Eesti digiraamatute keskus OU
Все книги издательства Eesti digiraamatute keskus OUOlla üheksavägine
See raamat rändab koos Lehte Hainsalu, tema inimeste ja tema Tartuga. Autori sõnul on see ühe inimese teekond „Tartu mail eesti, vene, saksa, vene ja eesti ajas“. „Olla üheksavägine“ liigub ajas ja elusündmuste vahel vastavalt vajadusele edasi-tagasi-edasi, peatudes ja jälle tagasi pöördudes, nii et olulised hetked räägitakse lahti mitmest vaatenurgast. Üks elu, üheksa vaadet.
Metsatalu saladused
Teismeliste väljasõidul on ootamatud tagajärjed, kui noored valel ajal valesse kohta satuvad. Algab kassi-hiire mäng, mis paneb proovile osalejate sitkuse, taibukuse ja sõprussuhted. Miski pole nii, nagu algul näib, igaüks võib olla reetur. Sündmused arenevad kiiresti, keegi karastub, keegi murdub. Kas meie oleksime selliseks katsumuseks valmis, kui saatus meile väljakutse esitab? Eet Tuule kaasakiskuv, tempokas ja muheda huumoriga kirjutatud romaan viib meid seiklema metsa, Tallinna ja Saaremaale. Noorteromaanist „Sundsuvitaja” juba tuttavate Taneli, Sandra, Ringo ja nende uute sõprade seltsis saab lugeja lahendada kuritegusid, elada kaasa nii mõnelegi kaunile armastusloole kui ka seigelda looduses. Eet Tuule on varem avaldanud kaheksa raamatut: „Trompetid udus” (2014), „Tagalaane valitsejad” (2015), „Poisike rukkis” (2015), „Sundsuvitaja” (2016), „Juured ja võrsed” (2017), „Keset ilu ja valu” (2017), „Eraku eksitus” (2018) ja „Jaanituli Käopesas” (2018).
Avo Üprus
Kirjastus Gallus hakkas välja andma Eesti vaimulikke tutvustavat raamatusarja „Meie vaimulikud“. Sarja avaraamat räägib vaimulikust, poeedist ja poliitikust Avo Üprusest. Uus raamatusari haarab endasse Eesti peamiste konfessioonide vaimulikke: luterlasi, katoliiklasi ja ortodokse. Raamatusarja koostaja ja toimetaja on ajakirjanik ja (keele)toimetaja Margit Arndt-Kalju, kaastoimetaja on vaimulik Avo Üprus. Igal aastal hakkab plaanide järgi ilmuma kolm-neli raamatut. „Meie vaimulike“ sari püüab kummutada Eestis levinud stereotüüpi vaimulikust kui ääretult konservatiivsest, jäigast, kuivast ja maailmakaugest tüübist ning tõestada, et Eesti vaimulikkond on vägagi tegus, mõtlev ja inimlikult huvitav. Nii mõnelegi usukaugele inimesele võib lugedes ja sellesse maailma süvenedes üllatuslikult avaneda, et kirikuõpetajatel tõepoolest ongi midagi ka tänapäevamaailmale anda ja kirik ise on lõputu tarkuse kvintessents. Raamatusarjas esimese vaimulikuna avanev Avo Üprus üllatab lugejat oma mitmeplaanilisusega, rääkides intervjuude käigus ära oma elu selle kõige mustematest tahkudest kuni tõestuseni, et suur muutus inimese elus on võimalik. Piiblit tundvad inimesed ütlevad sellise nähtuse kohta, et see on Saulusest Pauluseks muutumise lugu. Avo Üprus ise näeb alati kindlalt ettepoole, mitte ei takerdu minevikku, millega ta mõnes mõttes teeb siinses raamatus lõpparve. Raamatu valmimisest räägib ta nii: „See oli intellektuaalselt huvitav, emotsionaalselt kurnav töö – annaks Jumal, et mitte ilmaasjata tehtud. Ma loodan, et selle raamatuga ei ole veel kõik öeldud minu elust ja tegemistest, vaid kingitakse veel päevi, kus edasi tegutseda.“
Kui Kristus on möödumas
Josemaría Escrivá de Balaguer sündis 1902. aastal. Ta asutas 1928. a. katoliikliku organisatsiooni Opus Dei. Opus Dei lähtub õpetusest, et iga inimene saab oma igapäevases elus ja töös leida pühadust lõimides nii töö-, pere- kui ka oma vaimuliku elu. Oma tegevuse ja kirjutistega on Josemaria Escrivá jätnud olulise jälje 20. sajandi Katoliku kiriku ajalukku. 2002. a. kuulutati ta Johannes Paulus II poolt pühakuks. Käesolev raamat on tema teine eesti keeles avaldatav jutluste kogu. Josemaria Escrivá teoseid on avaldatud vähemalt 45 keeles.
