Eesti digiraamatute keskus OU
Все книги издательства Eesti digiraamatute keskus OUInimene kuult
Jutustus vene maadeuurijast Mikluhho-Maklaist (1846-1888), tema viibimisest Paapua Uus-Guineas ning sõbrunemisest kohalike paapuatega.
Ravitseja-Leenu tarkused
Tuisu talu perenaine oli nii kange rahvatarkuste teadja, et teda kutsuti Ravitseja-Leenuks ja abiotsijaid vooris tema juurde lähedalt ja kaugelt, mõisahärragi nende seas. Ja kust seda arstiabi Suuremõisa kandis Hiiumaal kahesaja aasta eest nii väga võtta oligi. Paljud Ravitseja-Leenu ravivõtetest annavad tänapäevalgi soovitud tulemuse.
Bizarre
Ekstsentriline – kentsakas – imelik, inglise keeles bizarre. Eestivene kirjaniku Andrei Ivanovi uus romaan kõneleb igati normaalse Euroopa südames elutsevate illegaalide ebanormaalsest maailmast. Tegu on triloogia teise raamatuga, järjega romaanile „Hanumani teekond Lollandile“ (e.k 2012), mille süžee tugineb osaliselt kirjaniku elus reaalselt toimunud sündmustele. Romaani tegelased on eluheidikud ja ullikesed, pagulased, keda polekski justkui olemas ei siin- ega sealpool piiri, nende jaoks on kõikjal võõras maa. Peategelane Jevgeni on pagulane kuubis: pagenud oma kodumaalt, põgeneb ta ka põgenikelaagrist ning satub lõpuks päris ehtsasse, aga mitte metafoorsesse vanglasse. Ent otsustab ka sealt putku panna. „…Inimene peab üldse elama pilku häbi pärast maast tõstmata… Üksnes kirjanik võib reaalsust lihvida seni, kuni see lakkab teda piinamast. Ning siis ta suleb selle raamatusse ja heidab otsekui pudeli merre – ehk keegi loeb läbi ja saab aru.” Andrei Ivanov on sündinud 1971. aastal Tallinnas. Ta on vene filoloog ning pikka aega ekselnud Skandinaavias. Romaaniga "Hanumani teekond Lollandile" jõudis ta 2010. a Vene Bookeri lõppvalikusse ning pälvis 2009. a Eesti Kultuurkapitali preemia. Eesti keeles on ilmunud veel ka "Minu Taani onuke. Tuhk" (2010), "Peotäis põrmu" (2011) ja „Harbini ööliblikad“ (2013). 408 lk
Käsi
See veider lugu, mida minu lapsepõlves kodukandis mõnikord sosinal või ka muigamisi levitati, rääkis ju mingist müütilisest Kontkäest, mis viskuvat maapõue sügavusest mitme kilomeetri kõrgusele, et rüvetatud taevast kinni püüda ja karistada jultunud võõramaalaste tigedaid lennukeid. Sellel seletamatul asjal (monstrumil? fantoomil?), mida mina olen enda arvates ükskord näinud, polnud pikkust (või kõrgust?) küll siiski enam kui kakssada-kolmsada meetrit. Aga just nii madalal võis talle saatuslikuks saanud hetkel lennuväljale läheneda ka too õnnetu reaktiivhävitaja – ei meetritki kõrgemal!
EVVA. Eesti Vangistatud Vabadusvõitlejate Abistamiskeskus
Raamatus on käsitletud Stockholmis 1978. aastal Ants Kippari poolt moodustatud ja pikka aega juhitud Eesti Vangistatud Vabadusvõitluse Abistamiskeskuse (EVVA) tegevust. EVVA oli esimene pagulasorganisatsioon, mis lõi kontaktid vastupanuliikumisega okupeeritud Eestis. Vastupanuliikumise jaoks kujunes EVVA väliskeskuseks, mis vahendas Eestist väljatoimetatud avalikke protestikirju ja muid materjale lääne väljaannetele. Raamatu teksti koostamisel on põhiallikatena kasutatud EVVA arhiivis säilitatud dokumente, väliseesti ajakirjanduses ilmunud artikleid ning EVVA tegevuses osalenute kirjalikke ja suulisi mälestusi. Sama autori poolt on varem ilmunud järgmised vastupanuliikumise teemalised uurimised, nagu Vastupanu 1955-1985. –Tartu Ülikooli kirjastus, 1998, Müürimurdjad. MRP-AEG lugu. – Kirjastus Otwill, 2002 ning tema poolt on toimetatud Kogumik "MRP-AEG Infobülletään 1987-1988" – SE&JS Tallinn, 1998 ja Kodakondsus- ja migratsiooniamet. Institutsiooni ajalugu aastail 1989-2008, 2008.
Cornwalli võõras
Cornwallis on selline ütlemine: „Päästa võõras merest ja temast saab sinu vaenlane.“ Kui Gabriella Blythe’i eraklik vanaema jääb liiga hädiseks, et üksinda toime tulla, kolib lapselaps tema juurde muust maailmast eraldatud majja Frenchman Creeki jõe äärde. Vanaema Jaunty on elanud siin aastakümneid, kord oli ta tunnustatud kunstnik, nüüd hakkavad aga tema päevad lõpule jõudma. Vanaema vaevavad endiselt minevikusündmused, eriti Lancastria põhjaminek sõja ajal. Kõik sujub hästi, kuni torm toob kohale abi vajava võõra. Saabunud mehe valdusse on sattunud perepärand – lummav akvarell majast jõe ääres, mis juhataski ta Gabriella vanaema majja. Mees hakkab uurima maalile peidetud vihjeid ja päev-päevalt kuulub ta üha enesestmõistetavamalt Gabriella ja Jaunty igapäevaellu. Päevavalgele tuleb hämmastav lugu identiteedist ja reetmisest. Romaan „Cornwalli võõras“ on köitev lugu armastusest ja saladustest, taustaks kaunis Cornwalli loodus. Liz Fenwick on sündinud ja kasvanud Massachusettsis. 26-aastaselt kolis ta Londonisse, kus tutvus oma tulevase abikaasaga. Neil on kolm last. Cornwalli sattus Liz esimest korda 1989. aastal ning seitse aastat hiljem soetas endale sinna elamise. Nii palju kui võimalik, veedabki ta aega seal. Kohalikust elust inspireeritud raamat „Maja Cornwallis“ on Fenwicki esimene romaan. Hetkel on tema peamiseks elukohaks aga hoopis Dubai.
