Eesti digiraamatute keskus OU
Все книги издательства Eesti digiraamatute keskus OUMurdeajastu
Saja-aastane Eesti vabariik on parim näide sellest, kuidas suured muutused maailmas mõjutavad ühe riigi ja rahva teed ajas ja ruumis. Sajast aastast oleme olnud ise oma saatuse peremehed veel alla poole. See sunnib meid tähelepanelikumalt mõtestama, miks ja kuidas on maailma muutumine mõjutanud Eesti käekäiku. Sama tähtis on igal hetkel tajuda, mida just praegu maailmas toimuv võib Eestile kaasa tuua või millise võimaluse pakkuda. Kuigi Eestil on maailma suurtest muutustest päris palju karta, kaaluvad võimalused need ikkagi üles. Riikidevahelises konkurentsis on esimest korda oma eelised maailma liidriks kujunemisel ka väikeriikidel. Globaalne internet ja digitaliseerumine, mis on viimase neljakümne aasta üks märkimisväärsemaid revolutsioonilisi muutusi kogu varasemat inimkonna ajalugu arvestades, lubab Eestil olla unikaalses positsioonis ja seda tuleb kasutada. Ajakirjanik ja poliitik Marko Mihkelson avab raamatus laiale lugejaskonnale huvipakkuvalt oma nägemuse sellest, kuidas maailmas meie ümber toimub ajaloo suurim murdehetk. Käsitlemist leiavad teemad Venemaast Hiinani ja kliimamuutustest sõltumatute inimesteni.
Lugu uuest perekonnanimest
„Lugu uuest perekonnanimest“ toob lugejateni Elena ja Lila loo järgmise vaatuse. Lila on hiljuti abiellunud ja asunud tegutsema perekonnaäris, Elena aga jätkab õpinguid ja maailma avastamist. Armastus, armukadedus, perekond, vabadus, pühendumine ja eelkõige sõprus – just need märksõnad on mõlema naise elus olulised. Abielu näib olevat Lila jaoks ahistav, vajadus end tõestada osutub Elena jaoks kohati liiga raskeks koormaks. Ometi seob kaht naist keerukas side, mis on mõlema elus määrava tähtsusega ja annab eluraskustega silmitsi seistes jõudu. Elena Ferrante on Itaalia nüüdiskirjanduse üks tähelepanuväärsemaid autoreid. Oma rahvusvahelist tunnustust pälvinud Napoli-romaanidega toob ta lugejateni universaalse ja liigutava loo sõprusest ja kuuluvustundest. „Lugu uuest perekonnanimest“ on tema Napoli tetraloogia teine raamat. Sarja esimene romaan „Minu geniaalne sõbranna“ ilmus kirjastuses Varrak 2016. aastal.
Rootsi kummikud
„Rootsi kummikud” on iseseisev järg Henning Mankelli romaanile „Itaalia kingad”. Vaheda sulega kirjeldab autor eaka mehe eluvõitlust: armastust, kaotusi, valesid ja vananemist. Ühel hommikul ärkab pensionile jäänud arst Fredrik Welin selle peale, et tema maja on üleni leekides. Ta jõuab vaevu eluga välja, kaasas ainult kaks vasaku jala kummikut. Hommikuks on tema armsast saarestikumajast järel ainult tuhk. Kogu tema elu on hävinud ja ta tunneb end liiga vanana, et otsast alustada ja uus kodu rajada. Selle asemel asub ta elama vanasse haagiselamusse, piirdudes vaid eluks hädavajalikuga. Nagu sellest oleks vähe, kahtlustab politsei, et ta pani ise oma majale tule otsa. Fredriku ellu toob veelgi rohkem segadust tütar Louise’i saabumine, kelle hulljulge ja kompromissitu elustiili tõttu satub isa vanuigi veel Pariisi oma noorusaja radadele. Lisaks armub ta ülepeakaela endast kolmkümmend aastat nooremasse ajakirjanikku Lisa Modini, kes tuleb tulekahjust artiklit kirjutama. Uusaastaööl põleb saarestikus maha veel üks maja ja kohalike seas hakkab levima ärevust tekitav kuuldus salapärasest sarisüütajast. Sügisel alguse saanud sündmused viivad lahenduseni, mida Fredrik Welin poleks osanud uneski näha.
