Eesti digiraamatute keskus OU
Все книги издательства Eesti digiraamatute keskus OUDetektiiv Luuker Leebesurm 7.5: Tanita Tasane - Seitse pahalast
Tanita Tasane. Ta oli piisavalt hirmuäratav juba siis, kui võitles heade poolel. Aga nüüd, kus tema hinge külge on köitnud end üks Jäänus? Nüüd on ta midagi hoopis muud. Ja ta tahab anda oma panuse maailma lõpu esilekutsumisse.On hea päev olla paha …–„Tanita Tasane: Seitse pahalast“ on supernaljakas eraldiseisev lugu lugejale juba tuttavast „Detektiiv Luuker Leebesurma“ maailmast.
Prügikala
Kunstnik Chrisann Brennani ja Steve Jobsi tütre Lisa lapsepõlv möödus pöörase kiirusega arenevas Silicon Valleys. Kui Lisa oli väike, jäi isa talle pigem müütiliseks tegelaseks, keda ta nägi õige harva. Tüdruku kasvades hakkas isa tema vastu rohkem huvi tundma ning Lisa ees avanes täiesti uus, villade, puhkuste ja erakoolide maailm. Isa tähelepanu oli põnev, kuid ta võis olla ka külm, kriitiline ja ettearvamatu. Kui Lisa suhted emaga hilises teismeeas pingestusid, koliski ta isa juurde, lootes, et tollest saab selline vanem, keda ta on alati igatsenud. See on osalt ühe keerulise perekonna kirjeldus, osalt armastuskiri 1970ndate ja 80ndate Californiale. Samas mõistagi ka köitvalt jutustatud täiskasvanuks saamise lugu.
Tuhat elu on parem kui üksainus
Selles raamatus räägib Jean-Paul Belmondo (snd 1933) esimest korda, kuidas aina ühest jamast teise sattunud tüüpilisest Pariisi koolipoisist sai üks kuulsamaid prantsuse filmitähti, kultusnäitleja ja terve põlvkonna ikoon. Ta jutustab koostööst ajastu suurimate režissööride ja diivadega ning oma eraelust, mida on saatnud lugematud skandaalid ja armulood maailma kauneimate naistega.
Orienteerumine investeeringute miiniväljal
Mis juhtub siis, kui jõud ühendavad üle 40 aasta pikkuse investeerimiskogemus ja kaheksa teaduskraadiga H. Kent Baker ning meie põhjanaabrite üks nimekamaid investeerimiseksperte Vesa Puttonen? Sünnib raamat, mis kannab pealkirja „Orienteerumine investeeringute miiniväljal“.Selle autorid väidavad, et sageli me ei tea, kuidas oma raske vaevaga teenitud raha edukalt investeerida. Kuna üldjuhul kooliharidus investeerimispõhimõtteid ei õpeta, pole ka üllatav, et paljud meist seda nii keeruliseks peavad. Tandem rõhutab, et investeerimine võib, kuid ei pea keeruline olema. Ka mitteprofessionaalid võivad oma investeeringutelt kena tootluse teenida. Tõsi, selleks on vaja mõningaid erialateadmisi ja oskusi, mida nad on ka lahkelt valmis jagama. Warren Buffett, üks maailma edukamaid investoreid, kes kasvatas vähem kui 10 000 dollarist 2018. aasta alguseks 86,6 miljardit dollarit, on öelnud: „Te ei pea olema ekspert, et saavutada rahuldavat investeeringute tootlust. Kuid kui te pole ekspert, peate olema teadlikud oma teadmiste piiratusest ja järgima kurssi, mille puhul võib olla kindel, et see toimib suhteliselt hästi. Ärge ajage asja keeruliseks ja ärge võtke hulljulgeid riske. Kui teile lubatakse kiiret kasumit, vastake kiiresti „ei“.“Selleks, et teha paremaid finantsotsuseid, peab olema teadlik kahest vaenlasest: üks on väline ja teine sisemine. Väliste hulgas on need, kes püüavad lõkse üles seades heauskseid investoreid petta. Teine, võimalik et veelgi ohtlikum on peidus investori enda sees. Erinevalt turuhindadest saab oma kulutusi, riskitaset ja käitumist kontrolli all hoida ning investeerimisel peaks just neile keskenduma, et tüüpvigu väldite.Autorid selgitavad, kuivõrd tähtis on omandada finantskirjaoskust tänapäeva investeerimismaailmas. Raamatu teine peatükk toob välja peamised vead, mida teevad paljud investorid, sh finantsspetsialistid. Vigade tegemine on osa õppeprotsessist, kuid nende kordamine mitte. Kolmas peatükk käsitleb käitumises peituvaid eelarvamusi, mis võivad kahjustada investori jõukust. Mõlemas peatükis on ka rida praktilisi nõuandeid, kuidas vähem vigu teha ja eelarvamuste küüsi langeda. Ülejäänud peatükkides analüüsitakse kaheksat investeerimislõksu, mille kohta toovad autorid ilmekaid näiteid kogu maailmast, samuti suuniseid, kuidas oleks saanud nende kahjusid leevendada.
