Современная зарубежная литература
Различные книги в жанре Современная зарубежная литератураVeresüü
Ligi kaks aastat on möödunud ajast, mil Rebecka Martinsson klaaris arveid meestega, kes mõrvasid tema noorpõlvesõbra Viktor Strandgårdi. Nüüd on Rebecka haiguslehel ja tal on väga raske tollaseid sündmusi meenutada. Töö tõttu satub ta taas Kirunasse, kus äsja lapsepuhkuselt naasnud politseiinspektor Anna-Maria Mella on asunud uurima preester Mildred Nilssoni mõrva. Kuriteo jäljed on küll jahtunud, ent tõde hõõgub külas nagu tuli tuha all. Mõrvatud preester Mildred Nilsson oli feminist ja mässaja, kes oli pinnuks silmas nii oma ülemusele ja kolleegidele kui ka paljudele meessoost külaelanikele. Mildredi tulek pööras kõik senised võimusuhted pea peale, ta rajas naisvõrgustiku ja lõi kiriku maadele rännanud emahundi kaitseks sihtasutuse. Tänu Rebeckale jõuavad politsei kätte Mildredile saadetud ähvarduskirjad ja üks võigas joonistus. Ehkki Rebecka hoidub seekord sündmustesse sekkumast, lõppeb asi tema jaoks siiski veriselt. Åsa Larssoni eelmine Rebecka Martinssonist kõnelev romaan „Päikesetorm” ilmus kirjastuses Varrak 2015. aastal.
Inimsuhete ajalugu
Theodore Zeldin (sünd. 1933) on mitmeid auhindu pävinud inglise ajaloolane, Oxfordi ülikooli St. Antony’s College’i õppejõud, kelle põhiline uurimisala on Prantsuse ajaloo kõrval olnud säärane uudne ja raskesti ligipääsetav valdkond nagu inimsuhted ja nende ajalugu. 1980. aastatel valis prantsuse kirjandusajakiri Magazine littéraire Theodore Zeldini saja tähtsama tänapäeva intellektuaali hulka. Käesolev, algselt 1995 ilmunud raamat on vahest kõige tuntum Zeldini teos. See on mõtterohke ja südamlik käsitlus inimese eraelust, tunnetest ja nende ajaloost. Teose peatükid lähtuvad autori vestlustest lihtsate prantsuse naistega, kuid arenevad sealt kaugeid ajastuid ja maid haaravateks faktitihedateks esseedeks inimloomuse kohta. Kõne all on teemad nagu sugudevahelised suhted, vestluskunst, kokandus, emotsioonide areng jne. Raamatut iseloomustab humaanne ja soe stiil. 520 lk
Tagasitulek. Sari «Varraku ajaviiteromaan»
Sonia Cameronil pole aimugi Granada kohutavast minevikust – tema on siin selleks, et tantsida. Kuid ühes vaikses kohvikus aset leidnud juhuslik jutuajamine ja intrigeeriv kollektsioon vanu fotosid juhatab ta looni Hispaaniat laastanud kodusõjast. Seitsekümmend aastat varem on see kohvik olnud koduks tugevalt ühteliidetud Ramírezte perekonnale. 1936. aastal tegi Franco juhitud sõjaväeline riigipööre lõpu riigis valitsevale haprale rahule ja Ramírezed olid Granada südames tunnistajaks mitmetele jõhkratele kuritegudele. Poliitikast ja tragöödiast lõhestatuna tuli kõigil oma isiklikke tõekspidamisi järgides valida, kelle poolele asuda. Briti kirjanik Victoria Hislop on rahvusvaheliselt menukate ja eesti keeleski ilmunud romaanide „Saar“ (Varrak 2013) ja „Elulõng“ (Varrak 2015) autor. Ta on töötanud varem turunduse- ja kommunikatsioonialal ning ajakirjanikuna. 392 lk
