Современная зарубежная литература
Различные книги в жанре Современная зарубежная литератураСкрижали судьбы
От классика современной прозы, которого называли «несравненным хроникером жизни, утраченной безвозвратно» (Irish Independent) , – «шедевр литературы, триумф стиля, не чурающийся и приемов детективного жанра» (Sunday Business Post) , роман, вошедший в шорт-лист Букеровской премии и получивший престижную премию Costa Award . «Невероятно красивым и живым языком, пульсирующим, подобно песне» (Th e New York Times) Барри рассказывает историю Розанны Макналти, в молодости – неотразимой красавицы, которая большую часть жизни провела в психиатрической клинике. Розанна сидела там так долго, что уже никто не помнит, почему она там оказалась. И вот судьбой загадочной пациентки заинтересовался новый главврач доктор Грен. Однажды он обнаруживает спрятанный дневник Розанны: в течение нескольких десятилетий она записывала свои воспоминания. В этих мемуарах – тайна ее заключения и рассказ о поразительной жизни и всепоглощающей любви, страстной, мучительной, трагической… Признанный шедевр современной литературы – в прекрасном переводе Анастасии Завозовой («Щегол» Донны Тартт, «Маленькая жизнь» Ханьи Янагихары). В марте 2017 года в российский прокат выходит экранизация «Скрижалей судьбы», поставленная шестикратным номинантом на премию «Оскар» Джимом Шериданом (с его дебютного фильма «Моя левая нога» началась звездная карь ера Дэниела Дэй-Льюиса). Роли исполнили Руни Мара, Тео Джеймс, Эрик Бана, Ванесса Редгрейв.
Німа
Тасіта Степ – піддослідна. Бо ким ще може почуватися в цьому світі загнана в глухий кут творча натура? Маленьке піддослідне мишеня, що лише якимось дивом тримається за життя, адже й у смерті не бачить сенсу. Наче за іронією долі, колишня художниця стає до роботи у фірмі з працевлаштування: скільки ж їх навколо – талановитих, але бездіяльних та нерішучих? І що вона відчуває до них – співчуття чи зневагу? Тому й не одразу дівчина зрозуміє, навіщо нею став так опікуватися вуличний музикант Жар. Допомога по господарству в обмін на секс – так почалися їхні стосунки. Та якось зернята добра проростуть у серці Тасіти, і Жар повернеться, щоб розповісти їй свою історію…
Все, чего я не сказала
«Лидия мертва. Но они пока не знают…» Так начинается история очередной Лоры Палмер – семейная история ложных надежд и умолчания. С Лидией связывали столько надежд: она станет врачом, а не домохозяйкой, она вырвется из уютного, но душного мирка. Но когда с Лидией происходит трагедия, тонкий канат, на котором балансировала ее семья, рвется, и все, давние и не очень, секреты оказываются выпущены на волю. «Все, чего я не сказала» – история о лжи во спасение, которая не перестает быть ложью. О том, как травмированные родители невольно травмируют своих детей. О том, что родители способны сделать со своими детьми из любви и лучших побуждений. И о том, наконец, что порой молчание убивает. Роман Селесты Инг – одна из самых заметных книг последних двух лет в англоязычной литературе. Дебют, который критики называют не иначе как «ошеломительный», проча молодой писательнице большое будущее.
Seitse õde
Maia D’Aplièse ja tema viis õde kogunevad lapsepõlvekoju Atlantisesse, üksildases paigas asuvasse muinasjutulisse lossi Genfi järve kaldal, sest nende palavalt armastatud isa – salapärane miljonär, keda õed kutsuvad Pa Saltiks – on surnud. Pa Salt lapsendas nii Maia kui tema õed ajal, mil nood olid alles päris pisikesed. Nüüd, kui isa surm on neid taas kokku toonud, satuvad nad vihjele, mis võib reeta nende tõelise päritolu. See uus teadmine lennutab Maia üle ookeani Brasiiliasse Rio de Janeirosse, laguneva härrastemaja juurde, kust ta hakkab koguma mosaiigitükikesi, millest panna kokku oma lugu… Kaheksakümmend aastat tagasi, 1927. aastal, kui Rios valitseb kuldne ajastu, tahab Izabela Bonifacio isa oma tütre iga hinna eest aristokraadile mehele panna. Arhitekt Heitor da Silva Costa alustab samal ajal tööd kujuga, millele ta soovib anda nimeks Lunastaja Kristus, ning sõidab Pariisi, et leida skulptor, kes ta visiooni ellu viiks. Kirglik Izabela unistab aga maailmas ringi reisimisest ja veenab oma isa, et too lubaks tal enne abiellumist arhitekti ja tema perega Euroopasse sõita. Paul Landowski ateljees ja Montparnasse’i peadpööritavates ja elust pakatavates kohvikutes kohtub ta edasipüüdliku noore skulptori Laurent Brouilly’ga ja mõistab, et tema elu pole enam kunagi endine.
