Diana Wynne Jones (1934–2011), „Howli liikuva kindluse“ autor, on kirjutanud rohkem kui nelikümmend fantaasiaromaani, mida iseloomustavad piiramatu fantaasialend, peened süžeed ja pulbitsev huumor, mis on autori fantaasiakirjanduses legendiks muutnud. Romaani „Pimeduse Isand Derkholmist“ tegevus toimub kahes paralleelmaailmas, millest üks on tänapäev ja teine maailm, kus toimib maagia ja võlukunst, elavad võlurid, greifid, deemonid, haldjad, tiivulised hobused ja palju teisigi mütoloogilisi tegelasi. Tänapäeva maailma ärimehel Mr Chesneyl on õnnestunud vangistada üks väga võimas deemon, kelle abil on ta alistanud võlurite maailma. Võlureid sunnitakse igal aastal vastu võtma turiste tänapäeva maailmast, kes suurisilmi võlurite maailma uudistama tulevad – kuigi paljud neist seejuures ka hukkuvad.
Maggie is a young girl who lives in the small country of Estonia. Her biggest dream is to have a pet. But to her misfortune, her parents won't allow it since she is allergic to animals. Big is Maggie's surprise when she finds a letter from elf Erik, who promises to bring whatever she wishes…. That's how the adventures of 8-year-old Maggie and Pink Rat start. The book is enjoyable reading for elementary- to middle-school age children and is a great collection of goodnight stories for parents who want to spend some quality time with their kids.
Ulmekirjanduse suurmeistri Robert Silverbergi 16 lühiromaani, jutustust ja lühijuttu viivad lugeja teaduslikus fantastikas 1960ndatel domineerima hakanud uue laine põnevaile maastikele. Hoolimata nende tekstide tihti avangardistlikust ja pürotehnilisest vormist räägib Silverberg meile endiselt oma lemmikteemadest: ajaparadoksidest, jumalast, kliimakataklüsmidest, tagakiusatud teistsugustest olenditest, seksist, armastusest ja surmast. Nende kaante vahel näeb lugeja, kuidas esimest korda valitakse paavstiks robot, kuidas Maa pöörlemine ja tiirlemine peatub ning kuidas Ameerika võib olla fragmenteerunud lugematuks hulgaks erinevateks ajalooalternatiivideks.
Politsei arvab, et see oli enesetapp. Anna arvab, et see oli mõrv. Mõlemad eksivad. Aasta tagasi lõpetas Caroline Johnson oma elu enesetapuga. Mõni kuu enne seda sooritas tema abikaasa täpselt samasuguse šokeeriva enesetapu. Nende tütar Anna on püüdnud sellest ajast peale vanemate kaotusega hakkama saada. Nüüd on Annal endal laps. Ta tunneb oma emast veelgi enam puudust ja hakkab kahtlema vanemate surma asjaoludes. Kuid minevikus kaevates paneb ta ohtu oma tuleviku. Mõnikord on ohutum lasta asjadel olla … *** Clare Mackintoshi debüütromaani „Ma lasen sul minna“ (eesti keeles ilmunud 2016) on maailmas müüdud enam kui miljon eksemplari. Raamat võitis aastal 2016 Theakston Old Peculieri kriminaalromaani auhinna. Autori teine romaan „Ma näen sind“ (eesti keeles 2017) oli samuti menuk. Mõlemad raamatud on ilmunud kolmekümne viies keeles. „Laske mul olla“ on tema kolmas romaan. Clare elab Põhja-Walesis koos abikaasa ja kolme lapsega. Ta töötas 12 aastat politseis, enne kui kirjutamisele pühendus. Ta on Chipping Nortoni kirjandusfestivali looja ja Silver Star Society patroon. Silver Star Society on Oxfordis tegutsev heategevusorganisatsioon, mis toetab John Radcliffe’i haigla osakonda, kus viibivad keerulise rasedusega naised. www.claremackintosh.com Facebook: ClareMackWrites Twitter: @claremackint0sh #LetMeLie
Kuueteistaastane ja mitte-nii-väga-avalikult gei Simon Spier eelistab reserveerida oma dramaatilisuse koolimuusikali jaoks. Aga kui üks e-kiri langeb valedesse kätesse, on oht, et tema saladus torgatakse rambivalgusesse. Nüüd on Simon lausa väljapressimise ohver: kui ta ei aita võita tüdrukut oma klassi klounile Martinile, saab tema seksuaalsest identiteedist kõigi asi. Hullem veel: ohtu satub ka tema kirjade adressaadi, Sinise pseudonüümi kandva poisi privaatsus. Kuna varasemalt tihedalt kokkuhoidva sõpruskonna sees kerkib segast dünaamikat ja tema kirjavahetus Sinisega muutub päev-päevalt üha flirtivamaks, on Simoni kooliaasta 11. klassis muutunud järsku igati keerukaks. Nüüd peab riske vältiv Simon leidma võimaluse astuda mugavustsoonist välja ilma, et teda sealt minema tõugataks – ilma sõpru kõrvale tõrjumata, ennast reetmata ega selleta, et nurjab võimaluse leida õnne kõige rohkem segadusttekitava, nunnuma poisiga, keda ta pole iial kohanud.
