Eesti digiraamatute keskus OU
Все книги издательства Eesti digiraamatute keskus OUIlma ainsagi sõnata
“Mõni raamat on ajaviiteks, mõni kaasahaarv ja mõni, nagu see siin, pääseb sulle naha alla, rändab mööda veene ülespoole – otse südamesse” Goodreads Imeline armatuslugu. Seitse täiuslikku päeva… ja siis mees kaob, ilma ainsagi sõnata. Kujutle hetkeks, et kohtad meest, kellega veedad ühiselt seitse imelist päeva ja ööd ning armud meeletult. Ja need tunded on vastastikused – sa ei ole kunagi varem milleski nii kindel olnud. Seetõttu tundub mehe ammu planeeritud puhkusereis ja tõotus lennujaamast helistada lubadusena, milles pole põhjust kahelda. Kuid mees ei helista… Sõbrad soovitavad sul mees unustada ja eluga edasi minna, aga sina tead, et sellele kõigele peab olema mingi seletus. Mehe vaikimisel peab olema mõjuv põhjus. Mida sina teeksid, kui saad lõpuks teada, et sul oligi õigus? Põhjus ongi olemas ja see on see üks asi, mida te teineteisega ei jaganud. Tõde. *** Rosie Walsh on inglannast autor, kes varasemalt ilmutanud kirjaniku nime Lucy Robinson alt neli raamatut. Ta on produtseerinud dokumentaalfilme, tegelenud orkestrimuusika ja joogaga ning kirjanduse edendamisega vabatatlikkuse korras. Armastuses on tal vedanud – õnneks kohtas ta meest, kes helistas tagasi ja koos on neil ühine poeg ning kodu Bristolis. Teose “Ilma ainsagi sõnata” (The Man Who Didn’t Call) õigused on müüdud rohkem kui 30 riiki ja see ei ole kindlasti ülemine piir. *** “Ma tõesti jumaldasin seda raamatut ega soovinud, et see lugu lõpeks” Liane Moriarty, “Suured väikesed valed” autor “Kui plaanid sel aastal lugeda vaid ühe raamatu, siis vali kindlasti Rosie Walshi romaan” ajakiri Heat
Väävelkollane taevas
„Ja ma kõndisin kodu poole ja mõtlesin, et võib-olla peaksin ma kõigele vaatamata selle loo kirja panema. Loo Stellast, Alexist, endast ja oma vanematest ning ka Sandist, Amirist ja Tommi Hjeltist. Ja ma mõtlesin, et selles loos peab olema palju rohkem tõtt kui „Sepapargi unistajas“ ja teistes lugudes, mis ma olin kirjutanud. Sest me elasime säärasel ajal, nagu me elasime. Sest et on pimedust ja sest et on valgust. Ja siis järgmine vastumeelne mõte: sellisel juhul tuleb minulgi kohtuda valguse ja pimedusega iseendas.“ Tuntud ja tunnustatud soome-rootsi kirjaniku Kjell Westö (snd 1961) romaani „Väävelkollane taevas“ tegevustik hargneb päikselistest 1960. aastatest meie pimedasse aega. Lihtne Helsingi poiss tutvub maal suvitades jõukasse ja mõjukasse Rabelli suguvõssa kuuluva endavanuse Alexiga. Tänu sellele sõprusele saame lähema pilgu heita suguvõsale ja selle klantspinna all peituvatele saladustele. Poiss armub Alexi õesse Stellasse, nende suhted kestavad aastakümneid, ikka armastades ja tülitsedes, lahku minnes ja kokku saades, kui maailm samal ajal nende ümber muutub ja nende ellu sekkub. See eepiline Helsingi kirjeldus käsitleb põlvkondi, peresuhteid, armastust ja sõprust, kuid näitab ka kriitiliselt, kuidas klass ja keskkond, kust me tuleme, meid mõjutavad ning meie unistusi ja mälestusi kujundavad. Mõjutused tulevad ka meid ümbritsevast maailmast ning taevas, mis lapsepõlves oli süütult sinine, omandab kollakaid toone, millega tuleb õppida elama, ilma et kalgistuks. Romaan on tugevaks jätkuks Westö varasematele teostele, aga pinged ja värvid on veelgi jõulisemad.