Ülempreester Aleksander Aivar Sarapik
Kui midagi saab huvitavamaks minna, siis see läheb. Kui elu saab positiivsemaks muutuda, siis nii ka juhtub. Aga kuidas seejuures keerulisi olukordi lahendada ja samas ka sisekonflikti sattumist vältida, sellele oskab vastata Aivar Sarapik ehk isa Aleksander: ilmalikus arvestuses kaitseväe kolonelleitnant, vaimulikus elus õigeusu ülempreester. ”Kui me armastame oma vaenlast, siis me peame tegema välises väga ränki otsuseid. Ja kui me peame kedagi kaitsma ja meile on antud võime kaitsta, siis me peaksime seda tegema armastusest. Looma ei ole mõtet piinata, sest looma riigis toit on toit. Inimene läheb kurjusesse ja hävitab oma liigikaaslast. Kuigi seesama inimene võib ennast teise inimese vastu kaitstes teha ka hävitustööd armastusest – eks see ongi täpne lask. Sest vaenlast ei ole mõtet piinata. Aga annaks Jumal, et selliseid olukordi ei tekiks, kus me peaksime kelleltki elu võtma, peaksime kedagi tõesti sellisel viisil materiaalses maailmas hävitama.“ “Meie vaimulike“ sari püüab kummutada Eestis levinud stereotüüpi vaimulikust kui ääretult konservatiivsest, jäigast, kuivast ja maailmakaugest tüübist ning tõestada, et Eesti vaimulikkond on vägagi tegus, mõtlev ja inimlikult huvitav. Nii mõnelegi usukaugele inimesele võib lugedes ja sellesse maailma süvenedes üllatuslikult avaneda, et kirikuõpetajatel tõepoolest ongi midagi ka tänapäeva maailmale anda ja kirik ise on lõputu tarkuse kvintessents.
Hilinenud armastus
Liz ja Christopher taipasid oma kohtumise esimestel minutitel, et nende saatuses on toimunud pööre. Kuid nende teel õnnele oli palju takistusi, mille nad pidid ületama, enne kui mõistsid, et armastus on ülim tunne kõigi teiste tunnete seas.
Kuurajake
Lolliks tehtud, paljaks röövitud ning saatuse hooleks jäetud Maryle tundub, et saabunud sünge periood ühel kaugel Kariibi mere saarel ei lõpe kunagi. Ent lootusetuse tähtsaim ravija on muidugi armastus. Tuleb seda vaid kohata ja suure tunde vääriline olla. Kuidas aga tõelist armastust ära tunda, seda polnud Mary endalt kunagi varem küsinud.
