Eesti digiraamatute keskus OU
Все книги издательства Eesti digiraamatute keskus OUKevadohver
1986. aasta volbriööl tapetakse Loode-Skånes ühe lossi lähedal kuueteistkümneaastane tüdruk. Jääb mulje, nagu oleks tegemist rituaalmõrvaga. Tüdruku kasuvend mõistetakse kuriteos süüdi, kohe pärast seda kaob tüdruku ülejäänud perekond jäljetult. 2019. aasta kevadel kolib arst Thea Lind lossi. Juhuslikult leiab ta iidvana tamme tüvest kummalise eseme ning hakkab surnud tüdruku lugu lähemalt uurima. Samal ajal avastab ta sarnasusi tüdruku lapsepõlve ja enda valulise mineviku vahel, üha kindlamaks muutub tema veendumus, et tõde vana tragöödia kohta pole tegelikult päevavalgele tulnud. Ja et 1986. aasta kevadel oli ohvreid rohkem kui üks. „Kevadohver” on Anders de la Motte menuka aastaaegade sarja viimane ja iseseisev osa. Selle varasemad osad on esitatud Rootsi Krimiakadeemia parima krimiromaani nominentideks.
Sinuga ühes palatis
Telesaate „Selgeltnägijate tuleproov 2017“ võitja Alisa Verde kirjutab selles raamatus oma hullumajas veedetud päevadest ning inimestest, keda seal kohtas. Mis toimub, mida mõeldakse ja tehakse nende seinte taga? Miks on üks või teine sinna jõudnud? Sellest kõigest ja palju enamastki räägib Alisa kohati jõhkralt avameelne raamat „Sinuga ühes palatis“. „Lõppude lõpuks, ainus, millel on tähtsust, on see, kui ilus on sinu viimane tegu. Iga päev.“
Looduses ja loodusega
Raamatus on kolm lugu, mida ühendab loodus. See, mis mulle on lähedane lapsepõlvest saadik ja millega kokkupuutumistest ka kirjutan. Tegu on peaaegu reisikirjadega, millest tuleb välja, et vahel pole olulist vahet käigul kodumetsa pliidipuude järele või käigul Uus-Meremaa metsa põliseid kauripuid vaatama. Oluline ja huvitav on ikka see, mida inimene oma retkel näeb, mõtleb ja mida selline retk temale tähendab. Kas meelelahutust, targemaks saamist või veel üht kinnitust oma ühtekuuluvustundele loodusega, metsaga, puude-põõsaste, lillede ja lindudega. Ja rõõmu, et midagi niisugust on ikka olemas ja muret selle pärast, kas ja kui kaua loodus, metsad ja niidud, milleta elu ei suuda ette kujutada, veel kestab. See rõõm nagu see muregi on paljudele meist ühine ja see annab lohutust. Ja isegi lootust.
Normaalsed inimesed
Marianne on noor, jõukas ja intelligentne autsaider. Connell on poiss, kes vaatamata oma pere vaesusele ja halvale mainele kõigile meeldib. Kooliõest ja -vennast saavad ootamatult sõbrad, hiljem armastajad, ent kui väikelinnaelu asendub Dublini tudengimeluga, paistab minevik seljataha jäävat. Mis juhtub, kui pöörasest kiindumusest kujuneb võimu, ühiskondliku klassi ja enesepettuse lahingutander?
„Normaalsed inimesed” on romaaniga „Vestlused sõpradega” (e.k 2019) maailmaareenile tõusnud iiri kirjaniku Sally Rooney (snd 1991) teine teos. Pealtnäha lihtsakoeline lugu kahe esmapilgul vastandliku noore keerulistest suhetest ja eneseleidmisest kätkeb endas midagi universaalset: uurimust, kuidas üks inimene võib teist igavesti vormima ja mõjutama jääda. Nüüdisaja üheks tundlikumaks ja terasemaks vaatlejaks nimetatud Rooney „Normaalsete inimeste” põhjal on valminud menukas BBC seriaal.