Tiir ümber päikese
Paula McLaini romaani „Tiir ümber päikese” keskmes on ajalooline tegelaskuju, Keenias üles kasvanud erakordne naine Beryl Markham, kes oli novaatorlik hobusetreener ja hulljulge lendur. Romaani sündmustik toimub 1920. aastate Keenias, kus noor ja kartmatu Beryl satub traagilisse armukolmnurka safarikütt Denys Finch Hattoni ja Taani kirjaniku, teose „Aafrika äärel” autori Karen Blixeniga. Keerulisest tunnetepuntrast teed välja otsides mõistab Beryl lõpuks, et tema kutsumuseks on lennata. Beryl sattus Keeniasse ajal, kui ta oli alles laps. Pärast seda, kui ema pere juurest ära läks, kasvatasid tüdrukut hobusetreenerist isa ja kohaliku kipsigise hõimu liikmed. Tavatu kasvatuse mõjul sirgub Berylist julge ja tahtekindel neiu, kes üle kõige armastab metsikut loodust. Kui kõik tuttav ja usaldusväärne tema elust kaob, satub Beryl äpardunud suhete võrku ning boheemlike ja lõbujanuliste uusasunike seltskonda. McLaini mõjuvõimas romaan kirjeldab ühe erakordse naise ettevõtmisi ja tema iseseisvuspüüdlusi, andes aimu inimvaimu vabaduseihast ja visadusest. Kogu lugu hargneb lahti Aafrika majesteetliku looduse taustal. Paula McLain on rahvusvahelise menuki „Pariisi abikaasa” (e.k 2012) autor. McLain on avaldanud ka luulekogusid ja mälestusteraamatu. Ta elab koos perega Clevelandis.
Mõrvade ja armastuse retseptid: Tannie Maria mõistatus
Tannie Maria on viiekümnendates eluaastates lesk, lühikest kasvu ja kurvika kehaehitusega, tal on pruunid lokid ja ta kõneleb vigast afrikaani keelt. Ta naudib nii kokkamist kui söömist ja sestap jagab ta oma imelisi retsepte ka kohaliku ajalehe Klein Karoo Gazette lugejatega. Paraku soovivad lehelugejad nõuandeid hoopis armuasjus ja nii tuleb Tannie Marial hakata suhterubriiki kirjutama. Tema kolumnid saavutavad kiiresti populaarsuse, sest ka südameasju lahendab Tannie Maria oma imeliste retseptide abil. Peatselt on Tannie Maria ennast ülepeakaela oma lugejate elumuredesse mässinud. Eriti sügavalt puudutab teda vägivaldse abikaasa eest põgeneva naise lugu. Kui ühel päeval leitakse mõrvatud naise surnukeha, võtab Tannie Maria elu senisest hoopis halvaendelisema pöörde. Ta satub keset segasevõitu politseijuurdlust ja seda kõike ühe nägusa politseinikuhärra meelehärmiks. Lõuna-Aafrika kirjaniku Sally Andrew’ südamlikus ja vaimukas esikromaanis leidub peamurdmist nõudva mõrvamüsteeriumi kõrval romantikat, toiduretsepte ja palju muudki. Andrew elab koos kunstnikust elukaaslase, hiigelsuure hirvantiloobi ja salakavala leopardiga keset Lõuna-Aafrika metsikut loodust Väike-Karoo looduskaitsealal. Ta on lõpetanud Kaplinna ülikooli ja enne kirjutamisele pühendumist tegutses ta ühiskonna- ja keskkonnaaktivistina.
Tuletorni saladused
Ellen Trawton põgeneb oma sisutühja Londoni elu ja võimuka ema eest, kes nõuab, et tütar vastaks tema ootustele. Parim koht end varjata on emast võõrdunud õe juures keset Connemara võrratut loodust, kus ta saab lõigata läbi kõik sidemed minevikuga. Kuid Iirimaa metsik ilu varjab aastatetaguseid saladusi ja üht mõistatuslikku lugu, mis ootab päevavalgele toomist. Conor Macausland on sünge ja üksildane kuju. Tema noor naine Caitlin hukkus traagiliselt vanas tuletornis ning naise kaotus on mõjunud mehele laastavalt. Kui Conor kohtab Ellenit, tekib nende vahel särin. Ent Caitlini rahutu vaim ei lepi sellega, et Conor kedagi teist armastab. Ellen mõistab peagi, et Conori minevik pole päris see, mis pealtnäha paistab, ja et ka tema enda perekonna ajaloos on seiku, millest tal pole aimugi. Kui saladused lõpuks paljastatakse, tuleb kõigil tõtt rääkida. „Tuletorni saladused” on mõjuv lugu lõhestunud perekonnast, mineviku saladustest ja surematust armastusest.