Peep Patisoni elusõlmed
„Peep Patisoni elusõlmed“ on lugu mehest, kes sündis ühe Lõuna-Eesti kolhoosi suurfarmi esilüpsja ja karjaku neljanda lapsena ning elas kogu oma lühikeseks jäänud elu samas kohas ning samade inimeste keskel. Peebust oleks võinud kasvada tubli inimene – teadlane, muusik või kes tahes, kuid seda ei juhtunud, sest temast sai alkohoolik. Ta ei olnud õnnetu ega tundnud millestki puudust, kuid kas sellest piisas, et olla lihtsalt inimene?
Sinu teine elu algab siis, kui sa mõistad, et sul ongi neid ainult üks
Camille’il, kolmkümmend kaheksa ja veerand aastat vana, on pealtnäha olemas kõik, et olla õnnelik. Ent miks valdab teda tunne, et õnn libiseb käest? Ta tahaks nii väga tunda end taas rõõmsa ja õnnelikuna. Kui rutinoloog Claude teeb talle ettepaneku aidata tal selleni jõuda, ei kõhkle Camille kaua ja soostub. Üllatavate, loominguliste ja mõtterikaste kogemuste kaudu muudab ta sammhaaval oma elu ja asub ellu viima oma unistusi… Prantslanna Raphaelle Giordano on kirjanik, maalikunstnik, loovkirjutamise juhendaja, kellel on omaenda projektijuhtimise ja loomingulise juhendamise ettevõte (www.emotone.com). Oma esimese romaani „Sinu teine elu algab siis, kui sa mõistad, et sul ongi neid ainult üks …“ avaldas ta 2015. aastal ja raamatut on saatnud erakordne tunnustus ja müügiedu. Selles pühendub kirjanik väga südamelähedasele teemale: kunstile muuta oma elu, et leida heaolu ja õnne tee. Ja rutinoloogia? Üha rohkematel inimestel on kõik, et olla õnnelik, ning ometigi ei ole nad seda, vaid on krooniliselt torssis olekuga. Seepärast lõi Raphaëlle Giordano väga vajaliku rutinoloogi elukutse. Mitte psühholoog, mitte juhendaja – rutionoloog on ekspert, kes toetab teid kaotatud õnne taasleidmise kunstis!
Kolmekümne sarga saar
Kuulsa prantsuse detektiivkirjaniku Maurice Leblanc’i (1864-1941) romaani tegevus toimub väikesel saarel Bretagne’i ranniku lähedal, kus toimuvad kummalised sündmused: peaaegu kõik saare elanikud hukkuvad salapärasel ja arusaamatul viisil. Lugeja ei jõua veel ootamatusest toibuda, kui autori ammendamatu fantaasia serveerib talle juba uue üllatuse. Ent kuidas ka saatus kirjaniku tegelasi ei vintsutaks, lõpuks võidutseb ikka õiglus.
Mürsukild
Romaan algab idüllilises miljöös, kui äsja abiellunud Paul ja Elisabeth Delroze jõuavad pulmakingiks saadud Ornequini lossi, mis asub mõne kilomeetri kaugusel toonasest Saksa piirist. Selle lossi lähedal on kunagi aastate eest mõrvatud Pauli isa. On 30. juuli 1914. Äkki saabunud sõjakeerises kistakse noored lahku. Paul astub sõjaväkke, Elisabeth satub vaenlase kätte. Paulil tuleb nüüd astuda vastu oma kodumaa vaenlastele, samas püüab ta leida oma naist. Võitluste käigus kohtub ta ka oma isa mõrtsukaga, kes nüüd juhib vaenlase spioonide võrgustikku… Maurice Leblanci ühe eeskujuna on sageli nimetatud A. Dumas´d, ja ka "Mürsukillus" on musketärlikku hoogu, seekord küll ilmasõja süngete dekoratsioonide taustal. Prantsuse kirjanik Maurice Leblanc (1864-1941), kelle loodud tegelaskuju Arsenè Lupin on prantsuse kultuuriruumis sama tuntud kui Sherlock Holmes inglastel, kirjutas romaani "Mürsukild " kohe pärast I maailmasõja puhkemist ja esmakordselt ilmus see 1915. aasta alguses ajakirjas järjejutuna.
Salapärane maja
Prantsuse kirjaniku Maurice Leblanci (1864 – 1941) kriminaalromaanide kangelane, härrasmees ja meistervaras Arsène Lupin on prantsuskeelsetes maades sama populaarne kui Sherlock Holmes inglise kultuuriruumis. Lisaks Leblanci kirjutatud paarikümnele teosele on Arsène Lupinist loodud arvukalt jäljendusi, nii kirjandusteoseid kui ka mänge, koomikseid, filme ja telesarju. Käesolevas kriminaalloos on peategelaseks kõrgseltskonda kuuluv maailmarändur d'Enneris, kellena Arsène Lupin seekord esineb. Nagu ikka, suudab võitmatu ja võluv kelm kõige keerulisemadki olukorrad enda kasuks lahendada. Peadpööritavatest seiklustest väljub ta alati terve naha ja kuningliku saagiga.