Sõltuvussõltumatus
Gea on ärinaine, kelle maailmas on pealtnäha kõik paigas. Naine, kes on teinud oma valikuid lähtuvalt karjäärist ja teadnud, et ei saa lapsi. Ootamatult antakse talle korraga kõik kolm Naise elu põhivalikut: Armastus, Emadus ja Surm. Kõik kolm ühe suve jooksul. Ränk kogemus nõuab Gealt oma senise elu ümberhindamist. Mõistmist, kust jooksevad piirid eneseteostuse ja karjääri ning armastuse ja sõltuvuse vahel. Üha selgemalt mõistab Gea, et armastus võib olla sõltuvust tekitav narkootikum. Iga ainet, mis meid argihallusest eemale, kõrvale või kõrgemale kannab, hakkame vajama. Samas vabanedes sõltuvusest, saavutame sõltumatuse, jõuame selleni, mida otsime – iseeneseni. «Kabinetiuks oli nagu piir kahe maailma vahel. Üks neist – särav, hele ja väliselt edukas – jäi ühele, teine – määratlematu ja õõvastav – teisele poole ust. Valikut aga polnud…» Raamatule on saatesõna kirjutanud semiootik Peeter Torop, kes ütleb: «Ja ehk selgub lugejale, et suurim põrgu on piin inimese hinges, mille tekitab samaaegne vajadus ja võimetus armastada teist inimest.»
Neverland
“Neverland” on külluslik raamat inimeste obsessioonidest, haarav nagu film, mille omavahel põimuvaid liine tahad muudkui edasi jälgida. Mis saab eakast näitlejannast, kes hakkab reaalsusega sidet kaotama? Aga patriootlikust eestivenelasest, kes astub kaitseliitu? Ja peategelaste paarist, kui naine tüütu mehe pärast pikka kooselu päevapealt maha jätab? Romaan annab ühtlasi nii ängistava kui ka halenaljaka pildi sellest, kuidas inimesed oma kujutluste ja üksteisega (ammugi veel üksteiseta) hakkama ei saa. Iñárritu ja Aronofsky Eesti kastmes, koos autorile omaste fantaasiaelementidega. Maarja Kangro
Katkine tüdruk
Charlotte Davis on katki. Seitsmeteistaastaselt on ta juba kaotanud rohkem kui enamik inimesi terve elu jooksul. Aga ta on õppinud unustama. Klaaspurgi killud lõikavad sügavale ja valu uhab kurbuse minema, kuni järele jääb ainult rahu. Ei pea mõtlema isale ja jõele. Parimale sõbrannale, kes on igaveseks kadunud. Ega emale, kel pole enam midagi anda. Iga uus arm teeb Charlie südant veidike kõvemaks, aga see valutab ikka hirmsasti. Valutab nii väga, et ta enam ei hooli, ja vahel peabki niimoodi minema, enne kui kuristiku servalt leitakse tagasitee. Kathleen Glasgow’ debüütromaan on südantlõhestavalt reaalne, vankumatult aus ja sügavalt liigutav portree teismelisest tüdrukust, kes äärepealt ennast kaotab, ja teekonnast, mille ta peab ette võtma, et oma nahas ellu jääda. See on lugu, millest ei saa mööda vaadata.
