Современная зарубежная литература
Различные книги в жанре Современная зарубежная литератураLaenamine on hõbe, röövimine kuld
Pensionärikamp tegutseb jälle – agaramalt kui kunagi varem! Märtha ja tema sõbrad on Las Vegases. Nad pistavad valehambad suhu ja istuvad ratastooli, et rünnata kasiinot ja tõelises Robin Hoodi vaimus vaestele raha hankida. Pärast kuritegu pöördub Pensionärikamp tagasi Rootsi, et politsei kannult maha raputada, ent satub otse sülle kuritegelikule motojõugule. Kuid Märtha ei lase end hirmutada. Ta pakub poistele vahvleid ja murakalikööri, ise juba järgmise sissemurdmise plaanile viimast lihvi andes. Ehk saaks tsiklimehi järgmises kuritöös ära kasutada? Aga mis siis, kui nad pensionäre tüssata kavatsevad … Märthal, Taibul, Rehal, Anna-Gretal ja Stinal ei ole kerge, kuid nad jätkavad visa võitlust selle nimel, et kogu ühiskonna elu oleks parem. Catharina Ingelman-Sundberg on kirjutanund rea romaane ja populaarteaduslikke raamatuid ajaloost. 2004. aastal lõi läbi huumorižanris hinnatud „Tädileksikoniga”. Pärast pikka aega ajakirjanikuna Svenska Dagbladetis töötamist on ta nüüd pühendunud raamatute kirjutamisele. Pensionärikamp seikles eesti keeles esimest korda raamatus “Vanaproua, kes röövis panka”.
Minu pere ja muud loomad
Gerald Durrell (1925–1995) oli loodusuurija ning kirjanik. Mõni aeg pärast pereisa surma kolis Durrellide pere Inglismaalt Korfu saarele, kus elati aastatel 1935–1939. Elust Korful on Durrell kirjutanud veel kaks raamatut – «Linnud, loomad ja sugulased» ning «Jumalate aed». „Minu pere ja muud loomad“ on lugu humoorikas lugu loodusest, perekonnast ja elust ühel kaunil saarel. Just Korful tärkas Gerald Durrelli loodushuvi, ta käis hiljem kümnetel ekspeditsioonidel üle terve maailma, asutas loomaaia Jersey saarel ning tegutses aastaid väljasuremisohus haruldaste loomaliikide säilitamise nimel. Tema vend Larry, kellest sai mõjukas kirjanik Lawrence Durrell, elas Korful ja teistel Kreeka saartel ka pärast Teist maailmasõda ning kirjutas need oma paljudesse romaanidesse ja reisikirjadesse. Korfu-triloogia põhjal on valminud ka telesari „The Durrells“, mille esimene hooaeg jõudis ekraanile 2016. Inglise keelest tõlkinud Piret Saluri ja Rein Saluri
Aitäh elu eest
Määramatu hulk koolivägivalla all kannatajaid kasutab sellega toimetulemiseks ennasthävitavaid meetodeid. Umbes viiel protsendil teismelistest on diagnoositud söömishäire ja eeldatakse, et 20 protsendil jääb see diagnoosimata. Söömishäirete all kannatajad võivad selle haigusega elada aastaid, otsimata abi ja ravivõimalusi. Umbes 40 protsenti söömishäirete all kannatajatest ei parane haigusest iial. Halvimal juhul võib see lõppeda surmaga. Sest liiga paljud inimesed mõtlevad, et nende tegudel ei ole tagajärgi. Ja liiga vähesed inimesed on valmis sekkuma seal, kus seda hädasti vaja on. * Selle raamatu peategelane, 15-aastane Deivi ei tahtnud saada osaks ehmatavast statistikast ja tema 22-aastasel versioonil polnud kavaski hakata minevikusündmusi uuesti läbi elama. Ent mõnikord on elul kombeks ennast serveerida meie soovidega arvestamata.
Üksinda
Alexandra Oliva provokatiivne romaan sunnib meid silmitsi tõdemusega, kui suurt rolli mängib meie reaalsustajus meedia ja kui lihtne on meiega manipuleerida. Kõik saab alguse tõsielusarjast. Kahtteist võistlejat ootavad väljakutsed, mis panevad proovile nende vastupidavuse. Ühiskonnast äralõigatud võistlejad ei tea, et samal ajal toimub katastroof. Kui suur on hävingu ulatus? Kas seda põhjustas loodus või on süüdi inimene? Üksinda ja sihi kaotanud, komberdades lugematuid kilomeetreid mööda tundmatut maad aina edasi, tuleb ühel võistlejal – noorel naisel– appi võtta kogu jõud ja ellujäämisinstinktid. Kui ta ei usu ikka veel, et see pole enam ammu mäng. Inglise keelest tõlkinud Heija-Liis Ristikivi
Spioonide sild
“Spioonide sild” räägib sellest, kuidas külma sõja ajal USA ja NSVL spioone vahetasid. Kuigi praeguseks on tegu juba tuntud lahendusega, sai asi alguse allatulistatud USA luurelennuki piloodi Gary Powersi ning sissekukkunud nõukogude spiooni Rudolf Abeli juhtumitest. Autor kirjeldab värvikalt juhtumite tagamaid, tolleaegseid meeleolusid ja rasket teed kokkulepeteni. Giles Whittell on töötanud The Timesi korrespondendina Moskvas ja Washingtonis. Ta on kirjutanud mitmeid aimeraamatuid.