Suured veed
Ühes Stockholmi eeslinna kortermajas võetakse kinni viis väljasaatmisele mõistetud aafriklast, kellest üks saab põgenemiskatsel kuulitabamuse. Laskjaks osutub staažikas politseinik, kes on selle mõrva ette kavatsenud. Politsei sisejuurdlust asub läbi viima Keskkriminaalpolitsei eriüksus ehk A-rühm eesotsas Paul Hjelmi ja Kerstin Holmiga. Peaaegu samal ajal leiab murdvaras ühest Stockholmi kesklinna korterist laiba. Hüvastijätukiri, mis viitab enesetapule, sisaldab krüpteeritud sõnumit ja viib uurijad veel ühe võika kuriteo jälgedele. A-rühma kohale laskub mineviku paine, kui selgub, et tulistajat ja Kerstin Holmi seob ühine keeruline minevik. „Suured veed“ on viies raamat Arne Dahli rahvusvaheliselt tunnustatud A-rühma sarjas. Varem on eesti keeles ilmunud „Misterioso“ (2008), „Veresüü paine“ (2010), „Koos mäeharjale mingem“ (2012) ja „Europa blues“ (2013).
Europa blues
Stockholmis Skanseni loomaaias leiab ahmipuuris vääritu lõpu kriminaalse sündikaadi käsul Rootsi saabunud Kreeka gängster. Samal ajal kaovad Slagsta põgenikekeskusest kaheksa Ida-Euroopast pärit naist ja Stockholmi Lõunakalmistult leitakse jõhkralt mõrvatuna juudi emeriitprofessor aju-uurija Leonard Sheinkmann. Mis on neil juhtumeil ühist koltunud päevikuga aastast 1945? Ja kuidas see võiks olla seotud politseiuurija Arto Söderstedtiga, kes veedab oma suure perega puhkust Itaalias Toscana rannikul? Asjasse asub selgust tooma A-rühm komissar Jan-Olov Hultini juhtimisel. Näiliselt seosetuist juhtumeist moodustub võrk, mis ulatub üle Euroopa nii ajas kui ka ruumis. „Europa blues“ sai 2004 Taani krimikirjanduse auhinna (Palle Rozenkrantz Prisen) kui aasta parim rahvusvaheline põnevik. Aprillis 2005 oli teos nr 1 KrimiWelt-Bestenliste’s Saksamaal. Raamatu põhjal on valminud samanimeline 2-osaline telefilm (2012, BBC Four). Arne Dahlilt on eesti keeles varem ilmunud romaanid „Misterioso“ (2008), „Veresüü paine“ (2010), „Intimus“ (2011, kodanikunime Jan Arnald all) ja „Koos mäeharjale mingem“ (2012).
Ella ja seitse ohmut
Mina olen Ella. Ma käin ikka veel teises klassis. Aga sellest pole midagi, sest meil on tõesti tore klass ja kena õpetaja. Või vähemalt oli enne Paavo tulekut. Paavo tahab kogu aeg võidumees olla. Tema koolikott pidavat olema nii raske, et seda peab traktoriga kooli vedama. Tal olevat ka nii palju kodutöid, et ta nõuab: ema rentigu nende tegemiseks tehas ja palgaku töölised. Ta väidab ka, et tal on rohkem isasid kui ühelgi meist. Tuukka arvab, et ta lihtsalt luiskab. Sellepärast nad kihlveo sõlmisidki. Ella ja sõbrad sõidavad suurde linna. Nad külastavad moeetendust, eksivad ära, leiavad tee, maskeeruvad, lähevad laiali, mõtlevad välja uue riigihümni, satuvad hätta, pääsevad, söövad nagu Leedi ja Lontu ära õpetaja spagetid ja jõuavad tele-eetrisse. Ühesõnaga selline igati tavaline laupäevaõhtu. Lustakas raamatusari Ellast ja tema klassikaaslastest on rõõmustanud igas eas lugejaid nii Soomes kui mujal juba aastast 1995. Eesti keeles on varem ilmunud „Ella ja sõbrad 1“, „Ella ja sõbrad 2“, „Ella Lapimaal“, „Ella ja rokkstaar“, „Ella merereisil“ ning „Ettevaatust! Lapsed“.