Olemise talumatu kergus
20. sajandi ühe tähelepanuväärsema kirjaniku Milan Kundera romaan „Olemise talumatu kergus“ jutustab loo noore naise Tereza ja tema arstist elukaaslase Tomáše suhtest. Hoolimata sügavatest tunnetest Tereza vastu ei suuda Tomáš lakata kohtumast teiste naistega, seal hulgas kunstnik Sabinaga, kellega teda ühendab eluaegne sõprus. Teise olulise loona tõuseb esile Šveitsi emigreerunud Sabina suhe idealistliku akadeemiku Franziga. Rabavalt selge pilguga, tundlikult, ent vähimagi sentimentaalsuseta kirjeldab Kundera oma vastuokslike ihade ja hirmudega tegelasi ning nende maailma, mida iseloomustab veendumus, et inimelu ei kordu ja seega pole ühelgi teol tegelikult tähtsust. Milan Kundera on sündinud Tšehhi vabariigis, alatest 1975. aastast elab ta Prantsusmaal. „Olemise talumatu kergus“ ilmus 1984. aastal Prantsusmaal.
Tormiõde
Ally D’Aplièse’i ootab ees võistlus maailma ühel ohtlikumal purjeregatil, kui ta kuuleb oma kasuisa ootamatust ja eriskummalisest surmast. Ta sõidab viivitamatult lapsepõlvekoju, kus tema ja ta viis õde saavad teada, et isa – saladuslik miljardär, keda tütred hellitavalt Pa Saltiks kutsusid – on igaühele neist jätnud salapärase vihje tema tõelise päritolu kohta. Ally on äsja alustanud uut kirglikku suhet, ja kuna kogu ta elu on äkitselt pea peale pööratud, otsustab naine avamere maismaa vastu vahetada ja järgneda vihjele, mille ta isalt sai. Nii satub ta Norra jäise ilu keskele, kus ta avastab oma juured ja saab teada, et ta elu on tihedalt seotud tundmatu lauljanna Anna Landvikiga, kes üle saja aasta tagasi laulis Griegi hiljem maailmakuulsaks saanud „Peer Gynt” esimeses lavastuses. „Tormiõde“ on teine osa Lucinda Riley ülipopulaarsest raamatusarjast, mis on inspireeritud Seitsme Õe nimelisest tähtkujust ja sellega seotud mütoloogiast. Sarja esimene raamat „Seitse õde“ ilmus kirjastuselt Varrak 2015. aastal.
Kitsas tee sisemaale
2014. aastal Man Bookeri auhinna võitnud romaan „Kitsas tee sisemaale“ räägib sõja julmusest, elu haprusest ja armastuse võimatusest. Lugu Austraalia kirurgist Dorrigo Evansist, keda painab armulugu oma onu naisega, viib meid 20. sajandi alguse Tasmaania trapperite koobastest lagunevasse sõjaeelsesse rannahotelli, Tai džunglivanglast Jaapani lumefestivalile ja mujalegi. Kesksel kohal on selles 17. sajandi haikuluuletaja Bashō reisipäevikult pealkirja saanud raamatus üks augustipäev Jaapani orjatöölaagris 1943. aastal. Dorrigo Evans püüab asjatult kaitsta oma alluvaid nälja, koolera ja peksmise eest, ent päeva õudne lõpp aina läheneb See on lugu paljudest vormidest, mille võivad võtta surm ja armastus, sõda ja rahu sel ajal, kui mees saab täiskasvanuks, et viimaks avastada, mille ta oma elus kaotanud on. Richard Flanagan (snd 1961) on Tasmaaniast pärit Austraalia kirjanik, ajaloolane ja filmitegija. Kõik tema kuus romaani on pälvinud ohtralt tunnustustust, romaani „Kitsas tee sisemaale“ eest ta Man Bookeri auhinna. „Mõnel aastal võidavad Man Bookeri auhinna väga head raamatud, sel aastal võitis selle meistriteos,“ ütles 2014. a auhinnažürii esimees A. C. Crayling.
