„Kummituslaps“ on sarja „PAX“ kolmas raamat. Käes on halloween. Kool kihab zombidest ja koletistest. Õhtul ootab ees pidu ja kummitusretk. Aga kostüümides laste hulgas liigub ka kummituslaps. Ta on oma ohvrid välja valinud ja haub kättemaksu. Kuidas saaksid Alrik ja Viggo teda takistada? Nad püüavad tõde välja selgitada ja satuvad jälile kohutavale saladusele. Samal ajal ilmub linna uus tüdruk. Tema nimi on Iris. Tüdruku juures on aga midagi kahtlast…
Jutustus Briti rindeõe katsumustest šotlaste viimase ülestõusu eel ja ajal jätkub. Diana Gabaldon viib oma võrratu jutustamisoskusega lugeja seekord Pariisi, kus resideerib Šoti- ja Inglismaa trooninõudleja prints Charles Stuart. Claire Randall on kakskümmend aastat oma saladust hoidnud. Kuid nüüd on aeg pöörduda täiskasvanud tütre saatel tagasi Šotimaa majesteetlike uduste mägede rüppe. Claire kavatseb tütrele avaldada uskumatuna näiva tõe nõiduslikust kiviringist, mis ta kahesaja aasta tagusesse minevikku paiskas, armastusest, mis suudab läbi tungida isegi sajanditepaksusest ajamüürist, ja Šoti mägilasest James Fraserist – armutust sõjamehest, truust sõbrast, rahumeelsest põlluharijast ja võrratust armastajast. Ent kuidas jõudis Claire 18. sajandist tagasi 20. sajandisse? Midagi pidi juhtuma, sest sel samal hetkel, kui Claire’il oli võimalus kodusajandisse tagasi pöörduda, otsustas ta 18. sajandi, Šotimaa ja eelkõige Jamie kasuks. Mis oli see, mis ta tagasi tõi?
Helen Oyeyemi (snd 1984) mitmekihiline ja lummav romaan „Härra Fox” on ennekõike Sinihabeme teema variatsioon. Tuntud kirjanik härra Fox ei suuda hoiduda oma kangelannade tapmisest. Teda ei saa aidata ka tema naine Daphne. Alles siis, kui elustub kirjaniku väljamõeldud muusa Mary Foxe, võtab lugu uue pöörde. Mary kutsub härra Foxi mängima, mitmesuguseid rolle täitma. Tahes-tahtmata sekkub nende mängudesse ka Daphne. Oyeyemi ühendab meisterlikult folkloori ja tegelikkust. Nii põimib ta härra Foxi, Mary ja Daphne kummalisse armukolmnurka mitmesuguseid lugusid, ent nende kõigi põhiteemaks on meeste ja naiste suhted, domineerimine ja allumine. Läbivaks motiiviks on ka rebased ja rebaslikkus. Helen Olajumoke Oyeyemi on Nigeerias sündinud inglise kirjanik. Ta avaldas oma esimese romaani „The Icarus Girl“ juba 20-aastaselt. See teos käsitles siiruse ning kirglikkusega kultuuride ja põlvkondade vahelisi vastuolusid. 2011. aastal ilmunud „Härra Fox“ on Oyeyemi kolmas romaan. Helen Oyeyemi on tänavuaastase Tallinna kirjandusfestivali HeadRead külaline.
Uurija-üleminspektor Banksil tuleb seekord leida põhjus, miks sillalt alla kukkunud töötul ja puruvaesel endisel kolledžiõpetajal Gavin Milleril oli surres taskus viis tuhat naela sularaha. Kahtlusaluste rivi on kirju. Siin on nii inimesi kolledžist, kus Gavin Miller varem õpetas ja kust ta seksuaalse ahistamise süüdistuse pärast lahkuma oli sunnitud, kui ka salapärane naine Milleri minevikust, kellega tutvus ulatub 1970. aastatesse. Kui Banksile mõista antakse, et parem oleks uurimine sinnapaika jätta, saab kogenud inspektor aru, et selle mõrvaloo taga on peidus palju rohkem räpaseid saladusi, kui esmapilgul arvata oli. Lisaks keerulise kuritöö lahendamisele peab Banks hakkama saama ka kolme naisalluva ja ühe naisülemusega ning seisma silmitsi vaat et hirmsaima asjaga oma elus – võimalusega, et ta saadetakse pensionile. Inglise menuka ja rohkelt auhindu võitnud krimikirjaniku Peter Robinsoni inspektor Banksist jutustavaid romaane iseloomustavad pingeline süžee, ootamatud sündmustikupöörded ja usutavad tegelased, kellest igaühel on küll omad inimlikud vead, aga kellele lugeja hakkab kiiresti kaasa elama. Varraku kirjastuses on varem ilmunud Robinsoni romaanid „Vältimatu lõpp“, „Pühendunud mees“ ja „Ripporg“.
