Popa on rõõmus ja vahva jänes, kelle ainus häda on, et tal pole kodu. Raamatus võtabki Popa koduotsingu ette ning loomulikult tabavad teda teel erinevad seiklused ja kohtumised huvitavate tegelastega. Popa leiab lõpuks nii mõnusa kodu kui ka ühe väga toreda sõbra. Poisu oli raamatuga väga rahul ja lõpuks teadsime juba mõlemad seda täitsa peast. Tule ja seikle nüüd Sina ka koos vahva jänese Popaga, kes otsib endale kodu. Kas Popa leiab endale elupaiga linnupesas? Või hoopis suures lossis? Või äkki ühe väikese sõbra juures? See on armas jutt mudilastele, mida võib lugeda enne magama jäämist või hommikul ärgates ja kahtlemata ka nende kahe vahel.
Elas kord mölder, kes pärandas oma kolmele pojale veski, eesli ja kassi. Peagi jagati vara ära. Vanim sai endale veski, keskmine eesli ja noorimale jäi vaid kass. Kõige noorem vend ahastas: „Mu vanemad vennad saavad koostööd tehes lihtsalt elatist teenida, kuid mulle jäi toita vaid see õnnetu kass.“ Oma isanda juttu kuulnud kass ütles tõsisel häälel: „Ära muretse. Anna mulle kott ja lase mulle saapad teha, et saaksin lipata läbi muda ja põõsaste, ning sa näed, et sinu osa pärandusest ei olegi nii halb, kui sa arvad.“
Tõsielusündmustel põhinev romaan Kadunud mehe kirjad jutustab ühest kuldsete käte kuid „hõbekõriga” mehe eluvõitlusest möödunud sajandi lõpus ja selle alguses. Mitte kõik ei suutnud võimuvahetusel jalgele jääda eriti veel kui toeks võeti vaid viinapudel ning mitte kuidagi ei suudetud/soovitud sättida end uues ühiskonnas õigetele elurööbastele. Kadunud mehe vend Hugo arvas asjast niimoodi: “Pole keegi leidnud veinist kunagi mingit tõde. Sealt võib leida kõike, nii vaesust kui pahandust. Ka terviseprobleeme kuid mitte ealeski tõde. Tõde pole kärakapudelis…” NB! Romaanis on kõik nimed muudetud ja prototüüpe pole mõtet otsida.
Suur on sõpruse vägi, mis paneb meid kaaslase nimel raskusi taluma ja end ohtu seadma. Sageli peame oma heaolu tühiseks ja elu õlekõrreks, kui saame need teiste heaks anda. Seda õpetavad meile mõistulood ja ajalugu on neist juhtumitest tulvil. Selles loos toon teile näite, mida vanaema minuga seostada tavatses. Avage siis oma kõrvad, sulgege suu ja kuulake, mis mul teile öelda on.
Ühel lumisel jõuluõhtul avastab Aramilda Tengelpung midagi kohutavat – ta näib olevat ainus inimene, kes pole kunagi midagi jõuludest kuulnud!
Sellest hetkest alates on Aramilda peas ainult üks mõte ja mõttes vaid üks soov – saada jõulude kohta KÕIK teada ja pidada KÕIGE jõulumad jõulud üldse! Sama ihkab ka Teistmoodi Mööblipood. See aga tähendab, et ees on ootamas kõige kummalisemad jõulud üldse!
Teistmoodi Mööblipoest lekib jõule ning ringi liiguvad veidrad olendid. Kui julged, siis loe, sest Teistmoodi Mööblipood ja Aramilda võivad ka Sinu jõule alatiseks muuta!
Mis ajas ja ruumis rändavast vanakraamikauplusest edaspidi saab, loe raamatutest „Kastani 57“ ja „Nähtamatu tüdruk“
Mis on päevad? Mis on kupsik? Kas ma peaksin kasutama rinnahoidjat? Mis toimub? Keha muutub, hormoonid võtavad võimust ja ajus toimuvad suured ümberkorraldused. Täiskasvanutele on see aeg tuttav, aga värske teismelise jaoks on kõik justkui pea peale pööratud ja tekitab segadust. „Tüdrukute raamatus” räägivad norra arstid Nina Brochmann ja Ellen Støkken Dahl sulle kõigest, mida murdeea kohta peaksid teadma. Nad jagavad erialateadmisi ja isiklikke kogemusi, tõestisündinud lugusid ja nippe ning annavad head nõu. Juttu tuleb kehalistest muutustest, tunnetest, soolisest identiteedist, seksist selle erinevates ilmingutes ja ka ohtudest, millest peaksid teadlik olema. Räägitakse eakaaslaste survest, stressist, kiusamisest, ennasthävitavast käitumisest, depressioonist ja väärkohtlemisest. Raamatu lõpust leiad ülevaate ka saadaolevatest abiteenustest, sest mitte keegi ei tohiks jääda oma murega üksi. Hoiad käes käsiraamatut, mis on kirjutatud lihtsalt, ausalt ja kaasahaaravalt, et see oleks jõukohane lugemine kõigile vanuses 10–20 aastat. Ühtlasi on see hariv ja ülevaatlik abivahend lapsevanematele, õpetajatele ja teistele, kes selles vanuses lastega kokku puutuvad.