Ärata endas hiiglaslik vägi. Kuidas hetkega haka. Anthony Robbins

Oodake! Kuulake mind! … Me ei pea olema lihtsalt lambad!“

      Mõtle hetkeks. Kas nende kahe asja vahel on vahe – olla millestki huvitatud ja olla millelegi pühendunud? Muidugi on! Inimesed räägivad pidevalt „Oh taevas, ma tõesti tahaks hakata rohkem teenima“ või „Ma tahaks olla oma lastega lähedasem“ või „Tead, ma tõesti tahaks maailmas midagi muuta“. Ent sellised avaldused pole üldse mitte pühendumine. See on lihtsalt eelistuste väljendamine, kui ütled: „Ma olen selle juhtumisest huvitatud, kui ma ei pea mitte midagi tegema.“ See pole mingi vägi! See on nõrk palve, milles pole isegi usku.

      Sa ei pea mitte ainult otsustama, millisele tulemusele sa pühendud, vaid otsustama ka seda, milliseks inimeseks saamisele sa oled pühendunud. Nagu me arutasime esimeses peatükis: sul tuleb paika panna teatud standardid, millist käitumist sa pead enda puhul vastuvõetavaks, ja otsustama, mida peaksid ootama nendelt, kes sinust hoolivad. Kui sa ei pane põhistandardeid paika, siis on lihtne libiseda tagasi käitumisse ja hoiakutesse või elu kvaliteeti, mis on kaugel sellest, mida sa väärid. Sa pead seadma uued standardid ja nende järgi elama, olenemata sellest, mis su elus toimub. Isegi kui kõik läheb valesti, isegi kui paraadi ajal sajab, isegi kui on börsilangus, isegi kui su kallim su maha jätab, isegi kui keegi ei anna sulle tuge, mida vajad, pead ikkagi olema pühendunud oma otsusele, et sa elad oma elu kõrgeimal tasandil.

      Kahjuks ei tee enamik inimesi seda kunagi, sest on liiga hõivatud vabandustega. Nad pole enda arvates oma eesmärke saavutanud ega ela oma unistuste elu selle tõttu, kuidas nende vanemad neid kohtlesid, või et neil oli nooruses vähe võimalusi, või et nad pole saanud head haridust, või et nad on liiga vanad või liiga noored. Kõik need vabandused pole midagi muud kui jama. Ja need mitte ainult ei takista sind, vaid võivad mõjuda ka hävitavalt.

      Otsustuse väe kasutamine võimaldab sul vabaneda kõigist vabandustest, miks sa ei saa oma elus kõiki asju muuta, ja korrapealt. Kuid kindlalt otsustades saad muuta suhteid, töökeskkonda, füüsilist vormisolekut, sissetulekut ja emotsionaalset seisundit. Saad ise ära määrata, kas sa oled õnnelik või kurb, rusutud või elevil, asjaolude ori või kasutad oma vabadust. See on muutuse allikas inimeses, perekonnas, kogukonnas, ühiskonnas, meie maailmas. Mis on Ida-Euroopas viimastel aastatel kõike muutnud? Sealsed inimesed – inimesed nagu sina ja mina – on teinud otsuseid, mille eest nad seisavad, mis on nende jaoks vastuvõetav ja mis vastuvõetamatu ja mida nad enam ei talu. Muidugi aitasid Gorbatšovi otsused sellele teed sillutada, ent Lech Walesa otsusekindlus ja pühendumine kõrgemale standardile rajas tee tohutule majanduslikule ja poliitilisele muutusele. Ma küsin sageli inimestelt, kes kaebavad oma töö üle: „Miks sa läksid täna tööle?“ Nende vastus on tavaliselt: „Sest ma pidin minema.“ Me peame meeles pidama ühte asja: tegelikult pole me mitte midagi kohustatud tegema. Kindlasti ei pea sa tööle minema. Mitte sellel maal! Ja kindlasti ei pea sa töötama mingis kindlas kohas mingil kindlal päeval. Mitte Ameerikas! Sa ei pea tegema seda, mida oled teinud viimased kümme aastat. Sa võid otsustada, et hakkad tegema midagi muud, midagi uut, ja täna. Kohe praegu võid sa teha otsuse minna tagasi kooli, õppida tantsimist või laulmist, võtta käsile oma rahaasjad, õppida helikopteriga lendama, hakata hoolitsema oma keha eest, alustada meditatsiooniga, õppida seltskonnatantsu, võtta osa NASA laagrist, õppida prantsuse keelt, lugeda rohkem oma lastele ette, veeta rohkem aega lilleaias, isegi lennata Fidžile ja elada saarel. Kui otsustad, võid teha peaaegu kõike. Niisiis, kui sulle ei meeldi see suhe, mis sul praegu on, siis otsusta praegu seda muuta. Kui sulle ei meeldi su praegune töö, siis hakka tegema midagi muud. Kui sulle ei meeldi, mida sa enda kohta arvad, siis muuda ennast. Kui tahad suuremat füüsilist vitaalsust ja paremat tervist, siis hakka selle nimel praegu midagi tegema. Hetkega võid sa kinni haarata sellest väest, mis on kujundanud ajalugu.

      Ma kirjutasin selle raamatu, et esitada sulle väljakutse – ärata otsusekindluse tohutu vägi ja nõua seda piiritut väge, kiirgavat vitaalsust ja rõõmsat kirge, mis kuuluvad sulle!