Tavalised mehed
TAVALISED MEHED. 101. reservpolitseipataljon ja juutide hävitamine PoolasChristopher R. Browningi tuntuim, klassikaliseks teoseks kujunenud „Tavalised mehed“ (1992, täiendatud 1998), on uurimus ühe reservpolitseipataljoni osalemisest Poola juutide hävitamises. Pataljoni liikmed ei olnud ei tulihingelised natsid, antisemiidid ega treenitud tapjad, vaid tavalised keskealised mehed. Kuidas võisid neist siiski saada massimõrvade kuulekad täideviijad? 1960. aastail kirja pandud tunnistuste põhjal rekonstrueerib autor nende igapäevaelu ja kujunemise kalestunud mõrvariteks. Mõtlemisainet pakkuv lugemine, eriti kuna kõik need psühholoogilised tegurid, mis võivad viia sellise inimese kujunemiseni, toimivad ka nüüdismaailmas.Christopher R. Browning (1944) on pikaaegne Vaikse Ookeani Luterliku Ülikooli ajaloo professor ja Chapel Hilli Põhja-Carolina Ülikooli emeriitprofessor. Ta on pälvinud arvukalt tunnustusi oma mõjukate uurimuste eest, sealhulgas kolmel korral Ameerika riikliku juudiraamatu auhinna holokausti kategoorias.
Ime Andides
13. oktoobril 1972 rammis Uruguay õhujõudude lennuk 3600 meetri kõrgusel Andides mäge. Lennuki pardal oli 45 inimest, nende hulgas ka Uruguay Old Christiansi ragbiklubi, teel mängima ühe Tšiili parima ragbimeeskonna vastu.„Me kukkusime alla. Lennuk kukkus alla. Me kukkusime mägedesse. Me oleme siin lõksus.“Ellujäänud 16 inimesel tuli oodata 72 päeva – nad päästeti 23. detsembril 1972.„Esimestel tundidel polnud mitte midagi, ei hirmu ega kurbust, ei aja kulgemist, isegi mitte ühegi mõtte ega mälestuse vinet, vaid must ja täielik vaikus,“ alustab autor Nando Parrado ilustamata kirjeldust neist päevist. „Meie lugu võis küll inspireerida miljoneid inimesi kui jutustus inimhinge vastupidavusest, kuid minu jaoks olid need mägedes veedetud päevad täis südamevalu, õudu ja asendamatuid kaotusi,“ ütleb ta.
