Eesti digiraamatute keskus OU

Все книги издательства Eesti digiraamatute keskus OU


    Mina ja minu pere

    Jaan Tangsoo

    Urrauh! Ma olen nii pisikene peni, et saan mõnel suuremal koeral kõhu alt läbi kõndida. Aga sellest pole midagi. Kõik koerad ei peagi suured olema. Mõned võivad ka pisikesed olla. Kasvõi selleks, et suured koerad väikesi vaadates aru saaksid, kui suured nad ikkagi on. Peale selle olen ma valget värvi ja hästi krässus karvadega. Ma olen kohe täitsa lumivalge, kui ma ennast just ära määrinud ei ole. Ainult kõrvadel, saba otsas ja seljal on natuke pruunikaid karvu. Veel on mul must ninaots ja roosa kõht. Aga kõige vahvamaks asjaks minu juures on mu nimi. Kutsa. Imelik on selle juures ainult, et ma ei saa aru, kustkohast kõik inimesed seda teavad. Isegi sellised, kes näevad mind esimest korda elus. Ometi on neil asi kohe selge. "Näe kui vahva Kutsa!" "Tere, Kutsa!" Kust nad mu nime teavad? Ülle Marksi illustratsioonidega vahva lasteraamat, mille peategelaseks autori neljajalgne sõber.

    Põhja-Ameerika indiaanlaste legendid

    Koostanud Varje Varmis

    Maa loomine; Maailma loomine; Esimese naise ja esimese mehe loomine; KUNST; MUUSIKA; TANTS; Tee ülailma; Surnute maa; Koiott ja surm; Maailma lõpp; Kuidas tekkis linnutee; Koiott tantsib tähtedega; Magusa Rohu elu ja surm; Päikese tütar; Hopi poiss ja Päike; Päikese lapsed; Vanaema ämblik varastab päikese; Päike ja Kuu; Kuu petmine; Äikese tulek; Kuidas tuli inimeste juurde tuli; Tule päritolu; Legend unenägudepüüdjast; Vihmalausujad; Suvetegija; Tuuletegija; Lugu piisonitantsust; KEELED, NIMED; PÜHAD, TAVAD JA KOMBED; USK JA EBAUSK; Punane Luik; Ronk; Karud; Kuidas vares mustaks muutus; Wakiash ja esimene tootemisammas Ei sobi alla 12-aastastele lastele.

    Provintsiluule

    Triin Tasuja

    Triin Tasuja on noor Tamsalust pärit luuletaja, kes on avaldanud luulet nii Värskes Rõhus (nr 6 ja 14) kui ka Vikerkaares (10-11/2008, 4-5/2009). "Provintsiluule" sisaldab siirusest, eneseirooniast ja ääremaisest elutunnetusest kantud luuletusi, mida tasakaalustavad viited punk- ja popkultuurile.

    Palved röövitud tüdrukute eest

    Jennifer Clement

    Mehhikos on eluliselt tähtis olla inetu või vähemalt väga tavalise välimusega tüdruk. Ilusad tüdrukud röövitakse ära. Mehhikos ütlevad emad tihti, et sündis hoopiski poiss. Raamatu peategelane Ladydi Garcia Martínez elab kuuliaukudest rõugearmilises Guerreros, halbade uudiste osariigis. Ta elab külas, kuhu ükski õpetaja ei jää. Ladydi ja ta sõprade telekaharidusega emad kaevavad tütarde narkokaupmeeste eest peitmiseks põldudele auke, tüdrukute isad on läinud ära üle jõe Ühendriikidesse. See on lugu suureks saamisest, mis toimub ka siis, kui lapsepõlve ei ole eriti olnudki. Seda põhjusel, et Ladydi ja tema ema teavad liiga hästi, kuidas Mehhikos asjad käivad. Tihtipeal ületab nende kahe diagnoos maa hädadele tabavuselt, aga eelkõige vaimukuselt ja elujaatavuselt, sadade ajakirjanike, inimõiguslaste ja rahvusvaheliste ekspertide analüüsi. Jennifer Clement (1960) on USA päritolu Mehhikos elav luuletaja ja kirjanik, vastne PEN-klubi president. Tema viimane ja seni auhinnatuim romaan „Palved röövitud tüdrukute eest“ (Prayers for the Stolen, 2014) jõudis paljudesse Euroopa ja Ameerika raamatugallupitesse ning on tõlgitud juba enam kui 20 keelde. Ka kirjaniku ametivennad on kinnitanud, et raamatu rolli teadlikkuse tõstmisel ja empaatia sisselülitamisel on võimatu üle hinnata. Äärmiselt täpsed, leidlikud ja vaimukad kujundid õitsevad lugejas edasi sama värvikalt nagu raamatus tegelastele nende saatust ette kirjutavad moonipõllud ning kirja pandud read suudavad šokeerimisest enamat.

