Eesti digiraamatute keskus OU
Все книги издательства Eesti digiraamatute keskus OUJää minu juurde
Järsku prahvatas uks lahti ja tuppa astus Annabel. “Ah et perekondlik kokkutulek kohe! Nagu tuvikesed ninapidi koos! Ja mind ei kutsutudki. Ju siis olen siin peres üleliigne. Käige te kõik põrgusse! Luigelend – mõtleks vaid! Kui romantiline. Lennake siis koos oma luikedega kuradile! Mul pole teid vaja! Mõtleks vaid, armastav perekond! Aga ära unusta – jah, just sina, vana nõid – sa ei saa mitte kunagi minu ema asendada! Kuuled, mitte kunagi! Sina ei ole mind sünnitanud, kätel kiigutanud ja mulle unelaulu laulnud. Sa ei ole minu ema! Sa oled vastik rott, kes on meie majja sisse tunginud ja siin kõik pea peale keeranud. Te kõik olete mulle vastikud, viimane kui üks! Sina ka, isa! Sind ei ole kunagi kodus, kui me sind vajame!“ Leevi on noor lapse kaotanud naine, kes võitleb oma abikaasa joomatuuridega. Kas jääbki kõik nii või on elul tema jaoks veel midagi paremat varuks? Kui talle tehakse ettepanek hakata koduabiliseks majas, kus tuleb hoolitseda kolme lapse ja majapidamise eest ja kuhu veel ükski töötaja pidama pole jäänud, ei oska ta hingeski aimata, millised sündmused sellest hargnema hakkavad. Kas ta annab alla või tuleb katsumustega toime?
Surnute kõnelused
Vanakreeka suurima satiirimeistri ühes kõige kuulsamas teoses „Surnute kõnelused“ saavad sõna paljud tuntud ja tundmatud kreeka riigijuhid, rahamehed, filosoofid, müütilised kangelased ja jumalad, kes jahvatavad allilmas surma ebaõiglusest, nutavad taga maa peale jäänud naudinguid ja rikkusi, vaidlevad saavutuste ja aukohtade üle ning räägivad sellest, kuidas allilmas asjad käivad. See kõik annab Lukianose lemmikutele Menipposele ja Diogenesele ohtrat pilkamisainet, kuid avab samas suurepäraselt ka kreeklaste uskumusi, maailmanägemist ja elukorraldust.
Kergemeelseid ja teravaid „Surnute kõnelusi“ on alates renessansist Euroopa kirjanduses väga palju jäljendatud. Voltaire on Lukianose kohta öelnud, et ta on küll meelelahutaja, kuid selline, kes paneb lugeja mõtlema.
Kui näeme, siis teame. Mida nägemise neurobioloogia räägib meile meie mõtlemise kohta
"Ühte nägu on rahvahulgast tuvastada väga lihtne. Me suudame seda teha peaaegu iga nurga alt – lähedalt ja kaugelt, silmast silma ja piltidelt – ja nii sageli, et peame seda enesestmõistetavaks. Kuidas me seda aga teeme, on üks teaduse suurtest saladustest. Nägemine on seotud paljuski sellega, mida teeb meie aju. Väikesel ja aeglasel aju pole ei aega ega võimekust säilitada ja meenutada nähtud pilte tervikuna ja iga nurga alt. Selle asemel püüab ta otsustada, mis on tähelepanemiseks oluline ja mis mitte. Harvardi ülikooli teadlane Richard Masland (1942–2019) selgitab, kuidas meie aju maailmast selgust saab: ta alustab hetkest, mil footonid võrkkestale satuvad, räägib keerulistest närvivõrgustikest, „intelligentsetest“ arvutialgoritmidest ning sellestki, miks mõne inimese neuronid reageerivad ainult Jennifer Anistoni näo nägemise peale. „Kui näeme, siis teame“ on sügavuti minev, kuid samas lihtsalt mõistetav uurimistöö sellest, kuidas aju teavet töötleb – kuidas see maailma tajub, õpib ja meelde jätab –, ning seda tutvustatakse silma sisemise elu uurimise kaudu"
Sa oled selleks sündinud
"Inimese sünnikaart − hetkepilt taevast, kui ta teeb esimese hingetõmbe − paljastab talle omased anded, aga ka tema probleemid ja võimalused. Õppides neid tundma, saab inimene elada elu, mille jaoks ta on sündinud. Moodne astroloogia ei räägi saatuse passiivsest aktsepteerimisest, vaid aktiivsest tegutsemisest. Nimekas astroloog Chani Nicholas selgitab, kuidas tuua oma ellu seda muutvaid tegevusi ja võtta teadlikult omaks heatahtlikkus iseenda vastu. Ta julgustab meid ise oma elu juhtima − silmitsi iseenda, oma soovide ja vajadustega, ning seeläbi tähtede jõu abiga oma tõelisi võimeid rakendama. Astroloogilise sünnikaardi mõistmine aitab meil eesmärke täpsustada ja tunda ära nii oma tugevad küljed kui ka kasvukohad. Astroloogia ei ole teraapia, kuid mõjub teraapiliselt. Maailmas, kus meile sunnitakse peale väliste hinnangute olulisust, juhib see raamat meid meie olemuse juurde tagasi ning annab suuna, kuidas pühenduda iseendale ja oma elu eesmärgile. "
