Ühes Londoni korteris vaatavad kaks poissi tõtt ema surma talumatu kurbusega. Nende isa, Ted Hughesi uurija ja karune romantik, näeb ees ootavat tulevikku täis heasoovlikke külalisi ja absoluutset tühjust. Sel meeleheitehetkel saabub nende juurde Vares – vaenlane, trikster, ravitseja, lapsehoidja. Seda sentimentaalselt lindu lihtsalt tõmbab leinava pere poole ning ta ähvardab, et ei lahku enne, kui nad teda enam ei vaja. See erakordne ja äärmiselt omapärane raamat – osalt jutustus, osalt proosapoeem, osalt polüfooniline mõistujutt – on kaastundlik ja õrn, kuid samas rohmakas, bravuurne ja kriipiv, täis ootamatut huumorit ja sügavaid emotsionaalseid tõdesid.
„Minu võitluse” 4. raamat „Tants pimeduses” räägib kaheksateistaastasest Karl Ovest, kes igatseb pärast gümnaasiumi lõppu vabadust ja unistab läbilöögist kirjanikuna. Oma unistuse rahastamiseks siirdub ta Põhja-Norra saarele õpetajaks. Väikese kaluriküla ainsal teejupil pika musta mantli ja musta baretiga patseerides äratab ta tähelepanu. Ehkki Karl Ove vastassoos huvi äratab, on tema armuelu komplitseeritud. Teda purevad hirmud ja kahtlused, mis vahelduvad kõrgi üleolekuga. Elule annavad vürtsi joomapeod kaluritega, mis ei säästa teda alandustest. Norra kirjaniku Karl Ove Knausgårdi rohkete auhindadega pärjatud kuueosaline elulooline romaanisari „Minu võitlus” on viimastel aastatel üks enim tähelepanu pälvinud kirjandusteos, mis on tõlgitud kolmekümnesse keelde. Norras on aastatel 2009–2011 ilmunud sarja saatnud imetluse kõrval ka terav hukkamõist peresaladuste paljastamise pärast, mistõttu sugulased on ähvardanud autorit kohtuga. Karl Ove Knausgårdi autobiograafiline romaanisari on pakkunud julgust ja inspiratsiooni teistelegi norra kirjanikele, kes on viimastel aastatel avaldanud riburada oma elul põhinevaid valusaid romaane ja tekitanud seega Norra kirjanduselus tormilaineid. Karl Ove Knausgård on sündinud 1968. aastal Norras. Tema romaanisari „Minu võitlus” on võitnud suurel hulgal rahvusvahelisi kirjandusauhindu ja avaldatud kolmekümnes keeles. Knausgård elab oma nelja lapsega Rootsis.
Koprad jäävad teineteisele kogu elu truuks. Skorpionid võrgutavad partnerit õrnalt tantsides. Emased pingviinid võtavad nii mõnigi kord armastuse eest tasu. Isased lõvid on pärast nelikümmend korda seksimist päevas omadega päris läbi. Ja kõige brutaalsemad on voodilutikad! Peentest ja alatutest võrgutamisnippidest, geniaalsetest genitaalidest, väga targalt planeeritud tiinusest ja kõige armsamatest loomalastest ilma peal – sellest raamatust leiab palju toredat ja imestusväärset, jubedat ja kummalist, tuttavlikku ja võõrast. See kõik annab aimu loomade armuelu lõpmatust mitmekesisusest. Üks, mis seejuures selgeks saab: ei ole olemas midagi, mida poleks olemas. Kõigile alates 8. eluaastast.
Tallinna Reaalkooli Hoolekande Selts andis Tallinna Reaalkooli 130. sünniaastapäevaks välja kooli ajalugu käsitleva raamatu „Must-kuldne müts me peas…”. Koguteose autor on kooli 77. lennu vilistlane Märt Karmo. Kaheköitelises, ühes põhjalikumas selle ajastu kooliajaloos on püütud tervikuks siduda kolme eri liini – arhiivi- ja muudel materjalidel ning laiemal ajaloolisel taustal põhinevat akadeemilisemat käsitlust ja memuaarset osa (s.h. trükis ilmunud ja käsikirjalised mälestused, arvukad usutlused). Raamatu I köide annab süvenenud ülevaate kooli õpilaste osavõtust omariikluse ettevalmistamisest ja Eesti Vabariigi väljakuulutamisest, samuti Reaali poiste panusest Vabadussõjas ja emakeelse Reaalkooli kujunemisloost.
Leelo Kassikäpa esimene luuleraamat „Et õnn jääks” sisaldab 50 luuletust – aasta jooksul kirja pandud erinevate elutahkude poolt tekitatud mõtteid ja emotsioone. Elu tunnetus ja unistused läbi naise silmade-mõtete … Luulekogu sisaldab eelkõige autori rabelemist ja rahulolematust igapäevasuses, milles paraku igaüks meist hulbib, ning ihalemist järjest uuenevate vaimsete eesmärkide järele, mida elu pakub. * Minu soovide põhjatus kaevus oli armastuse igatsus – uppudes üksinda tühjusse, justkui polekski midagi olemas. Minu soovide põhjatus kaevus peidus oli ihalus – igatsus suure õnne järele.