Frida Kahlo ja elu värvid
„Ma olen revolutsioon.” Frida Kahlo
Mehhiko, 1925. Frida tahab saada arstiks, kuid tema unistuse purustab ränk õnnetus. Ta armub geniaalsesse maalikunstnikku Diego Riverasse ja sukeldub kunstimaailma, mees julgustab teda looma – ja petab teda. Frida on sügavalt haavunud. Teadmisega, et õnne saab vaid laenuks, viskub ta ellu. Pariisi sürrealistid langevad ta jalge ette, samuti Picasso ja Trotski. Frida astub oma rada, nii oma piltide edu tähistades kui ka saatuselööke vastu võttes – ent siis seisab ta silmitsi otsusega, mis muudab küsitavaks kõik, millesse ta seni uskunud on.
Caroline Bernard on Tania Schlie pseudonüüm. Juba kakskümmend aastat töötab kirjandusteadlane vabakutselisena. Talle meeldib mõelda välja lugusid tugevatest naistest, otsides oma kangelaste eeskujudeks päriselt elanud isikuid.
Bernardi romaan erakordsest mehhiko kunstnikust Frida Kahlost on kuulunud Saksamaal kuude kaupa bestsellerite hulka ja on ilmumas tõlgetena mitmes keeles.
Muinasjutud erinevatelt rahvastelt
Sisukord: 1. Päritolu. Filipiini muinasjutt 2. Kahe venna lugu. Filipiini muinasjutt 3. Kuidas ahvist vembumees sai? Brasiilia muinasjutt 4. Kuidas kärnkonn oma nahale kühmud sai? Brasiilia muinasjutt 5. Miks jänesel lühike saba on? Brasiilia muinasjutt 6. Miks päike ja kuu taevas elavad? Aafrika muinasjutt 7. Lugu välgust ja kõuest. Aafrika muinasjutt 8. Mees, kes kunagi ei valetanud. Aafrika muinasjutt 9. Miks öökull öösiti lendab? Portugali muinasjutt 10. Püha Antoniuse ristilaps. Portugali muinasjutt 11. Meistervõlur. Portugali muinasjutt 12. Miks koerad üksteist nuusutavad? Portugali muinasjutt
Võõras lind
Juhtunud on see, mida kõige enam kardeti. Gotlandi on tabanud linnugripp. Viiekümnele lapsele organiseeritud jalgpallilaagri kokatädi jääb järsku haigeks ning nakkusarst otsustab, et laagris viibivad lapsed ja nende treener tuleb karantiini panna. Kui lapsevanemad teada saavad, et tõhusat ravimit ei ole, seistakse silmitsi paanikaga. Nii algab Anna Janssoni kriminaalinspektor Maria Wernist jutustav romaan „Võõras lind“. Autor maalib veenva ja pelutava pildi kaosest, mis võib puhkeda siis, kui pahaaimamatuid inimesi tabab epideemia… „Võõras lind“ on põnev kriminaalromaan, ent tõestab ühtlasi, et see žanr sobib suurepäraselt ka tõsiste eetiliste küsimuste käsitlemiseks.
Ulm sinu eksitas ära
Vana Gotlandi müüt merineitsist räägib noorest naisest, kes oma pulmaööl uppus. Sellest ajast alates püüab ta rahutu hingena mehi sügavikku meelitada. Müüt ärkab ellu ühel varasuvisel hommikul, kui Visby Botaanikaaiast leitakse tapetud meditsiiniõde. Ta on riides nagu pruut. Juhtumit uurib kriminaalinspektor Maria Wern. Sellest kujuneb ebavõrdne võitlus, kus mõrtsukas saab jälgida politsei iga sammu. Kõiki uurijate võimalikke ootusi ületava arukuse ja tehnilise taibu abil paneb mõrvar kokku kuratliku strateegia. Kurjus on ligemal, kui politsei oskab arvata.
Henry Sugari imeline lugu ja veel kuus juttu
Selles erilises jutukogus väändub igapäevaelu Roald Dahli sule all sugestiivseteks ja teinekord lausa hirmuäratavateks fantaasiateks. Jahmatagu teid poiss, kes kõneleb loomadega, jõukas päevavaras, kes omandab uue rabava võime, või mees, kes suudab näha kinnisilmi. Kogumiku seitse suurepärast lühijuttu on täis Roald Dahlile ainuomast võlu, salapära ja ootusärevust.