Ilus tõbras
Ambitsioonikas noor praktikant. Perfektsionistist ülemus. Ohtralt solvanguid. Terasel ja töökal ärijuhtimise tudengil Chloe Millsil on ainult üks probleem – tema ülemus Bennett Ryan. Mees on ennasttäis, järsk, sapine – ja täiesti vastupandamatu. Ilus tõbras. Bennett naaseb Pariisist Chicagosse, et võtta üle perekonna hiigelsuure meediakontserni juhtimine. Tal polnud aimugi, et tema praktikandist assistent on vastupandamatult ahvatlev, kuid täiesti marruajav olend. Ometi on nad sunnitud töötama iga päev külg külje kõrval. Kuulujuttudest hoolimata pole Bennettil kunagi olnud töö juures ühtki suhet. Kuid Chloe on nii kütkestav, et mees on valmis reegleid rikkuma – need sõna otseses mõttes purustama –, et vaid naine endale saada. Igal pool ja igal moel. Kui nende iha teineteise järele ületab igasugused piirid, peavad Bennett ja Chloe lõpuks otsustama: millest nad on valmis loobuma selleks, et olla koos? Christina Laureni nime all kirjutavad kaks Ameerika Ühendriikide autorit Christina Hobbs ja Lauren Billings, kes on parimad sõbrannad, hingesugulased, ajukaksikud. Duo, kelle koostöö algas 2009. aastal, kirjutab nii noortele kui täiskasvanutele mõeldud raamatuid. Tavaliselt on nende teostes on palju suudlemist. Ja selles raamatus on seda kohe eriti palju.
M-rong
Patti Smith – muusik, poeet ja esineja – defineerib paljude jaoks tervet põlvkonda. Tema omanäoline muusika- ja kirjanduslooming on vorminud ja innustanud tervet plejaadi autoreid igas mõeldavas kunstivallas. „M Rong“ on hulluksajavalt unenäoline, elulooline ja niisama piire nihutav kui seda on olnud kogu Patti looming. Lugu, mis saab alguse pisikesest New Yorgi kohvikust, vonkleb läbi kogu maailma ja maailmade vahel, sügavale autori sisemusse, krimisarjadesse, tuntud ja tundmatute autorite lugudesse, nii kirjapandusse ja kui aimatavasse, kuuldavasse ja nähtamatusse. Ja selle kõige taustal on Patti kaks lahutamatut kaaslast, kelleta tema elu on mõeldamatu – lahkunud elukaaslane Fred ja must, must kohv.
Aegu ammuseid
Aastad mööduvad kiiresti, seda teavad kõik. Vahel on aga nii mõnus minna ajas veidike tagasi, kas siis oma noorpõlve või lapseikka, et meenutada, kuidas oli elu siis, kui meie Eesti oli veel osake suurest liidust ja aegadest, mil Eestist sai taas vabariik. Ka tol ajal elasid inimesed oma elu – tegid tööd, armastasid ja armukadetsesid.... Midagi tolleaegset ei ole uus tänapäevalgi – seda kinnitavad neist aegadest jutustavad, kergelt humoorikad, aastate jooksul kirjutatud lood. „Aegu ammuseid“ on Jüri v. Graubergi ja Monika Rahuoja-Vidmani neljas ühiselt kirjutatud raamat, kuid pole mingil moel seotud nende kirjutatud triloogiaga „Viirus“-“Tõbised“-“Ravi“.
Puude salapärane elu
Kas puud on sotsiaalsed olendid? Metsnik ja kirjanik Peter Wohlleben tõestab veenvalt, et tõesti, mets on sotsiaalvõrgustik. Ta kirjeldab põhjapanevatele uutele teaduslikele avastustele toetudes, kuidas puud on nagu inimperekonnad: puuvanemad elavad koos oma lastega, suhtlevad nendega, toetavad neid kasvamisel, jagavad toiteaineid nendega, kes on haiged või vaevatud, ja isegi hoiatavad üksteist ähvardavast ohust. Wohlleben jagab ka oma sügavat armastust metsade ja laante vastu, seletades elu, surma ja taastumise protsesse, mida on jälginud oma hoolealustes metsades.
Salamise sõdurid
Kes on kangelane? Kas tõde on olemas? Mida mõtleb mees, kes kingib vaenlasele elu? Kas saab olla hea kirjanik, olles tõeline tõbras? Millal surnud päriselt surevad? Kes päästab tsivilisatsiooni? „Aga teate mis? Rahus ei ole kangelasi… Kangelased on kangelased ainult siis, kui nad surevad või kui nad ära tapetakse. Ja tõelised kangelased sünnivad sõjas ja surevad sõjas. Elusaid kangelasi pole olemas, noormees. Kõik on surnud. Surnud, surnud, surnud.” Javier Cercas (1962), üks Hispaania nüüdisaegse proosakirjanduse suuri meistreid, elab Kataloonias ning on Girona ülikooli hispaania kirjanduse õppejõud ja päevalehe El País kolumnist. Oma romaanides tugineb Cercas dokumentaalsetele faktidele lähiajaloost ning vastuolulistele ja intrigeerivatele tõesti elanud isiksustele. „Salamise sõdurid” (2001) on Cercase läbimurderomaan, mis on koha leidnud viimaste kümnendite Hispaania mõjuvaimate teoste seas. Romaani teljeks on riigi viimaks vennatapuni viinud ideoloogia ühe looja, luuletaja Rafael Sánchez Mazase lugu, eelkõige dramaatiline episood kodusõja lõpupäevilt, kui tal ime läbi õnnestus mahalaskmiselt põgeneda ja hiljem tänu vaenlase leeri kuuluvate lihtsate sõdurpoiste inimlikule abile ellu jääda.