Vaba langemine otsekui unenäos
15. augustil 2007 saab Rootsi kriminaalpolitsei juhil Lars Martin Johanssonil mõõt täis. Olof Palme mõrv tuleb ära lahendada. Aegumistähtaeg on varsti ukse ees ja sama vääramatult läheneb ta enda pensioniiga. Kas poleks imeline panna oma karjäärile punkt just selle juhtumi lahendamisega? Salaja kogub ta kokku kõige arukamad kolleegid, eitades samal ajal meedias uue juurdluse algatamist, ning koos hakkavad nad värske pilguga üüratut uurimismaterjali läbi käima. Christer Pettersson ei tapnud peaminister Palmet. See asi tehakse ruttu selgeks. Aegamisi, ent kindlalt kerkib esile uus ja üllatav versioon. Ent kas see on ikka õige – ja kas tõde on võimalik ka avalikult kuulutada? „Vaba langemine otsekui unenäos” on Leif G. W. Perssoni niinimetatud Palme-triloogia kolmas raamat. Esimene osa „Suveigatsuse ja talvekülma vahel” ilmus aastal 2016 ja „Teisel ajal, teises elus” aastal 2018.
Värav
Kersti Kivirüüt on viie romaani ja paljude lühijuttude autor. Suurem osa tema uue seiklusromaani tegevusest toimub Meerapalu külas Peipsi ääres, mille elu kujutatakse värvikalt ja vaimukalt. Kohalikud teavad, et läheduses Suursoos asub värav surnute maailma, kust pimeduse saabudes ilmuvad külla zombid, kellega on kohalikud juba mingil määral ära harjunud. Loos seikleb palju huvitavaid tegelasi: arrogantne ministeeriumiametnik, politsei- ja piirivalveesindajad, Afganistani veteran, külaelanikud, preestrid, eksortsistid jpm. Sündmustikku on põimitud mitmeid etnoloogilisi pärimusi.
Tuumahiid 4: Berüllium
Selles kogumikus on ulmeajakirja „Reaktor“ 14 parimat juttu , mis ilmusid aastatel 2016 ja 2017. Need jutud viivad lugeja Eestisse, kus vorst on keelatud kraam ja puud võivad tappa, Eestisse, mille on lõhestanud raudtee ja kaks suurvõimu, Eestisse, kus ringi tatsavad zombid ja ka sellisesse Eestisse, millelt nõutakse suurde kosmoseprojekti „raketiliha“. Lugeja saab siin kogumikus heita pilgu jumalate igapäevaelule ja kuidas on elada, kui su naabriks on tulnukad või kui politseil tuleb üsna igapäevaselt rinda pista zombidega. Kogumikust leiab ajasilmuseid ja teistsugust tegelikkust nende taga ning saab süveneda interplanetaarsete suurkorporatsioonide mastaapsetesse võimumängudesse, milles lööb kaasa ka paar võib-olla mitte nii tähtsusetut musta hobust. Kogumiku lood toovad lugeja välja tema kivistunud kapslist ja tuletavad meelde – meie tegudel on tagajärg! Pea kõik selle kogumiku jutud viivad lugeja ulmekirjanduse pärusmaale – kohtumine tundmatuga. Ulmekirjanduse jaoks, mis asetab ju tegelased ja lugejad väljapoole tavapärast elu, on moraalsete ja sügavalt inimlike küsimuste esitamine väga hõlbus. Nii kohtab neid küsimusi ka käesoleva kogumiku juttudes. Ning lisaks fantaasialennule, põnevusele ja seiklusele on nii mõneski neist ulmejuttudest peotäis huumorit. Lood ja autorid: Kaido Tiigisoon, Juriidilised probleemid Andrei Samoldin, Müür Jaagup Mahkra, Venuse sünd J. J. Metsavana, Das Kulturkonflikt Rait Piir, Pilvelinna bluus Maniakkide Tänav, Liblikad pimedusest Reidar Andreson, Nõnda kõrvalda kurjus enese keskelt Mairi Laurik, Zombid tekitavad laipu Meelis Ivanov, Paljasjalgsed Miikael Jekimov, Õnnepäev Piret Saul-Gorodilov, Prinditud (l)ootused Leila Tael-Mikešin, Mustade Inglite Armee Heinrich Weinberg, Mitmekihilisem Madis Seppam, Viimane lehm