Viktor Suvorovi triloogia „Suure Aastakümne kroonika“ teine raamat „Murdumine“ viib aastatesse 1956-1957. Stalini surma ja Beria hukkamise järel on Nõukogude Liidus absoluutse võimu tipus kaks meest – Kommunistliku Partei juht Nikita Hruštšov ja „Võidu marssal“ Georgi Žukov. Kahekesi paistavad nad põrmu Molotovi, Malenkovi ja Kaganovitši „parteivastase grupi“, ent peagi seisavad nad teineteisega silm silma vastas. Kes keda? Taustaks 1956. aasta Ungari ülestõus ja esimese sputniku lend.
Judd Foxmanil on elu, mida ta alati arvas end elavat. Hea töökoht, armastav naine ja täiuslik maja eeslinnas. See tähendab, see kõik on seni, kuni ta tuleb koju ja leiab oma naise voodist koos oma ülemusega. Tõestamaks, et asjad võivad alati minna hullemaks, kutsutakse Judd lapsepõlvekoju – koos kõigi teiste äärmiselt mitte toimiva perekonna liikmetega –, et leinata äsja surnud isa. Seitse päeva kõik koos kodus, kus keegi ka varem omavahel läbi ei saanud…
Kartmatu amatöördetektiiv ja pagariäri omanik Hannah Swensen tõestas raamatus “Mõrv šokolaadiküpsistega” debüüti tehes, et kuritegude lahendamisel ei ole midagi paremat naisest, kes ei karda käsi määrida. Nüüd on leekivpunaste juuste ja terava ütlemisega (ning küpsetav) kangelanna tagasi ja osaleb suisa mõrvarliku küpsetamisvõistluse žürii töös. Kui Hartland Flouri veski omanik valib Lake Edeni linnakese oma esimese küpsetamisvõistluse toimumiskohaks, siis on Hannah põnevil, sest saab täita žürii esinaise ülesandeid. Kui aga üks žüriiliikmeist, treener Boyd Watson, leitakse surnult näoli Hannah’ kuulsast maasika-vahukooretordist, siis muutub Lake Edeni magus püüe kuulsuse järele vägagi hapuks. Asja uurides peab Hannah olema eriti ettevaatlik, sest keegi on valmis kasutama mõrvarlikku retsepti … mille koostisainete hulka on lisatud ka Hannah. Joanne Fluke’i Hannah Swenseni sarjas on praeguseks ilmunud ligi 20 menukat krimiraamatut, mis on tuntud heade retseptide, mõnusa huumori ja nutikate lõppude poolest. Aga mitte ainult, sest neist ei puudu ka romantika.
XII–XIV sajandil vallutasid Rootsi ja Taani kuningad käsikäes Saksa Orduga endale Rooma paavsti heakskiidul Läänemere idakaldal uusi alasid. Ometi teab Eesti lugeja nende sõjakäikude sündmustikust vähem kui Vahemere maade ristisõdadest. Põhja-Euroopas sõdinud ristirüütlite vallutusretked olid aga märksa edukamad. Kõik need uued nähtused ja institutsioonid vallutatud aladel, mis seostuvad Lääne-Euroopa keskajaga – linnad, kirikud, tsunftid, linnused, mõisad, feodaalne seadusandlus ja katoliiklus –, on sündinud just nende sõdade tagajärjel.
Hannah Swensenil on kõvasti tegemist, et põigelda oma ema katsete eest teda mehele panna, kuna tal endal on täiesti piisavalt tegemist Cookie Jar'i, Lake Edeni populaarseima pagaritöökoja pidamisega. Aga kui Ron LaSalle, armas Cozy Cow meierei autojuht tema pagaritöökoja tagant mõrvatuna leitakse, Hannah' kuulsad šokolaadiküpsised ümber laiba, pöördub ta elu enam-vähem nii pea peale kui üldse võimalik. Otsustanud, et tema küpsiste maine tuleb igal juhul päästa, asub Hannah ise mõrvarit otsima. Joanne Fluke'i Hannah Swenseni sarjas on praeguseks ilmunud 17 menukat krimiraamatut, mis on tuntud heade retseptide, mõnusa huumori ja nutikate lõppude poolest. Aga mitte ainult, sest neist ei puudu ka romantika. "Mõrv šokolaadiküpsistega" on sarja esimene raamat.
Labürindi lahendamine pidi olema lõpp. Ei mingeid mõistatusi enam. Ega jooksmist. Thomas oli kindel, et põgenemine tähendas oma elu tagasi saamist. Aga keegi ei teadnud, milline see elu oli, mille juurde naasti… Vabaduse asemel peab Thomas pistma rinda järgmise katsega. Ta peab läbima Põlenu, et taas kord ennast ja oma sõpru päästa… „Põlenu katsed“ on järg James Dashneri romaanile „Labürindijooksja“ (eesti k 2014), mille järgi valminud film hiljuti linastus edukalt üle maailma.
Rasedus olevat üks kaunis aeg. Eks ta omajagu olegi, kuid ometi on ka nende nn elu õite valmistamine teinekord üsna raske. Jalakrambid, vihahood, pidev pissimine, seljavalud, hirmud lapse saamise ees – kas pole? Kui sina seisad alles selle raja alguses, heida pilk minu teekonnale. Asja huumoriga võttes elad ka sina need üheksa kuud üle ja saad endale päris oma väikese beebi.
Kust tulevad eesti keelde sellised argised sõnad nagu leib, püksid, taevas ja aitäh? Kuidas on sõna abrakadabra seotud hambavaluga? Miks meie ütleme emakeel, kui poolakad ütlevad isakeel ja venelased sünnikeel? Mis ühendab pätte ja viiske, bikiine ja tuumakatsetusi ning spämmi ja sealihakonserve? Kes on see kuulus eestlane, kes on loonud sõnad hapnik ja voorus? Kas James Bond ja Pontu on nimekaimud? Kuidas on sõna tripper ühenduses sõnaga triblama? Mis sõnad on eesti keelde tulnud serbohorvaadi ja mustlaskeelest? Mida okei tegelikult tähendab? Nendele küsimustele oskab vastata etümoloogia – teadus, mis uurib sõnade päritolu ja omavahelisi suhteid. Raamat „Sõnalood. Etümoloogilisi vesteid” sisaldab põnevaid ja kohati naljakaidki lugusid enam kui saja viiekümne eesti sõna päritolust ja seostest. Udo Uibo on Eesti Keele Instituudi leksikograaf, kirjanduskriitik ja tõlkija. Tema sõnalood on varem ilmunud ajakirjas Keel ja Kirjandus ning olnud eetris Vikerraadios.
Ööl, mil Brian Bishop oma abikaasa tappis, oli ta naisest kuuekümne miili kaugusel ja magas. Või vähemalt paistab nii komissar Roy Grace´ile, kes kutsutakse uurima võluva seltskonnadaami Katie Bishopi veidrat mõrva. Peagi hakkab Grace jõudma järeldusele, et Bishop on saanud hakkama võimatuna ning viibinud kahes kohas korraga. Kas keegi on varastanud ta identiteedi või on mees lihtsalt väga osav valetaja? Kui Grace sukeldub sügavale Bishopite elu pealtnäha respektaabli elu fassaadi taha, saab peagi selgeks, et selles pole kõik kaugeltki nii, nagu paistab. Kui ta aga sukeldub pisut liiga sügavale, satub ohtu ka tema enda maailma habras tasakaal.