    Paanikahäire minu moodi

    Merike Tuulik

    Kui sinu vana mina on kadunud ja sa tahad teda jälle leida, kui sa vaevled alljärgnevate sümptomite käes: -hingamisraskused -südamepekslemine -käte ja jalgade suremine -pearinglus -ebareaalsustunne, mis sind justkui eraldab ülejäänud maailmast -ärevushood -sundmõtted, millega kogu aeg üritad kontrollida, kas on juba märke lähenevast ärevushoost. Naerata, sest see raamat võib olla sinu jaoks. Kirjeldan meetodit, mille rakendamisel oled võimeline vabanema paanikahoost minutitega. See meetod töötab. Annan konkreetsed näpunäited, mida teha, et saada oma mõtete üle kontroll tagasi ning pääseda ärevustsüklist.

    Seenekuningas

    Matthias Johann Eisen

     „Seenekuningas” on Matthias Johann Eiseni sündmusrikas muinasjutt, milles lapsena seenekuninga keldrist välja päästnud kuningapoeg hiljem kuningalossist välja aetuna seenekuningalt abi saab. Kuningapojal tuleb nii salakavala kindraliga kembelda, kuningatütreid päästa kui ka mitme peaga lohega võidelda. Vapper kuningapoeg seab õigluse jalule ja kosib lõpuks seenekuninga tütre.

    Siilijutud

    August Jakobson

    Raamat räägib neli vahvat lugu, kus peategelaseks siil. Kolme loo autor on August Jakobson, üks lugu on rahvajutt. Jutus „Siil praeb sitikat” veab sitikas siili ninapidi ja pääseb niimoodi eluga. „Siili ja jänese võidujooks” on krutskeid täis lugu sellest, kuidas siil jooksmises jänest võidab. „Miks siil turtsub” pajatab sellest, kuidas siil ennevanasti tark ja väle loom oli, aga Metsaisa hoiatustele vaatamata oma kiiruse ja tarkuse kaotas. Rahvajutus „Siil ja rebane augus” teesklevad siil ja rebane surnuid ja pääsevad nii august välja.

    Kuldlind

    Rahvaluule

    Raamatust leiab prantsuse muinasjutu „Kuldlind”, kus kolm venda kuldlindu püüdma saadetakse. Kaks vanemat venda ei saa linnu leidmisega kuidagi hakkama, kuidas see aga noorimal pojal õnnestub ja kes tema suurim nõuandja on, selgub juba muinasjutust.

    Nupumees

    Friedrich Reinhold Kreutzwald

    Raamatust leiab Friedrich Reinhold Kreutzwaldi muinasjutu „Nupumees”. Nupumees on kolmest pojast noorim, kes paistab silma eriti terase mõistuse poolest ja kelle vanemad vennad pärast isa surma päranduseta kodust välja ajavad. Oma seiklustes jõuab Nupumees kuningakotta ning temast saab kuninga toiduülem. Milliste raskustega tuleb Nupumehel silmitsi seista ning millised imevahendid talle abiks on, lugege juba raamatust.

    Oma teada hoitud unenägu

    Rahvaluule

    Raamatus on vahva lugu „Oma teada hoitud unenägu”. Selles rahvajutus ütles isa ühel õhtul poegadele: „Pange hästi tähele, mis te unes näete, ja rääkige mulle hommikul ilusasti ära.” Hommikul seletas vanem poeg oma unenäo ära, aga noorem ei lausunud sõnagi. Sellest vaikimisest sai alguse tõeline seikluste jada, mis viis noormehe nii kuningakotta kui vanglasse. Mida salapärast poiss unes nägi ja mis lõpuks juhtus, lugege juba raamatust.