Siinpool linnuteed. 2. raamat
Heli Reichardti raamatu „Siinpool Linnuteed” esimene osa lõppes kõige põnevamal hetkel − sõna otseses mõttes pommiplahvatusega. Romaani teises osas vaadeldakse, mis sai tegelastest edasi, ent − nagu varemgi − heidetakse ka tagasipilke minevikku. Olulisel kohal on endiselt inimsuhted kogu oma keerukuses − valus ja võlus −, aga esiplaanile tõusevad ka küsimused usust ehk teisisõnu küsimused inimese suhetest jumalaga. Kas tänapäeva mammonakeskses elus ongi jumalal või usul mingit kohta? Või peab inimene jumalata maailmas ise hakkama saama? Raamatusse ilmub ka uusi tegelasi, kes annavad usuküsimustele veel ühe vaatenurga: kas nn sensitiivid ongi pelgalt šarlatanid või oskavad nad tõesti inimesi aidata? Raamat hõlmab elu − eriti elu Eestis − kogu selle kirevuses ja pakub arutlusainet kõigile, kes püüavad seda mõtestada ja vaigistada sõdu, mis toimuvad ennekõike inimeses endas.
Timukas
Kaltsunuku mõrvadest on möödas poolteist aastat, mille jooksul on Emily Baxterist saanud üleminspektor. Siis leitakse New Yorgi Brooklyni silla külge riputatud Kaltsunuku poosis surnukeha, mille rinnale on lõigatud sõna „Sööt”. Tapetud on ka New Yorgi politseinik, kelle rinnaesist kaunistab sõna „Marionett”. USA-st saabuvad Londonisse üliprofessionaalne FBI eriagent Elliot Curtis ja salapärase minevikuga CIA eriagent Damien Rouche, et paluda Baxteri abi nende tapmiste uurimisel ja vestelda vanglas istuva Kaltsunuku mõrvari Lethaniel Massega. Sellele järgneb kahel pool Atlandi ookeani ootamatute pööretega klaperjaht niiditõmbajale, kelle ohvrite − söötade ja marionettide − hulk ulatub sadadeni ja kes on oma jälitajatest kogu aeg sammu võrra ees. Peadpööritava tempo, lõikava huumori ja terrorirünnakutega pikitud „Timukas” ületab triloogia esimest osa „Kaltsunukku” mastaapsuse, manipulatiivsuse ja halastamatuse poolest. Kes on marionett? Kes on niiditõmbaja? Keda saab usaldada? Miks on nooruke eriagent Curtis nii kõrgel kohal? Mida varjab oma minevikust eriagent Rouche? Kas Alex Edmunds suudab Baxteri seekord tapja küüsist päästa? Kas neil on üldse lootust või on Jumal inimesed maha jätnud?
Maa=ilm
„Maa=Ilm” koondab bioloogist helilooja, regilauliku ja rahvakultuuri uurija Mikk Sarve aastate jooksul välja öeldud ja kirja pandud mõtteid maast ja ilmast, eesti keelest ja sõnade tähendusest. Raamatust leiame hulga mõtlema panevaid tõeteri meie maarahva pärimusloost, rahvakalendrist ja usust loodusesse. Raamat kannab endas eesti keele sõnade mängu ja nende kaudu kirjeldatud maailma loomise lugu. Elame kaasa sõnade elurikkus, õuesõpe ja õhinapõhine sünniloole. Eriti huvitavad on meie keele vastandlikest sõnadest koosnevad liitsõnad – siit tuleb ka raamatu nimi, mille Mikk Sarv valis kõigest paar nädalat enne lahkumist sellest ilmast.