Püüa mitte hingata
Üks ununenud tüdruk. Üks kohutav saladus. Kaks elu kaalukausil. Unustage tüdrukud, kes on rongis või kadunud – te ei suuda „Püüa mittehingata“ köidet käest panna. See on lihtsalt nii hea. – Goodreads Holly Seddoni kütkestav debüüt on haarav põnevuslugu, täis kiireid süžeepöördeid, rikkaliku siseeluga tegelasi ja kaasahaaravat psühholoogilist pinget. Mõned saladused ei sure iialgi. Neid lihtsalt hoitakse vaka all. Alex Dale on omadega puntras. Ennasthävitav elustiil on talle maksma läinud abielu ja ajakirjanikukarjääri. Talle on jäänud vaid harjumused: hommikune jooksmine, kuni keha valutab, siis mõni tund hajevil tööd, kuni minevik temast võitu saab ja teda põhja veab. Iga päev on justkui vee peal kõndimine ja iga öö nagu uppumine. Aga siis avastab Alex artikli jaoks intervjuusid tehes Amy Stevensoni. Amy Stevensoni, kes oli kuni hetkeni, kui ta pärast armutut kallaletungi teadvusetuna leiti, üks täiesti tavaline väikelinnas elav tüdruk Amy Stevensoni, kes on maailmast unustatuna viisteist aastat koomas olnud. AmyStevensoni, kes – arstide teadmata – on oma keha vang, teadvusel, ent halvatud, ning kes elab uuesti läbi mineviku sündmusi. Peagi kuuluvad Alexi päevakavasse ka haiglakülastused ning seejärel rünnaku algsete kahtlusaluste küsitlemine. Aga portreeloost saab ajakirjaniku kinnisidee. Kuidas lahendada kuritegu, kui ainus tunnistaja pääses küll eluga,kuid ei saa ütlusi jagada? Suutmata loobuda kujuteldamatu tõe paljastamisest, taipab Alex, et ta ei aja taga vaid head lugu – ta otsib lunastust. „Püüa mitte hingata”, mis põikab olevikust minevikku ja tagasi olevikku, avaneb kiht kihi haaval, kuni paljastub verd tarretav lõpplahendus. Tulemuseks on jäägitult kaasahaarav tempokas põnevik ammu maha vaikitud saladustest ja segasest tõest. Vaimustav… Seddon on tugev loojutustaja… Tema loodud maailm on paeluv ja kaunilt sünge. – Kirkus Reviews Hiilgav! See on kohustuslik lugemine. – Glamour Lummav… sama sõltuvusttekitav kui parimad teleseriaalid. – The Independent Üliterav süžee ja imeliselt komplekssed tegelaskujud… Esimest korda pärast „Tüdrukut rongis“ olin ühest põnevusromaanist nõnda lummatud. – New York Timesi menukirjanik Tess Gerritsen
Uhkus ja nauding
Rikkusel on oma ohud … Eliza Martin teab hästi, et pärijannaks olemisel on puudusi. Õnnekütid tiirlevad tema ümber, tuttavad valetavad ja petavad ning viimasel ajal korraldab keegi „õnnetusi”, et naist abielluma tõugata. Eliza ei lase end kiusata ja otsustab teada saada, kes on selle sepitsuse taga. Tal on vaja vaid meest, kes sulanduks tema kosilaste sekka ja otsiks kurikaela üles. Meest, kes on tähelepandamatu, osav tantsija, vaikne ja rahulik. … ja ka teatud meestel Vargapüüdja Jasper Bond on liiga suurt kasvu, liiga nägus ja liiga ohtlik. Kes küll jääks uskuma, et vaimset tarkust hindav naine nagu Eliza laseks end võrgutada tegudemehel? Aga Eliza põikpäisus ja juhtumi mõistatuslikkus moodustavad pakkumise, millest Jasper ei saa keelduda. Kliendi rahulolu on uhkuseasi ja Jasper on rõõmuga valmis tõestama, et just tema on mees, keda Eliza vajab … Sylvia Day on nii New York Timesi kui ka rahvusvaheliste menukite edetabelite esikohti hoidev autor. Ta on kirjutanud enam kui 20 auhinnatud romaani, mida müüakse rohkem kui 40 riigis. Ta on number üks menukeid müüv autor 28 riigis, kus tema raamatuid on müüdud kümneid miljoneid eksemplare. Rohkem infot Sylvia Day kohta: www.SylviaDay.com, Facebook.com/AuthorSylviaDay, Twitter @SylDay.