Liiga palju, aga ei kunagi küllalt
"See on avameelne portree USA presidendist Donald J. Trumpist ja teda kujundanud perekonnast. Mary L. Trump, ametilt kliiniline psühholoog, Donaldi ainuke vennatütar, heidab oma raamatus valgust nende perekonna tumedale ajaloole, et selgitada, kuidas tema onust sai mees, kellest on nüüdseks kujunenud oht kogu maailma tervislikule seisundile, majanduslikule turvatundele ja ühiskondlikule korraldusele. Mary L. Trump veetis suure osa oma lapsepõlvest vanavanemate uhkes New Yorgi majas, kus kasvasid üles ka Donald ja tema neli õde-venda. Vaimsete traumade, hävitavate suhete ning hooletuse ja kuritarvituse traagilisest koosmõjust põhjustatud sündmused on koos perekonnas järgitavate mustritega vorminud mehe, kes on end praegu sisse seadnud Ameerika Ühendriikide presidentide Ovaalkabinetis. Mary räägib oma perekonna süngetest ja tihtipeale segadusse ajavatest sündmustest nende vahetu tunnistajana, jutustades vaimukalt ja isegi humoorikalt. Ta kirjeldab halastamatu üksikasjalikkusega kõike: nii perekonna imetlust onu Donaldi vastu kui ka seda, kuidas Donald, Fred Trumpi lemmikpoeg, oma isa naeruvääristas ja kõrvale heitis, kui too hakkas alla jääma Alzheimerile. Donald Trumpi saatuslikke vigu on proovinud selgitada paljud õpetlased, tugitoolipsühholoogid ja ajakirjanikud. Mary L. Trump ainsana suudab meile jutustada paeluva ja kõhedust tekitava saaga. Ja mitte ainult sellepärast, et ta seisab perekonnale nii lähedal, vaid ka sellepärast, et tema on ainuke Trump, kes soovib rääkida tõde ühe maailma kõige mõjuvõimsama ja probleemsema perekonna kohta "
Aianippe igaks aastaajaks. Rohenäpu aiatööde kalender
"See on aianippe ja hüva nõu täis raamat, mis ühtlasi on aiapidajale märkmikuks. Aiapidajal on alati kiire ja tuhat tööd, mida peaks tegema, keerleb pidevalt peas. Pole siis ime, et nii mõnigi töö lihtsalt ununeb. Ettekasvatamise ja külviajal on aga eriti oluline teada, millal oled ühe või teise taime seeme mulda pannud. Juhtub ka seda, et mõni soovitud lille- või köögiviljataime seeme ununeb hoopiski mulda pista. See praktiline aiapidaja käsiraamat aitab hoida vajalike tööde nimekirja silme ees, sest saad oma tegemised ise üles märkida. Nii on mugav järge pidada, kas oled soovitu juba korda saatnud. Aed nõuab tähelepanu terve aasta ja tarvilikke töid jagub igasse kuusse. Et midagi olulist ei ununeks, oleme sellesse raamatusse koondanud olulisemad aiatööd aasta ringi. Raamatu muudab eriliseks, et saad ka ise selle täiendamisel kaasa lüüa, tehes siia olulisi märkmeid: mida soovid külvata ja millal panid seemned mulda, milliseid puid või põõsaid plaanid istutada, mis õnnestus ja mis läks sel hooajal viltu. Nii kogud kokku kuldaväärt teadmised ning sinust saab parem ja targem aiapidaja. 255 nõuandvat nuppu + 12 kuu aiatööde loetelu + aiatööde märkmik koos taimelauaga."
Vaimude labürint. II raamat
1950. aastate lõpus ei ole Daniel Sempere enam see väike poiss, kes avastas kord Unustatud Raamatute Surnuaia labürindis uidates raamatu, mis muutis kogu ta elukäiku. Ta ema Isabella surm on rebinud ta hinge haava, mida Danieli naine Bea ja vana sõber Fermín püüavad terveks ravida. Just siis, kui Danielile näib, et ta on ema surma saladuse lahenduse lävel, avaneb tema ees Franco režiimi võrgustik oma täies ulatuses – veelgi võikam ja süngem, kui ta oleks osanud arvata. Koos režiimi teenistusse sunnitud Aliciaga, kes on omal nahal sõja süngeid varje tunda saanud, tungib ta pimeduse südamesse, et tuua päevavalgele oma suguvõsa lugu, maksku mis maksab.
Carlos Ruiz Zafón sündis 1964. aastal Barcelonas ning suri 2020. aastal Los Angeleses. Rahvusvahelise tuntuse tõi Zafónile 2001. aastal ilmunud romaan „Tuule vari”. Autori Barcelona-sarja kuuluvad veel „Ingli mäng” (2008), „Taeva vang” (2011) ja „Vaimude labürint” (2016), mis on „Unustatud Raamatute Surnuaia” tetraloogia neljas ja viimane osa. Eestikeelsena ilmub see viimane raamat kahes osas (esimene osa ilmus aastal 2019).