„Elulõng“ on peaaegu sadat aastat hõlmav eepiline romaan sõprusest ja armastusest, mis jäävad kestma nii looduslike kui inimese põhjustatud katastroofide ja pöördeliste sündmuste kiuste. Romaani tegevustik saab alguse 1917. aastal, mil suur tulekahju Thessaloníki linna hävitab. Sel samal aastal sünnib Dimitri Komninos, romaani üks peategelasi. Tema ja ta abikaasa Katerina elud on tihedalt põimunud nende kodulinna Thessaloníki saatusega. Pikkade aastate jooksul tuleb toime tulla nii hirmu ja tagakiusamise, Teise maailmasõja ja natsikuritegude kui ka majanduskrahhiga. Briti kirjanikku Victoria Hislopit tuntakse tema ajalooliste romaanide järgi. Romaan „Saar“ on ilmunud ka eesti keeles. Hislop kirjutab reisijutte sellistele ajalehtedele ja ajakirjadele nagu the Sunday Telegraph, The Mail on Sunday, House & Garden ja Woman & Home. Ta jagab oma aega Kenti, Londoni ja Kreeta vahel. Ta on abielus ja tal on kaks last.
Hiljuti pensionile jäänud, malbe loomuga Harold Fry saab ootamatult kirja vanalt sõbrannalt Queenie Hennessylt. Ta pole Queenie´st juba paarkümmend aastat midagi kuulnud. Naine on haige ja ta kirjutab, et Haroldiga hüvasti jätta. Mees ei tea, mida küll Queenie´le vastata, ta läheb korraks õue, et naisele mõeldud kiri posti panna, ent mõtleb käigupealt ümber ja otsustab sõnumi isiklikult 600 miili kaugusele viia. Ta usub, et kuni ta kõnnib, püsib sõbranna elus. Nii asub Harold ilma matkasaabaste, vihmavarju, kaardi ja mobiiltelefonita uskumatule palverännakule läbi Inglismaa. Teel kohtub ta võõrastega, kes äratavad ellu valusaid mälestusi aegadest, mil tema abielu Maureeniga oli alles värske ja paljutõotav kui ka eluperioodist, mil see enam nii ei olnud. Samal ajal ootab aga Haroldi kibestunud abikaasa Maureen oma kaasat koju. Iroonilisel kombel hakkab naine, keda mehe äkiline kadumine vapustab, mehest puudust tundma. Kas Harold ja Maureen suudavad nendevahelise kuristiku ületada? Ja kas Queenie on elus, kui Harold tema juurde jõuab? “Harold Fry uskumatu palverännak” on Briti kirjaniku Rachel Joyce´i esikromaan. Enne seda kirjutas Joyce peamiselt näidendeid raadioteatrile. Ka üdini sümpaatne Harold Fry oli esialgu hoopis ühe Joyce´i raadioteatritüki tegelane. “Harold Fry uskumatut palverännakut” peeti üheks 2012. aasta olulisemaks Briti debüütromaaniks ning see valiti Bookeri auhinna nominentide sekka.
28. juuni 1914 hommikul, kui ertshertsog Franz Ferdinand ja tema abikaasa Sophie Chotek saabusid Sarajevo raudteejaama, valitses Euroopas rahu. Kolmkümmend seitse päeva hiljem oli Euroopa sõjas. Nimetatud suvel alguse saanud konflikt nõudis üle 20 miljoni inimese elu, hävitas kolm impeeriumi ja muutis igaveseks maailma ajalugu. „Uneskõndijad“ kirjeldab üksikasjaliselt, kuidas Esimese maailmasõjani viinud kriis arenes. Uutele allikatele toetudes näitab tunnustatud ajaloolane Christopher Clark, kuidas Viinis, Berliinis, Peterburis, Pariisis, Londonis ja Belgradis sündmused kulgesid ning kuidas poliitikud neid hindasid. Juttu tuleb vastastikustest arusaamatustest ja väärtõlgendustest ning tahtmatult saadetud signaalidest, mis viisidki mõne nädalaga sõjani. Kuidas juhtus nii, et Balkan – Euroopa tähtsamate keskuste vaatenurgast ikkagi ääremaa – osutus niisuguse enneolematu ulatusega draama põhjuseks? Kuidas kujunesid Euroopas vastandlike huvidega riikide liidud ja kuidas need mõjutasid nende osaliste välispoliitikat? Autor näitab, kuidas krooniliste probleemide käes vaevlevad Euroopa liidrid, kes olid uhked oma poliitilise taibu ja praktilise meele üle, juhtisid oma riike tegelikult ühest kriisist teise ning jõudsid viimaks arusaamisele, et sõda ongi olukorrast ainus väljapääs. 536 lk