Lily ja kaheksajalg
Just sel hetkel märkasin, kuidas kutsikas, kellest sai Lily, näris mu kingapaela. Ta laskus maadligi ja hakkas tagurdama, kuni mu pael tasahaaval sõlmest lahti tuli. „Tere, sa imetore…” Kükitasin maha ja uurisin järele. „Tüdruk.” „Tema on meie äbarik, seesama jah,” kostis proua mõningase ükskõiksusega. Tõstsin äbariku sülle ja ta puges mulle lõua alla, saba kiikumas nagu maailma kõige väiksema ja haprama kappkella pendel. „Mina olen Edward. Mind kutsutakse Tediks,” sosistasin ma kutsikale kõrva, enne kui langetasin oma kõrva ta pealae ligi. Kuulsin teda esimest korda rääkimas. SEE!SIIN! ON! NÜÜD! MINU! KODU! Ja oligi. Niipea kui lugeja “Lily ja kaheksajala” avab, ootab teda ees unustamatu teekond. Selle romaani võlu ilmneb lugemise käigus ja sestap laseme lugejal endal seda maailma avastada ega reeda liiga palju üksikasju. Lugu räägib ühest kallist olendist: sellest, keda usaldad,kelleta ei suuda elada. Ted Flaski jaoks on selleks kalliks olendiks temavananev kaaslane Lily, kes on juhtumisi koer. “Lily ja kaheksajalg” tuletab meile meelde, mis tunne onpalavalt armastada, kui raskeks võib osutuda minnalaskmine ning kuidas meie elusuurimaks võitluseks ongi võitlus nende nimel, kes on meile kallid. Steven Rowley on töötanud vabakutselise kirjanikuna,kolumnistina ja stsenaristina. Ta on pärit Maine’i osariigist Portlandist, praegu elab ta Los Angeleses koos oma elukaaslase ja koeraga. “Steven Rowley liigutav, uudne ja tempokas romaan pole pelgalt järjekordne “poiss ja tema koer” lugu. See uurib lähemalt leinavalu – kuidas me tunneme end eksinuna, kuidas me otsime põhjuseid, kuidas me toome end oma lähedaste nimel ohvriks, kõik selleks, et vältida kaheksajalale tema osa loovutamist. Aga kaheksajalg võtab oma osa. Jaselle võla klaarimisel õpime me “Lily ja kaheksajala” maagilises ja lootusrikkas maailmas uuesti elama – ja armastama. Imeliselt liigutav lugu.” —Garth Stein, menuteose “The Art ofRacing in the Rain” autor “Ääretult omanäoline, otsatult selgepilgulineja südantlõhestav austusavaldus lemmiklooma ja inimese vahelisele puhtale armastusele.” —Booklistonline.com arvustus “Omamoodi ja ääretult lummav romaan“Lily ja kaheksajalg” on lõbus, tarkuseküllane ja keskendub täiesti ainulaadse vaatenurga alt küsimusele, mida tähendab mõnd surelikku olendit armastada. Seeväike vapper taksikoer vallutab teie südame, täpselt nagu ka tema küll tujukas,ent hella südamega ja vastupandamatu omanik. Nende ühistele seiklustele tasubkaasa elada.” —Sara Gruen, menuteose “Vesielevantidele” autor “Erakordne, tähelepanuväärne jaliigutavalt haarav.” —Chris Cleave, menuteose “Väikemesilane” autor “Seda südamesse minevat ja uudset romaani on võimatu käest panna. Tempokas ja lõbus “Lily ja kaheksajalg” on juhtumisi ka sügavamõtteline arutelu armastuse ja andestamise teemal ning sedaon rõõm lugeda.” —Christina Baker Kline, menuteose“Orphan Train” autor “Minu selle aasta lemmikraamat:Steven Rowley “Lily ja kaheksajalg”. Võrratult naljakas ja südantlõhestav. Te nutate kindla peale ja tunnete sellest rõõmu.” —Patrick Ness, menuteose “The Restof Us Just Live Her” autor