Tegelikel sündmustel põhinevas tõsieluromaanis „Team ehk probleeme pole vaja” kirjeldatakse kinnisvarahooldusfirma meeskonna töid ja tegemisi suures Kaubanduskeskuses. Palju juhtub ka meeskonda kuulujate eraelus. Elektrikuna töötanud Sergei saab lisaks tapmiskahtlustusele kaela ka veel narkosüüdistuse ja ta pannakse trellide taha kohtuotsust ootama. Tema asemele värvatakse uus elektrik – Victoria, kes on tiimis ainuke naine. Milliseks kujunevad naise suhted teise elektriku Sanderi, elust erinevalt aru saavate kolleegide ja firma juhtkonnaga – loe juba raamatust. Romaanis toodud arusaamad ja seisukohad ei ole tingimata samased autori omadega.
Humoorikas jutustus inimeste elust ja tegemistest murrangulistel aastatel 1988-1992 ühes Tallinna venekeelses ehitusmaterjalide tehases. Jutustus ajast mil Eestis tegutses nii Rahvarinne kui Interliikumine ning algas värvilise metalliga äritsemine ja ühtäkki tekkinud rahvusprobleemid rikkusid omavahelisi suhteid nii mõneski perekonnas kus abikaasad eri rahvusest. See oli aeg kus töökohal alkoholi tarbimist peeti peaaegu normaalseks. Romaanis kirjeldatakse reaalselt asetleidnud sündmuseid huumorivõtmes. Kasulik ja igati hariv lugemine meie lähiajaloost kõigile kes nooremad kui nelikümmend.
Satiiriline kollaazromaan suvalistest Eestis elavatest inimestest, nende elust, tegemistest ja arusaamadest koroonaviiruse ajal. Kuna tegemist on fiktsiooniga, siis kõik arvatavad kokkusattumused ja võimalikud äratundmisrõõmud leiavad aset vaid lugeja peas. Romaanis toodud seisukohad ja arusaamad ei pruugi kokku langeda autori omadega.
Suhtekonflikti probleemi ja pingete rägastikus rabelev Ants otsustab igapäevaelu rutiinist tagasi tõmbuda ning võtab töölt pooleks aastaks puhkuse. Kõigile küsijatele ja tuttavatele oma eemalolekut põhjendades ütleb ta saladuslikud, kuid paljutähenduslikud sõnad – lähen missioonile. Ta ei tea veel, et teda eesootav missioon sisaldab nii uusi kogemusi, armastust kui ka mõrva. Kas Ants saab väljakutsetega hakkama? Kas mees leiab lõpuks tolle õige, kes ta õnnelikuks teeb?
Naistemehest rekkajuhi arenemise lugu oma vigade tunnistamise ja elu ümberhindamisega.
Jüri v.Graubergi 11. ja Viivika Vesteri 1. romaan taastatud Eesti Vabariigi taluelust. Hoogne teos kirjeldab tänapäevast hinge- ja pangaorjust, puudutades ühiskonna valusaid probleeme. Romaan väärtustab tugevat isiksust ja toimetulekut igas olukorras.
Elu on teater, nii arvab ka üks romaani peategelastest, Birgit. Kes mängib paremini ja hoiab pea külma, jõuab kaugemale. Tundelistel inimestel on raskem, nende tegusid kontrollib momendi emotsioon. See poleks probleem, kui inimesed omavahel rohkem suhtleksid, lapsed vanematega ja vanemad lastega räägiksid kõigest, mis neil südamel. Kahjuks jõuavad mõned selle tõe äratundmiseni liiga hilja.
Tõsieluromaan OLLE Jüri v. Graubergilt on järg romaanile MATE HARI. Peategelane Olle on noor mees, kes teeb, mida peab õigeks ja vajalikuks ning ei pea end kangelaseks, kui päästab majanaabrist neidu korduvalt alkohoolikust ahistaja käest. See paneb aluse noorte sõprusele, mis õige pea muutub armastuseks. Ka tööl võitleb Olle nii oma tõekspidamiste kui ka töökaaslaste õiguste eest ja astub otsustavalt vastu omavolitsevale firmaomanikule, kes maksimaalse kasumi jahil on valmis töötajatest üle sõitma. Vastuhakk ei möödu aga tagajärgedeta ja Olle loodab leida uue töökoha enne, kui ta vallandatakse.
Sune on ebatavaline tüdruk ja seda mitte paljalt tumeda nahavärvi tõttu ja selle pärast, et ema ta lastekodu kasvatada jättis. Ta on tüdruk, kes väljub võitjana hirmudeemonite vastasest võitlusest. Ta on tüdruk, kel jagub kindlat meelt ja otsustavust ja kelle hoolivus, soojus ja tarkus sulatavad ka talupidaja Jarmo südame. Tee õnnele pole lihtne. Jarmol tuleb õpetada Sunet tulistama, nad saavad hakkama jälitajatega, on sunnitud tegelema vodooga, lahendavad kooselu probleemi, kuid üheskoos on nad õnnelikud ja võitmatud.
Uuenenud maailm nõuab pea igal alal uut lähenemist ja uusi lahendusi. Üks uuendustest on juba nõukaajast teada ja tuntud kolhoos ehk avakontor kus kõik on kõigi jaoks nähtav. Kuid kas kaotatud seinad ikka tekitavad tiimis loodetud sünergiat ning avatus annab vajaliku motivatsiooni tulemuslikuks, stressivabaks tööks? Kaotab inimeste vahelt häbelikkuse nähtamatud müürid, privaatsuse vajaduse ja muudab südamesaladused kõigile nähtavaks ning seeläbi isegi aasimisobjektiks? Töökaaslased on nüüd üksteisele küll lähemal ja koguni armuvad. Samal ajal saab selgeks, et inimloomusele liigne avatus siiski ei sobi ning karjainstinkti kui edumeelse juurutamine tekitab inimestes ebamugavust ja isegi probleeme. Eileen teeb kõik, et varjata töökaaslaste eest Ivo olemust, hoolimata sellest, et mehe käitumine aina vägivaldsemaks muutub. Ka Keni pingutused töökaaslasi muuta jooksevad tühja. Karl ja Signe aga ei taha, et töökaaslased nende romantilisest suhtest teada saaks. Mis saab edasi? Kui hea see avalik avatus ikkagi on?