Tõsieluromaan OLLE Jüri v. Graubergilt on järg romaanile MATE HARI. Peategelane Olle on noor mees, kes teeb, mida peab õigeks ja vajalikuks ning ei pea end kangelaseks, kui päästab majanaabrist neidu korduvalt alkohoolikust ahistaja käest. See paneb aluse noorte sõprusele, mis õige pea muutub armastuseks. Ka tööl võitleb Olle nii oma tõekspidamiste kui ka töökaaslaste õiguste eest ja astub otsustavalt vastu omavolitsevale firmaomanikule, kes maksimaalse kasumi jahil on valmis töötajatest üle sõitma. Vastuhakk ei möödu aga tagajärgedeta ja Olle loodab leida uue töökoha enne, kui ta vallandatakse.
Sune on ebatavaline tüdruk ja seda mitte paljalt tumeda nahavärvi tõttu ja selle pärast, et ema ta lastekodu kasvatada jättis. Ta on tüdruk, kes väljub võitjana hirmudeemonite vastasest võitlusest. Ta on tüdruk, kel jagub kindlat meelt ja otsustavust ja kelle hoolivus, soojus ja tarkus sulatavad ka talupidaja Jarmo südame. Tee õnnele pole lihtne. Jarmol tuleb õpetada Sunet tulistama, nad saavad hakkama jälitajatega, on sunnitud tegelema vodooga, lahendavad kooselu probleemi, kuid üheskoos on nad õnnelikud ja võitmatud.
Uuenenud maailm nõuab pea igal alal uut lähenemist ja uusi lahendusi. Üks uuendustest on juba nõukaajast teada ja tuntud kolhoos ehk avakontor kus kõik on kõigi jaoks nähtav. Kuid kas kaotatud seinad ikka tekitavad tiimis loodetud sünergiat ning avatus annab vajaliku motivatsiooni tulemuslikuks, stressivabaks tööks? Kaotab inimeste vahelt häbelikkuse nähtamatud müürid, privaatsuse vajaduse ja muudab südamesaladused kõigile nähtavaks ning seeläbi isegi aasimisobjektiks? Töökaaslased on nüüd üksteisele küll lähemal ja koguni armuvad. Samal ajal saab selgeks, et inimloomusele liigne avatus siiski ei sobi ning karjainstinkti kui edumeelse juurutamine tekitab inimestes ebamugavust ja isegi probleeme. Eileen teeb kõik, et varjata töökaaslaste eest Ivo olemust, hoolimata sellest, et mehe käitumine aina vägivaldsemaks muutub. Ka Keni pingutused töökaaslasi muuta jooksevad tühja. Karl ja Signe aga ei taha, et töökaaslased nende romantilisest suhtest teada saaks. Mis saab edasi? Kui hea see avalik avatus ikkagi on?
Raamat Kuust jagab õpetusi ja näpunäiteid, kuidas saada lähedaseks meile lähima taevakehaga. Kuu on loonud tingimused elu tekkeks Maa peal, Kuu liikumise jälgimine läbi tähtkujude on pannud aluse tähestike tekkele, Kuu on põnev, saladuslik ja müstiline. Keeleuurijad on isegi oletanud, et arvsõna „kuus“ võib olla meie keelde tulnud taevakeha Kuu nimest. Kuuga lähedaseks saamine on suur väljakutse igaühele, kuid see tasub end kuhjaga ära. Raamatus on otsesed juhised, kuidas Kuu mõjudest juhinduda oma igapäevastes tegemistes, nii nagu meie esivanemad seda on teinud, tajudes Kuu jaotumist kuueks osaks. Mikk Sarv (snd 1951, Tartus) on bioloog, mõtiskleja ja rahvapärimuse uurija, raamatute „Ilmasilmaja” (2005) ja „Sõna jõud” (2012) autor. Tema regilaul ja vilepill kõlavad nii Eesti filmides, raadios kui ka rahvakogunemistel. KUU saladusi on ta uurinud juba neli aastakümmet.
206 lk Viimase gümnaasiumiaasta esimesel septembril läheb Raili kooli teadmisega, et Oodvere-suguses kolkakülas nagunii midagi ei juhtu ning see aasta tuleb lihtsalt üle elada. Ootamatult lisavad kohalikku ellu aga vürtsi uued abituriendid – pilkupüüdev Marcus ning veidi eraklik Roomet. Seni koolile ja korvpallitrennile keskendunud Raili kogeb nüüd pimestavad armumist ja õnne, kuid ka pettumust ja kurbust. Ühe aasta jooksul õpib ta nii enda kui teiste inimeste kohta rohkem kui varem ning peab tegema suuremaid elulisi otsuseid, kui vaid see, kuidas peale lõpupidu jätkata. Heli Künnapas on Pärnumaalt pärit kirjanik, kellel tänaseks päevaks on ilmunud üle kümne raamatu. ,,Lõpupidu" oli tema esimene avaldatud raamat, mis leidis äramärkimist noorsooromaani konkursil ja sai ,,Järjehoidja" auhinna. Künnapase teostes on alati olulisel kohal suhted, inimloomuse keerdkäigud ning elu põhiküsimused. Nii ka noorteromaanis ,,Lõpupidu".