Galileo. Newton. Salk. Oppenheimer. Teadus võib muuta maailma..aga kas ta võib minna ka liiale? Üheteistkümneaastasele Elliele pole muutused iialgi istunud. Ta tunneb puudust viiendast klassist. Ta tunneb puudust parimast sõbrast. Ta tunneb puudust koguni kallist kuldkalakesest-kadunukesest. Ühel päeval ilmub aga välja üks imelik poiss. Ta on käskiv. Ta on pahur. Ja veidral kombel meenutab ta väga Ellie vanaisa, seda alatasa surematusega jändavat teadlast. Kas see kohmakas teismeline võib tõesti olla vanaisa Melvin? On tal tõesti õnnestunud viimaks leida igavese nooruse saladus? Jennifer Holm ülistab õhulise stiili ja küllusliku huumoriga teaduse imet ning uurib põnevaid küsimusi elu ja surma, pere ja sõpruse, surematuse… ja võimalikkuse kohta.
KUI CAMMIE MORGAN OMA toakaaslasele Maceyle Bostonisse külla läheb, ootab ta oma suvele põnevat lõppu. Viimaks ometi näeb ta ju, kuidas Macey isa võtab vastu Ameerika Ühendriikide asepresidendi koha. Aga kui käid maailma parimas (spiooni)koolis, käivad „põnev” ja „surmav” koos nagu sukk ja saabas. Tüdrukud leiavad end keset inimröövija kurje sepitsusi, ainsaks päästjaks vaid oma spioonioskused. Peagi liituvad Cammie, Bex ja Liz kampaaniateekonnal Macey isikliku turvameeskonnaga ja hakkavad otsima vastust järgmistele küsimustele: Kes jahib Maceyt? Ja kuidas saaksid Gallagheri tüdrukud teda kaitsta? Tüdrukud peavad igal sammul oma spiooni koolituse proovile panema, samal ajal kui panused muudkui tõusevad ja Cammie jõuab jahmatavale tõele järjest lähemale… New York Timesi bestseller.
VAATA SEDA POISSI TROONIL. Ta mängib oma osa hästi. Kulm kortsus, sõrmed paigal, selg sirge. Aga ta pilk ebaleb. Miski ta silmis on rännanud kaugele eemale. TAL ON SURMAHIRM. Hetkeks teeb see mulle rõõmu. Siis mulle meenub – KOLETISED ON KÕIGE OHTLIKUMAD, KUI NAD KARDAVAD. – Mare Barrow on vangis, ilma välguta võimetu ja piinleb oma surmatoonud vigade küüsis. Ta elab poisi armust, keda kunagi armastas ja kes pole täis muud kui valesid ja reeturlikkust. Nüüdseks kuningaks saanud Maven Calore jätkab oma surnud ema sepistatud püüniste punumist, et säilitada kontroll riigi ja oma vangi üle. Sel ajal, kui Mare palees kidakivi koorma all vaevleb, jätkab ta kunagi räbalais uusvereliste ja Punaste punt koondumist, treenimist ja laienemist. Nad valmistuvad sõjaks, suutmata enam kauem saladuskatte all tegutseda. Ja pagendatud prints Cal, kel Mare südamega omad plaanid, ei peatu millegi ees, et tüdrukut tagasi tuua.
Pärast ebatavaliselt lühikest konklaavi valiti 2013. aastal Rooma-Katoliku Kiriku uueks paavstiks jesuiidist kardinal Jorge Mario Bergoglio, kes Assisi Püha Franciscuse järgi võttis endale nime, mida seni polnud kandnud veel ükski paavst. Tema paavstiks valimine oli mitmes mõttes erakordne, paljude meelest isegi revolutsiooniline. Mitte üksnes seepärast, et Argentinas sündinud Itaalia immigrantide pojana on ta esimene Uuest Maailmast pärit paavst, vaid ebatavaline on ka tema isiksus ja visioon. Kardinalina paistis ta silma põhimõttega elada lihtsat elu, tegeledes palju vaeste ja teiste elu hammasrataste vahele jäänutega ning neist põhimõtetest ei ole ta loobunud ka paavstina. Ta on inimene, kes on tulnud teisi teenima, mitte nende üle valitsema. Itaalia ajalehe La Stampa kõrgelt hinnatud Vatikani korrespondent Andrea Tornielli on kirja pannud loo Argentina nooruki kujunemisest paavst Franciscuseks, ent ta vaatleb ka Rooma-Katoliku Kiriku olukorda laiemalt ja selgitab, mis pani ajal, mil kirik vajab uuendamist ja puhastamist, kardinalidest valijamehi kõikide poliitiliste ja diplomaatiliste kaalutluste kiuste valima just teda uueks paavstiks.
Miljon punkti sellele hingematvalt kaunile romaanile! – Goodreads Emily Henry „Miljon Juunit” on lüüriline lugu, mis kompab maagilise realismi piire ning viib lugeja eriskummalisse maailma, mis on meie maailmaga palju sarnasem…