Viieaastaselt hakkas ta tööd tegema, kümneselt jäi ta orvuks. Kõigi eelduste kohaselt oleks ta pidanud veel mõnda aega Lõuna-Aafrika suurimas pilpakülas oma hurtsikus elama ja seejärel surema, ilma et keegi temast puudust tunneks. See on lugu Nombeko Mayekist ja tema elust. Saatus juhib ta Sowetost välja ja viib kokku väljakannatamatu inseneri, kahe väga sarnase ja väga erineva vennaga, kolme kahtlase otsustusvõimega (pehmelt öeldes ebaadekvaatse) Hiina tüdrukuga, salaagentide ja presidentidega. Saatusel on tema jaoks varuks ka suur, mitu megatonni kaaluv probleem. Oma teises raamatus „Kirjaoskamatu, kes päästis Rootsi kuninga” klaarib Jonas Jonasson arveid rassismi, võimujanu, fundamentalismi, kompromissituse ja täiesti tavalise, igapäevase lollusega. Ta teeb seda huumori ja soojusega. Lisaks purustab ta lõplikult müüdi, et kuningad ei tapa kanu. 312 lk
Vaimustav jutuvestjaoskus, unustamatud tegelased ja täpsed ajaloolised detailid – nõnda võib lühidalt iseloomustada Diana Gabaldoni populaarset raamatusarja. Neid New York Times'i bestsellereid kiidavad ühtviisi nii kriitikud kui ka miljonid lugejad. "Võõramaalases" saab alguse kahe tähelepanuväärse kirjandusliku tegelase, Claire Randalli ja Jamie Fraseri lugu. See lummav ajalooline romaan ühendab põnevad seiklused ajatu armastuslooga. Aasta 1945. Briti armees õena teeninud Claire Randall on teenistusest vabanenud ja veedab oma abikaasaga – kellest sõda ta pikaks ajaks lahutas – romantiliste Šoti mägede vahel teisi mesinädalaid. Paraku satub Claire pahaaimamatult üht iidset, Stonehenge'i-taolist kiviringi uudistades tagasi minevikku. Ühtäkki on ta kistud intriigide, röövkäikude ja klannivaenuste keerisesse aastal… 1743. Ja mitte ainult seda. Peagi on kaheks kistud ka tema süda – kahe täiesti erineva mehe vahel, keda lahutab kakssada aastat. Diana Gabaldon on sündinud 1952. aastal Ameerikas Arizona osariigis. Isa poolt inglise-ameerika, ema poolt mehhiko ameerika päritolu Diana õppis zooloogiat, merebioloogiat ja ökoloogiat. Temast sai teadlane ja Arizona Ülikooli õppejõud. Kuid 1988. aastal otsustas ta puhtalt huvist, "kuidas see käib", kirjutada romaani. See osutus õnnestumiseks ja pani alguse tervele "Võõramaalase"-raamatusarjale, mille põhjal valmis tänavu ka samanimeline telesari. 448 lk
Dramaatiline sündmustik, ajalooline kontekst ja suured tunded – Diana Gabaldoni „Võõramaalane“ jätkub lugejaid lummates. Claire Randall ja Jamie Fraser jätkavad võitlust õigluse ning armastuse nimel. Gabaldonil on oskust ja aega avada oma tegelasi ning nende suhteid järk-järgult, millega kaasaskäimine mõjub aina uute maailmade avastamisena. Ajas kakssada aastat tagasi paisatud peategelane peab läbi käima õige mitmest katsumusest, et pääseda varjulisse sadamasse – mis paraku osutub vaid ajutiseks. Jamiel tuleb aga üle elada nii õõvastav kogemus, et see ähvardab tema keha kõrval hävitada ka tema vaimu. Šotimaal on aasta 1743 ja suurte õnnetuste aeg läheneb vääramatult. Diana Gabaldon on sündinud 1952. aastal Ameerikas Arizona osariigis. Isa poolt inglise-ameerika, ema poolt mehhiko ameerika päritolu Diana õppis zooloogiat, merebioloogiat ja ökoloogiat. Temast sai teadlane ja Arizona Ülikooli õppejõud. Kuid 1988. aastal otsustas ta puhtalt huvist, „kuidas see käib“, kirjutada romaani. See osutus õnnestumiseks ja pani alguse tervele „Võõramaalase“-raamatusarjale, mille põhjal valmis tänavu ka samanimeline telesari, mille võtsid ühtviisi soojalt vastu nii kriitikud kui ka vaatajad. 416 lk