      Sa pead teadma, et võid teha kohe praegu uue otsuse, mis otsekohe muudab su elu – otsuse muuta harjumusi või saada meistriks mingil alal, või kuidas sa inimesi kohtled, või et helistad kellelegi, kellega sa pole aastaid kohtunud. Kindlasti on keegi, kellega sa peaksid suhtlema, et viia oma karjäär uuele tasandile. Kindlasti saad sa teha mõne otsuse kohe praegu, et nautida ja arendada neid kõige positiivsemaid emotsioone, mida sa väärid iga päev. On ju võimalik, et võid valida rohkem rõõmu või lõbu või enesekindlust või meelerahu? Sa võid juba enne järgmise lehe pööramist kasutada seda väge, mis sinus juba olemas on. Tee praegu see otsus, mis võib sind viia uues, positiivses ja jõulises suunas arengu ja õnne poole.

      „Mitte miski ei saa takistada sellise inimese tahet, kes paneb oma eesmärgi nimel kaalule isegi oma elu.“

BENJAMIN DISRAELI

      Sinu elu muutub hetkel, mil teed uue, harmoonilise ja pühendunud otsuse. Kes võinuks arvata, et vaikse, tagasihoidliku inimese – ametilt juristi ja põhimõtetelt patsifisti – sihikindlusel ja pühendumisel on jõudu kukutada tohutu impeerium? Ent Mahatma Gandhi alistamatu otsus vabastada India Briti võimu alt oli tegelikult püssirohutünn, mis pani liikuma sündmusteahela ja muutis igaveseks maailma jõutasakaalu. Inimesed ei kujutanud ette, kuidas ta suudab oma eesmärgid ellu viia, ent ta ise ei jätnud endale teist võimalust kui tegutseda oma südametunnistuse järgi. Ta lihtsalt ei tunnistanud teistsugust võimalust.

      Otsus oli John F. Kennedy väe allikas, kui ta kohtus Nikita Hruštšoviga pineva Kuuba raketikriisi ajal ja hoidis ära Kolmanda maailmasõja. Otsus oli Martin Luther Kingi väe allikas, kui ta andis hääle rahva muredele ja igatsustele, keda enam ei saanud eitada, ja sundis maailma neile tähelepanu pöörama. Otsus oli Donald Trumpi meteoorina finantsmaailma tippu tõusmise taga ja samuti ta hävitava languse taga. Otsustamine on vägi, mis võimaldas Pete Rose’il saada pesapallilegendiks – ja seejärel tegi ta otsuseid, millega hävitas oma unistused. Otsused toimivad nii probleemide kui ka tohutute rõõmude ja võimaluste allikatena. Neis on vägi, mis süütab protsessi muuta nähtamatu nähtavaks. Tõelised otsused on unistuste elluviimise katalüsaatorid.

      Selle jõu, selle väe juures on kõige vaimustavam see, et see on sul juba olemas. Otsuse plahvatuslik jõud pole midagi sellist, mis oleks määratud vaid mõnele inimesele, kellel on olemas teatud rahasumma või perekondlik taust. See on kättesaadav tavalisele töölisele samavõrra kui kuningale. See on kättesaadav sinule praegusel hetkel, kui sa seda raamatut käes hoiad. Järgmisel hetkel võid sa kasutada seda võimsat jõudu, mis ootab su sees, kui vaid julged seda nõuda. Kas täna on see päev, kui sa lõpuks otsustad, et sa oled midagi palju rohkemat, kui oled välja näidanud? Kas täna on see päev, kui sa otsustad nüüd ja igaveseks, et su elu peab väljendama su hinge? Siis alusta teatamisest: „See ma olen. Selline on mu elu. Ja seda ma teen. Mitte miski ei peata mind oma saatust ellu viimast. Keegi ei keela mind!“

      Meenuta metsikult uhket inimest, naist nimega Rosa Parks, kes ühel päeval 1955. aastal Alabamas Montgomerys bussiga sõites keeldus istet pakkumast valgele inimesele, ehkki ta pidi seda seaduse järgi tegema. Tema vaikne kodanikuallumatus süütas tormakad vaidlused ja sellest sai sümbol, mida järgisid terved põlvkonnad. See oli kodanikuõiguste liikumise algus, teadlikkuse tõusulaine, ning sarnased protsessid toimuvad ka tänapäeval, kui võitleme võrdsuse, õigluse ja ühesuguste võimaluste tagamise eest kõikidele ameeriklastele, olenemata nende rassist, usutunnistusest või sugupoolest. Kas Rosa Parks mõtles tulevikule, kui ta keeldus bussis oma kohta loovutamast? Kas tal oli jumalik plaan, kuidas ühiskonnakorraldust muuta? Võib-olla. Aga tõenäolisem on see, et ta otsus tõsta standardeid sundis teda nii käituma. Milline kaugeleulatuv mõju oli ühe naise otsusel!

      Kui mõtled „Mulle meeldiks küll selliseid otsuseid teha, aga ma olen läbi elanud suure õnnetuse“, siis las ma toon näite Ed Robertsist. Ta on „tavaline“ inimene ratastoolis, kellest sai eriline inimene otsuse tõttu mitte hoolida oma ilmselgetest puuetest. Ed on olnud halvatud kaelast altpoolt alates neljateistkümnendast eluaastast. Ta kasutab hingamisseadeldist, mille ta on valmistanud selleks, et elada „normaalset“