegema. Sa ei tohi nii palju rabada. Otsi midagi, mis sulle rohkem istub.”

      Mary: „Aga mulle meeldib mu töö. Nad tahavad, et ma muudaksin kõike üheainsa märkuse peale.”

      Tom: „Ära pane tähele. Tee just seda, mida õigeks pead.”

      Mary: „Ma teengi! Ma ei saa aru, kuidas ma olen täiesti ära unustanud, et pidin täna tädi külla kutsuma.”

      Tom: „Ära selle pärast muretse. Ta saab aru.”

      Mary: „Kas sa tead, mida ta on läbi pidanud elama? Ta vajab mind.”

      Tom: „Sa muretsed iga asja pärast, sellepärast sa oledki nii rusutud.”

      Mary (vihaselt): „Ma pole sugugi alati rusutud. Kas sa ei suuda mind üldse kuulata?” Tom: „Ma ju kuulan sind.”

      Mary: „Miks sa minust nii tüdinud oled?”

      Pärast sellist jutuajamist on Mary rohkem ärritatud, kui ta oli koju tulles, kui ta taotles lähedust ja seltskonda. Tom oli häiritud ega mõistnud, mis läks valesti. Ta tahtis olla toeks, kuid tema probleemide lahendamise taktika ei toiminud.

      Tundmata elu Veenusel ei mõistnud Tom, kui tähtis oleks olnud just ära kuulata ilma lahendusi pakkumata. Tema lahendused tegid asja vaid hullemaks. Vaadake, veenuslased ei paku eales lahendusi, kui keegi neile millestki kõneleb. Et austada teist veenuslast, tuleb rahulikult ja osavõtlikult kuulata ning püüda mõista teise meeleolu.

      Tom ei taibanud, et Mary tundeavalduste osavõtlik ärakuulamine pakub naisele tohutult kergendust j arahuldust. Kui Tom õppis tundma veenuslaste kombeid, et neile on enda tühjaksrääkimine nii vajalik, õppis ta vähehaaval kuulama. Kui Mary tuleb nüüd väsinult ja erutatult koju, toimub nende vahel sootuks teistsugune vestlus. See kõlab umbes nõnda:

      Mary ütleb: „Mul on nii palju tööd. Mul pole enese jaoks enam üldse aega.”

      Tom hingab sügavalt sisse, lõdvestub ja ütleb: „Võeh, näib, et sul oli raske päev.”

      Mary: „Nad tahavad,et ma muudaksin kõiki asju üheainsa märkuse peale. Ma kohe ei tea, mida teha.” Tom peab pausi ja ütleb siis: „Hmmm.” Mary: „Ma isegi unustasin tädi külla kutsumata.”

      Tom (kergelt kulmu kortsutades): „Tõsi või?” Mary: „Ta vajab mind just praegu eriti. Mul on nii paha tunne.”

      Tom: „Sa oled nii armas. Tule siia, las ma kallistan sind.” Tom embab naist ja Mary lõõgastub tema käte vahel kergendatult ohates ja öeldes: „Mulle meeldib sinuga vestelda. Sa teed mind õnnelikuks. Aitäh kuulamast. Mu tuju on nüüd palju parem.”

      Mitte üksi Mary, vaid ka Tom tunneb kergendust. Teda hämmastab veel, et nüüd, kui tema on õppinud lõpuks kuulama, on naine palju õnnelikum. Avastanud omavahelise erinevuse, õppis Tom ilma probleemilahendusi pakkumata kuulamise tarkust ja Mary õppis laskma asjadel areneda ning kõike aktsepteerima nii, et ei jaganud palumata nõuandeid ega teinud kriitikat.

      Võtkem kokku kaks kõige enam levinud viga suhtlemisel:

      1. Mees püüab muuta naise häiritud meeleolu sel moel, et pakub härra Korraldajana tema probleemidele lahendusi, millega ta jätab tunnustamata naise tunded.

      2. Naine püüab parandada mehe käitumist, kui too teeb vigu, ta muutub Paranduste Kodu-Komiteeks, jagab palumata nõuandeid ning kritiseerib.

      HÄRRA KORRALDAJA NING PARANDUSTE KODU-KOMITEE KAITSEKS

      Neile kahele põhilisele veale osutades ei arva ma, et kõik on vale, mis puutub härra Korraldajasse või Paranduste Kodu-Komiteesse. Kahtlemata on need marslastele ja veenuslastele väga olulised institutsioonid. Viga on vaid nende ajastamises ja kohastamises.

      Naine