Kalewipoeg. Friedrich Reinhold Kreutzwald

ei tahtnud tuuledele,

      Ega õhu ülemale.

      Linda hüüdis saunastana,

      Linda padjusta pajatas,

      Ebemesta heitis keelta:

      “Ei ma, kuld, lää tuuledele,

      Hõbe, ei õhu ülemale!

      Tuuled kurjad tuiskamaies,

      Marud hullud möllamaies,

      Õhud liiga õrnad peiud.”

      Tuul lähäb tuisates koju,

      Ei pea pikka pahandusta,

      Ega tuska tunnikesta.

      Ristitantsi tantsitie,

      Viru tantsi veeretie,

      Harju tantsi hakatie,

      Lääne tantsi lõhutie,

      Järva tantsi tallatie,

      Tartu tantsi jändatie,

      Sõre-liiva sõtkutie,

      Murupinda piinatie!

      Tähte-peig ja Salme-neidu

      Pidasivad pulma-ilu!

      Seal tuli viies kosilane

      Pulma-ilu pilli peale,

      Lääne talu lävedele,

      Tuli Kungla kuninga poeg

      Viiekümmenel hobusel,

      Kuuekümmenel kutsarila,

      Ise kuldatäku seljas;

      Tahtis Linda liivitseda,

      Tedre tütre naiseks võtta;

      Vennad tahtsid Kungla peigu,

      Õde kuninga pojale;

      Lind’ ei tahtnud Kungla peigu,

      Linda hüüdis saunastana,

      Linda padjusta pajatas,

      Ebemesta heitis keelta:

      “Ei ma, kuld, lää kuningale,

      Hõbe, ei Kungla poisile:

      Kuningal on tütred kurjad,

      Kes mind, võõrast, vihkaksivad.”

      Kungla peig lääb kurjal tujul

      Vand’des välja väravasta.

      Ristitantsi tantsitie,

      Viru tantsi veeretie,

      Harju tantsi hakatie,

      Lääne tantsi lõhutie,

      Järva tantsi jändatie,

      Tartu tantsi tallatie,

      Oma tantsi õpitie,

      Sõre-liiva sõtkutie,

      Murupinda piinatie!

      Tähte-peig ja Salme-neidu

      Pidasivad pulma-ilu!

      Seal tuli kuues kosilane

      Pulma-ilu pilli peale,

      Tuli Kalev, kange meesi

      Viiekümmenel hobusel,

      Kuuekümmenel kutsarila,

      Ise uhke täku seljas;

      Tahtis Linda liivitseda,

      Tedre tütre naiseks võtta.

      Vennad ei tahtnud Kalevile,

      Leske keelas kanget võtta.

      Lind’ aga tahtis Kalevile,

      Linda hüüdis saunastana,

      Linda padjusta pajatas,

      Ebemesta heitis keelta:

      “See mul meesi meele pärast,

      Sellel’ kihlad kinnitame.”

      Kalev tuppa kutsutie,

      Laua taha istutie;

      Ette see ihutud laua,

      Taha see tahutud seina,

      Kangad seina katte’eksa;

      Ette see hõbeda kannu,

      Kallis kuldane peeker,

      Sisse see mõdu magusa,

      All on meski, peal on vahtu,

      Keskel on õlut punane.

      Leske palus leiba võtta,

      Salme palus mokka kasta:

      “Sööge, Kalev, jooge, Kalev,

      Maitsege meie magusad,

      Kastke kurku pulmakannust,

      Vikelisest viinakruusist!

      Elage, Kalev, rõõmulan

      Pikil pidude päivil!”

      Kalev mõõkada teristas,

      Kuldahelkuda helistas,

      Kannuskardada käristas,

      Rahapungada raksatas,

      Targal keelila kõneles:

      “Ei taha süüa, eidekene,

      Ei taha juua, noorikukene,

      Maitseda ei teie magusad,

      Katsuda ei teie kibedad,

      Ega rõõmulan elda;

      Tooge mu oma tubaje,

      Laske Linda põrandale,

      Tedre tütar teiste sekka!”

      Linda mõistis, kostis vasta:

      “Peiukene, poisikene!

      Annid aega kasvadessa,

      [Piigal pikka paisudessa,]

      Sõstrasilmal sirgudessa:

      Anna aega ehtidessa!

      Kaua ehib see isata,

      Kaua ehib see emata,

      Kaua vaene vööda läksi,

      Kaua kroogib käikseida;

      Ei ole eite ehtimassa,

      Vanemad valmistamassa,

      Sugulasi soovitamas,

      Õdesi õnne andemas.

      Küla eided ehitavad,

      Vanad naised valmistavad,

      Küla annab külma nõu,

      Rahvas raudessa südame.”

      Kalev ei võtnud kannust märga,

      Ega toitu tugevuseks,

      Ega maitsend pulma-ilu.

      Linda hüüdis aidastana,

      Palve keelil kivikeldrist:

      “Tule, vares, vaenelapsi,

      Põlgtud orjapiigakene,

      Kassinurgas kasv’nud tüdruk,

      Lenna kui liblikakene

      Kiirelt ehtekerstudele:

      Too mulle uus udusärki

      Peale see ilusa ihu,

      Too mulle tohine särki

      Peale see keha kenama;

      Too mulle rukka roomekirja

      Peale see uduse särgi;

      Too mulle teine tähteline

      Üle tohise undruku;

      Too vöö vaherpuu kirja

      Ümber nirgu niudedie,

      Ümber luikena tühemeid;

      Too mulle kirjuvad käiksed

      Neiu kõrge rinna katteks;

      Too mulle rätik räime karva

      Peale see kirjuva käikse,

      Valge kaelale varjuksa;

      Too mulle kuube kuldatoime,

      Poordist