Erkki Kõlu hakkas anekdoote koguma juba 1982. aastal. Ühtekokku on temalt ilmunud 13 anekdoodiraamatut, viimane neist, „Eestlane ja teised rahvad“, 2015. a sügisel. Käesolevasse kogumikku on Erkki Kõlu ammendamatust anekdootide varamust valitud need, mis räägivad arstidest, apteekritest, sanitaridest, medõdedest ja muidugi nende patsientidest. Hoiatuseks peab ütlema, et sugugi mitte alati ei ole selge, kelle üle siis parajasti ikkagi naerdakse.
See imeline muinaslugu jutustab liivi rannarahva elust muistsel ajal, kui mereema neid veel rikkaliku kalasaagiga õnnistas. Jutustab sellestki, kuidas mereema kutsunud kord vana kaluri oma tütre pulma kannelt mängima, ja mees saanud siis imetleda veealust võlumaailma kogu oma hiilguses.
Eesti muinasjutt "Noor sepp" räägib õpetliku loo jõuka taluperemehe noorimast pojast, kes isa õhutusel sepaametit õppima läheb. Ei tea, kas väärt ameti ikka saab selgeks, kui sepakojas pikutada ja pealt vaadata, kuidas teised rauda taovad? Vahva muinasjutt laisa õpipoisi käekäigust on kirja pandud mõnusa huumoriga. Noored muinasjutusõbrad saavad ühtlasi tutvust teha selle ammustel aegadel au sees olnud ametiga.
Raamatus on kolm toredat muinasjuttu. Muinasjutus „Osav valitseja kuninga väimeheks” lubab kuningas sellele, kes tema valetada armastavale tütrele luiskamises vastu saab, pool kuningriiki pärandada ja tütre naiseks anda. „Ennustatud varapärija” pajatab loo rikkast, aga südametust mehest, kes lapse metsa saatuse hooleks jätab. Muinasjutus „Õnneliku inimese särk” otsib vana kuningas imerohtu, mis teda surmahaigusest päästaks.
Nagu paljudes teisteski eesti muinasjuttudes, on ka "Tuulesõlmede" peategelased meri, mehed ja salapärane veealune maailm. Ennevanasti kuulas rahvas alati hiiu või külatarga nõu, enne kui tähtsaid toimetusi ette võttis. Kui aga targa hoiatusi ei arvestatud ja oma äranägemise järgi talitati, juhtus alati midagi halba. Niisiis on tegemist õpetliku ja mõtlemapaneva looga, millele annavad erilise värvingu omanäolised illustratsioonid.
Raamat räägib huvitava loo leskmehest, kellele üks kuri naine kaasaks tikkus. Mehe tütar ei tahtnud sugugi, et isa nõiaga abielluks, kuid nõia kavaluse tõttu leidsid pulmad siiski aset ning lisaks võõrasemale asus nende juurde elama ka tolle inetu tütar. Võõrasema muutus iga päevaga järjest õelamaks ja kohtles tütreid erinevalt. Milliseid ülesandeid kuri võõrasema kasutütrele andis ja kuidas muinasjutt lõppes, lugege juba raamatust.
"Torupillide, haldjate ja hiiglaste" autori haldjajutte, kus härjapõlvlased pakuvad peidetud varandusi ja rüüstavad veinikeldreid. Haldjad varastavad lapsi ja jätavad nende asemele vahetisi. Kõige vaimukam lugu aga räägib peata ratsanikust, kellele hakkab meeldima üks uljas ratsutaja.
Ja nii läks leedi Margaret voodisse ilusa neiuna ja tõusis sealt kui jälestusväärne draakon. Ja kui ta neiud tulid teda hommikul riietama, leidsid nad voodis kerratõmbunult kohutava elaja, kes keeras end lahti ja tuli nende poole. Kuid nad jooksid karjudes minema ja jälestusväärne draakon roomas ja ronis, kuni jõudis Spindlestonei kaljuni, mille ümber ta end keris ja jäigi sinna, sirutades oma kohutavat koonu päikese käes.
Raamatust leiab prantsuse muinasjutu „Kuldlind”, kus kolm venda kuldlindu püüdma saadetakse. Kaks vanemat venda ei saa linnu leidmisega kuidagi hakkama, kuidas see aga noorimal pojal õnnestub ja kes tema suurim nõuandja on, selgub juba muinasjutust.
Raamatus on vahva lugu „Oma teada hoitud unenägu”. Selles rahvajutus ütles isa ühel õhtul poegadele: „Pange hästi tähele, mis te unes näete, ja rääkige mulle hommikul ilusasti ära.” Hommikul seletas vanem poeg oma unenäo ära, aga noorem ei lausunud sõnagi. Sellest vaikimisest sai alguse tõeline seikluste jada, mis viis noormehe nii kuningakotta kui vanglasse. Mida salapärast poiss unes nägi ja mis lõpuks juhtus, lugege juba raamatust.