Eesti talvised metsalinnud
Karl Adami (1991) on loodushuviline ja -fotograaf, Keskkonnaministeeriumi noore looduskaitsja märgi laureaat. Ta on jaganud arvukaid kohtumisi elusloodusega ETV saates „Osoon”, olles nii loomalugude autor kui ka operaator. Tema töid on avaldatud kodu- ja välismaistes väljaannetes. Muuhulgas on mitu tema fotot ära trükitud rahvusvahelises ajakirjas National Geographic. See raamat pajatab lindudest, kes vaatamata kõledate ilmade ja pakase tulekule trotsivad meie sügiseid ja eripalgelisi talvi. Talv on aeg, mil loodust haarab vaikus, linnuliikide arv on drastiliselt kahanenud ja lehtpuud paljad. See on ideaalne aeg lindude tundmaõppimiseks. Raamatus on ära toodud 27 talvise metsalinnu kirjeldus, käitumine, levik, arvukus. Lisaks rohketele fotodele jagab autor oma kogemuste põhjal ka näpunäiteid lindudele lähenemiseks ja nende jäädvustamiseks fotodele. Raamatu autor on metsas palju samme seadnud ja õppinud tundma seal tegutsevaid sulelisi. Selleks, et metsaelanike usaldust võita, tuleb puusammaste vahel kaua viibida. Pärast aastatepikkust sõbrunemist metsaelanikega on autor valmis edastama oma teadmisi, kogemusi ja lugusid.
Rikaste inimeste 30 harjumust
Kogusin sellesse raamatusse 30 harjumust, mis rikaste eluviise käsitlevates raamatutes korduma hakkasid. Teel rikkuse poole on kõige tähtsam mõista, et kõik sõltub ainult sinust endast ning su soovist mugavustsoonist välja astuda. Enamik siinses raamatus kirjeldatud harjumustest on lihtsad ning soovi korral teostatavad. Tegemist on lühikese ja kokkuvõtliku käsiraamatuga, mis võtab kokku mitmekümnes raamatus loetu. Siit saad kiiresti ja kontsentreeritult kätte info, mida teel rikkuse poole esmalt vaja on. Raha ei ole esmatähtis, kuid rikastel on suuremad võimalused ja vabadus maailma paremaks muuta!
Eludevaheline maailm. Surmajärgse maailma ja taassünni mälestused Hiinast ja Jaapanist
Milline on surm? Kas surmajärgses maailmas on paik, kus oma elu üle järele mõtelda? Kas seal antakse elatud elule hinnanguid? Kas seal süüakse, juuakse ja magatakse? Kas seal on poed ja raha? Kas karma on olemas? Kuidas on võimalik uuesti sündides vältida oma eelmise elu unustamist? Ken Morita on vestelnud Hiinas ja Jaapanis inimestega, kes enda väitel mäletavad oma eelmist elu ning surmale järgnenud sündmusi hauataguses maailmas … ning oskavad neile küsimustele vastata. Ken Morita on sündinud 1951. aastal Jaapanis, õppinud Sophia ülikoolis elektrotehnikat ja elektroonikat, töötanud mõnda aega Fujitsu korporatsioonis ning seejärel rajanud 26-aastaselt oma IT-firma. Talle on omistatud Jaapani välis- ja kommunikatsiooniministri autasu tema loodud kommunikatsioonitarkvara eest. 43-aastaselt asutas Morita üleloomulike nähtuste uurimise labori ja on sestsaadik reisinud mööda maailma, et uurida lähemalt nähtusi, mida teadus seni seletada ei suuda. Samuti on Morita kätt proovinud filmirežissööri ja laulukirjutajana. Käesolev teos “Eludevaheline maailm” on Ken Morita neljas raamat elust pärast surma ja taassünnist.
Käpp ja kapsarulliplaneet
Kümneaastane roheliste juuste ja toreda maakeelse nimega isepäine tüdruk Käpp avastab oma sünnipäeval müstilise musta kosmosesõiduki, mis viib teda fantastilistele seiklustele teistel taevakehadel. Ühel neist kohtub Käpp südantsoojendava memmega, kelle planeedil vahetuvad aastaajad iga päev. Sealt leiab Käpp endale ka uue karvase sõbra, paksu valge inimkeelt kõneleva kassi nimega Kroi. Koos lähevad nad juba uskumatule missioonile päästma memme lapselapsi Kapsarulliplaneedilt kurja naisvalitseja Voluptuse käest. Käpp ja ta sõbrad peavad läbi elama nii mõndagi, millest nii väikesed lapsed ei oskaks undki näha. Nad kohtuvad kadunud rahvaga, seiklevad hallil tehaseplaneedil ja püüavad vaenulikult hulkurplaneedilt eluga pääseda.