Moodsad armastajad. Emma Straub

magamine oli halvem veel. Igal hommikul keeras ta end ühele küljele ja pidi end neljakäpukil püsti ajama, nagu oleks just läbi kõrbe roomanud. Ta tundis end saja-aastasena. Samal ajal käis Zoe muudkui pilateses. Ta kandis meiki, lausädelust ja erkroosat huulevärvi. Oli raske mitte tunda, nagu tantsiks Zoe ta haual. Ometi polnud Jane iial keelanud Zoe’l teha seda, mida too vaid soovis, ja seetõttu ei olnud naise praegune käitumine absoluutselt loogiline. Jane’ile aga meeldis, kui asjad olid loogilised. See polnud isegi paadi kõigutamine – Zoe saagis mootorsaega paati pooleks. Issand, ta oli sama hull kui dr Amelia.

      Nad liikusid südasuvele vastu – tomatid olid täiuslikult ümarad ja magusad. Pehme koorikuga krabi oli täiuslik. Igalt poolt võis leida maisitõlvikuid, nii värskeid, et võisid neilt lehed maha koorida ja maisiteri otse tõlvikult süüa. Hyacinthis käis juulis ja augustis vähem inimesi, sest paljud läksid linnast ära, kuid juuni oli veel tihe kuu ja Jane mõtles ärgates eripakkumistele, mida menüüsse lisada. Ta nägi tihti esimese asjana silmi avades nägemusi toidust – mitte hommikusöögist, mitte kunagi hommikusöögist –, asjadest, mida võiks restoranis serveerida. Magustoit maasikate ja terapipraga. Hiigelsuurte roosade rediselõikude ja paksude avokaadoviiludega salat. Värske pasta sparglipestoga. Ja järgmisena mõtles ta Zoe’st.

      Nad rääkisid tihti, mis saab, kui Ruby kodust lahkub – kui ta väike oli, tundus mõte sellest, et see väike abitu olend suudaks ise oma arveid maksta või külmikuust lahti teha, kui hirmnaljakas luupainaja. Kui ta oli viiene või kuuene ja iga päev koolis käis, keeras Zoe ära. Alguses oli see põnev – päevas oli nii palju tunde! nii palju vabadust! –, aga siis hakkas ta kurtma selle üle, kui palju aega Ruby teiste täiskasvanutega veedab, ja muretsema, et nad mõjutavad teda. „Nad on õpetajad,” ütles Jane talle. „Selle eest me neile maksamegi.” Polnud vahet – Zoe läks alati viis või kümme minutit varem Rubyle järele ja kõndis kooli ees närviliselt edasi-tagasi, nagu arvaks ta, et tütar unustas eemal oldud tundide jooksul ema ära. Nendel aastatel klammerdus Zoe Jane’i külge nagu armastav nuivähk. Nad olid võimukas paar rohke lehtkapsa, kinoa ja kihisevast rosé’st pulbitsevate klaasidega.

      1

      Iseenese perenaine – inglise keeles „mistress of myself”. – Siin ja edaspidi tõlkija märkused.