Ööbik. Sari «Varraku ajaviiteromaan»
Prantsusmaa, 1939. Vaikses Carriveau linnakeses jätab Vianne hüvasti abikaasa Antoine´iga, kes läheb rindele. Vianne ei usu, et natsid võiksid Prantsusmaale tungida, ent peatselt näeb ta oma silmaga sõdurite kolonne, tankide ja veoautode karavane ja lennukeid, mis täidavad taeva ja heidavad pomme kuhu juhtub. Kui Saksa kõrge sõjaväelane nõuab enda majutamist Vianne´i koju, peavad naine ja ta tütar valima, kas elada koos vaenlasega või kaotada kõik. Oma pere elushoidmiseks on Vianne sunnitud tegema ühe esialgu võimatuna tunduva otsuse teise järel. Vianne´i õde Isabelle on mässumeelne 18-aastane tütarlaps, kes elab oma elu hulljulge kirega. Sellal kui tuhanded pariislased marsivad sõtta, kohtab Isabelle partisan Gaëtani ja armub nii, nagu vaid noored seda suudavad – kogu ihu ja hingega. Kui mees Isabelle´i ootamatult reedab, ühineb tüdruk vastupanuliikumisega ning riskib teisi aidates ikka ja jälle oma eluga. Populaarsete menukite autor Kristin Hannah kujutab julgelt ja meelihaaravalt Teise maailmasõja keeristes lahti rulluvat suurejoonelist lugu ja valgustab sõja vähe kajastatud külge – naiste osa ja saatust selles. Südantliigutav romaan ülistab inimvaimu paindlikkust ning naiste vastupidavust.
Tüdrukud
Põhja-California, 1960. aastate vägivaldne lõpp. Suve alguses näeb üksildane ja mõtlik teismeline Evie Boyd pargis rühma tüdrukuid ning teda köidab kohe nende vaba olek, hooletu riietus ja hüljatuse ohtlik aura. Varsti on Evie neist vanima, Suzanne’i lummuse kütkeis ja ta tõmmatakse peatselt kurikuulsaks saavasse sekti ning selle karismaatilise liidri mõjuvälja. Sekti küngaste vahel laiuv rantšo on võigas ja alla käinud, kuid Evie jaoks on see eksootiline, põnev ja energiast laetud koht, kuhu ta meeleheitlikult kuuluda soovib. Mida rohkem aega Evie oma emast ja igapäevarutiinist eemal viibib ja mida tugevamaks muutub side Suzanne’iga, seda lähemale liigub ta kujuteldamatule vägivallale ja sellele hetkele oma elus, mil kõik võib kohutavalt valesti minna. Californiast pärit Emma Cline’i meisterlikult kirjutatud debüütromaani keskmes on tüdrukud – nende haavatavus, tugevus ning igatsus kuhugi ja kellelegi kuuluda. Olgugi et tegu on debüüdiga, on romaani ilmumist oodatud pikisilmi. Cline’i suurepärase kirjutamisoskuse kõrval on tekitanud ootusärevust seegi, et autor on ammutanud inspiratsiooni Mansoni perekonna jõhkrast loost. Romaani tõlkeõigused on müüdud 34 riiki ja teose põhjal on valmimas film.
Sel pikal ajal. Hogart Shakespeare´i sari
Uus-Böömimaa. Ameerika. Torm. Must mees leiab ühel ööl valge maha jäetud beebi. Mees võtab tüdruku – kerge nagu tähe – ja otsustab ta koju viia. London. Inglismaa. Pärast börsikrahhi. Leo Kaiser oskab küll raha teha, ent ta ei oska taltsutada seda keevat armukadedust, mida ta oma parima sõbra ja oma naise vastu tunneb. Kas ta vastsündinud laps on üldse tema oma? Uus-Böömimaa. Seitseteist aastat hiljem. Poiss ja tüdruk armuvad, aga kumbki neist ei tea paljutki sellest, kes nad on ja kust tulevad. Jeanette Wintersoni uues versioonis Shakespeare’i „Talvemuinasjutust” on küll tunda originaali kaja, aga lugu ise on täiesti nüüdisaegne. Selles kõrgete panustega mängus, mis võib lõppeda nii tragöödia kui ka andestusega, on tähtis roll Ajal. Varem või hiljem leitakse kaotatu alati üles. „Sel pikal ajal” ilmub Hogarth Shakespeare’i sarjas. Sarja raamatute autoriteks on meie aja tuntud kirjanikud, teiste seas Margaret Atwood, Gillian Flynn, Howard Jacobson, kes on oma romaani aluseks võtnud mõne südamelähedase Shakespeare’i näidendi. „Meil kõigil on mõni talismaniks muutunud tekst, mida endaga kaasas kanname ja mis omakorda meid kaasas kannab. Olen „Talvemuinasjutuga” töötanud erinevate maskeeringute varjus juba palju aastaid,” tutvustab Winterson oma valikut. „Sel pikal ajal“ on sarja esimene raamat.