Surnute lühiajalugu
Mõistatuslikus Linnas elavad surnud, kes on elust lahkunud, kuid keda maapealsed veel mäletavad. Nad elavad selles kahe maailma vahelises paigas täpselt nii kaua, kuni leidub kasvõi üks inimene elavate maailmas, kes neid meeles peab ja meenutab. Kuid seletamatul põhjusel hakkab surnute Linn ootamatult kahanema ja selle elanikud haihtuvad. Alles jäävad vaid vähesed.Mõned üksikutest allesjäänutest, nagu Luka Sims, kes annab välja Linna ainsat ajalehte, otsustavad välja uurida, mis on tegelikult toimumas. Teised, nagu Coleman Kinzler, usuvad, et see on lõpliku lõpu algus.Samal ajal on elavate maailmas Laura Byrd jäänud lõksu uurimisjaama Antarktisel, tema varud on otsakorral, raadio ei tööta ja elekter on kadumas. Ilma muude valikuteta, suundub ta üle lõputu jäävälja abi otsima, kuid tundub, et aeg saab otsa … Ja seda nii tema kui ka Linna elanike jaoks, sest maailmas levib viirus, mida näib võimatu peatada.Kevin John Brockmeier (1972) on Ameerika fantaasiakirjanik, kes on peamiselt tuntud lühiproosa poolest. Ta on avaldanud ka mitmeid jutukogumikke, romaane lastele ja kaks ulmeromaani.
Kuu kroonikad 3: Cress
„Kuu kroonikad“ on Marissa Meyeri viiest raamatust koosnev sari, kus uue futuristliku võtme saavad tuntud muinasjutud Tuhkatriinust, Punamütsikesest, Rapuntslist ja Lumivalgekesest.–Satelliidile vangistatud, tipptasemel häkker ja valmis maailma päästma – Cress ei ole tavaline hättasattunud preili.Cress kasvas üles vangina. Kaaslaseks vaid võrguekraanid, on ta sunnitud täitma kurja kuninganna Levana käske. Seekordseks ülesandeks on leida Cinder ja jälgida ta nägusat kaasosalist keiser Kaid. Kuid kuninganna Levanal ei ole aimugi, et tagaotsitavad ja kihlatu plaanivad ta kukutada… Kui teed ristuvad ja vabaduse hind tõuseb, ei ole õnnelik lõpp Cressi, Scarleti ja Cinderi jaoks kunagi kättesaamatum tundunud.
Kalamaja aja lood
Kalamaja taassünd algas sajandivahetuse paiku. Viimase viie aastaga on mere ja vanalinna vahele pugenud linnaosa kasvanud elanike arvult sama suureks kui kogu Haapsalu.Kalamaja on tegelikult alati olnud millegi poolest suurim, ehkki 2,1 km² suurune pindala seda aimata ei luba. Keskajal ja hiljemgi oli Kalamaja Tallinna suurim eeslinn. 1527. aastal oli Kalamajas 78 iseseisvat majapidamist, enamik majaperemehi elatus kalapüügist. Peale elumajade asus sel ajal seal ka suur hulk kõrtse, põhjuse selleks andis sadama lähedus.Kalamaja esimese kiire arenguperioodi katkestas alles 17. sajandi lõpus puheknud Põhjasõda. Järjekordselt levis kulutulena katk, mis hävitas ka enamiku eeslinnade elanikest.Ent 18. sajandi lõpuks oli Kalamaja juba tagasi elavamana kui kunagi varem, kujunedes populaarseks lõbustuskohaks. Rajati hulk supelasutusi, kus tavalise kümbluse kõrval sai võtta mudavanne. Eliitlinnajaoks nendel aastasadadel Kalamaja ei kujunenud, kuigi 19. sajandi teises pooles asus Kalamajas mitu suvemõisa – 1920. aastateks oli Kalamaja hoopis üks tähtsamaid Tallinna tööstuspiirkondi.Kalamaja allakäik algas Nõukogude aastatel ja 1980. aastatel peeti Kalamaja kõdurajooniks, mille vana hoonestus tuleb suuremas osas lammutada.Ent Kalamaja ajalukku vaadates oli selge, et see linnaosa tõuseb visa järjekindlusega tuhast. Täna on Kalamajas tõeline kinnisvarabuum. Peamised arenduspiirkonnad on mere ääres Kalaranna tänava ääres ja Kotzebue tänava ümbruses. Sinna tuleb lausa uus, Kalma nime kandev tänav.Kalamaja taastulemist ilmestab hästi üha uute populaarsete söögikohtade avamine. Aga ka uue elu ja äriidee leidnud Kalamaja vanad tööstusalad. Nii see Kalamaja elab ja areneb, nagu ikka. Vana, aga endiselt alati noor.