Название | Kalewipoeg |
---|---|
Автор произведения | Friedrich Reinhold Kreutzwald |
Жанр | Сказки |
Серия | |
Издательство | Сказки |
Год выпуска | 1875 |
isbn | 978-9949-546-95-4 |
Puhku pikemalt puhata?”
Tähte varmalt vasta kostis,
Tähte targaste kõneles:
“Ma’p taha, marjuke, magada,
Ega pikemalt puhata:
Tähtesilm ei tunne suiku,
Ei ka kulmu kattemista
Ega laugude langemist.
Tooge mu oma tubaje,
Saatke Salme põrandale,
Kanast kas’nud kaetevale!”
Siis toodi neidu tubaje,
Saad’ti Salme põrandale.
Leske eit ei tunnud tütart,
Kasumemm ei kasvandikku,
Keda sala kamberien
Murueit oli ehitanud,
Metsapiigad valmistanud.
Leske küsis kahtelasta:
“Kas see kuu on, ehk kas pääva,
Ehk kas ehatütar noori?”
Saaja kokku kutsutie,
Pulmalisi palutie
Lustipidu pidamaie:
Sest et tamme Tartu rajalt,
Leppa linna uulitsalta
Juurtega ühte jooksenud,
Ladvila kokku langenud.
Ristitantsi tantsitie,
Viru tantsi veeretie,
Sõre-liiva sõtkutie,
Murupinda piinatie!
Tähte-peig ja Salme-neidu
Pidasivad pulma-ilu!
Tuli kuu teisel korral
Pulma-ilu pilli peale
Lääne talusse tagasi,
Viiekümmenel hobusel,
Kuuekümmenel kutsarila;
Tahtis tedremunast tütre,
Linda endal liivitseda.
Vennad tahtsid kuude’ele,
Õde ööde kuningale;
Lind’ ei tahtnud kuule minna,
Linda hüüdis saunastana,
Linda padjusta pajatas,
Ebemesta heitis keelta:
“Ei mina, kulda, lähä kuule,
Hõbe, ei ööde kuningale!
Kuul on kuusi ammetida,
Viis veel isevalmistusi,
Tosin teisi tallitusi;
Vahest varagi tõuseb,
Vahest tõuseb valgehela,
Vahest uputab uduje,
Katab palge kastenarma,
Vahest peidab pilvetie,
Korra tõuseb koidikula,
Korra koidu keske’ela,
Korra kaub ta koguniste,
Jätab valda vahtimata.”
Kuu lääb koju kurval meelel,
Pahandus paistab palgesta,
Kurjus silma kulmulta.
Ristitantsi tantsitie,
Viru tantsi veeretie,
Harju tantsi hakatie,
Sõre-liiva sõtkutie,
Murupinda piinatie.
Tähti-peig ja Salme-neidu
Pidasivad pulma-ilu!
Seal tuli teine kosilane
Pulma-ilu pilli peale
Teist kord õnne katsumaie:
Tuli päike, pärganale
Viiekümmenel hobusel,
Kuuekümmenel kutsarila,
Ise tuli täku seljas;
Tahtis Linda liivitseda,
Tedre tütre naiseks võtta;
Vennad tahtsid päikesele,
Õde pääva pealikule;
Lind’ ei tahtnud pääva-peigu,
Linda hüüdis saunastana,
Linda padjusta pajatas,
Ebemesta heitis keelta:
“Ei ma, kuld, lää päikesele,
Hõbe, ei pääva pealikule!
Pääv teeb pahada palju:
Jätab linad liivikuie,
Kaera seemeta kautab,
Odrad põllule põletab,
Nisud nurmele närtsitab,
Rukkid vagude vahele;
Paistab suvel pikka aega,
Talvel ei tule tuppagi.”
Pääv lähäb puhkedes lävelta,
Kõrvetab põua-palaval.
Ristitantsi tantsitie,
Viru tantsi veeretie,
Harju tantsi hakatie,
Lääne tantsi lõhutie,
Sõre-liiva sõtkutie,
Murupinda piinatie.
Tähte-peig ja Salme-neidu
Pidasivad pulma-ilu!
Seal tuli kolmas kosilane
Pulma-ilu pilli peale,
Tuli vesi veerevala
Viiekümmenel hobusel,
Kuuekümmenel kutsarila,
Ise vesihalli seljas,
Tahtis Linda liivitseda,
Tedre tütre naiseks võtta.
Vennad tahtsivad vettedele,
Õde voode kuningale;
Lind’ ei tahtnud vetedele,
Linda hüüdis saunastana,
Linda padjusta pajatas,
Ebemesta heitis keelta:
“Ei ma, kuld, lää vettedele,
Hõbe, ei voode kuningale!
Vood on kurjad veeremaie,
Laened pahad langemaie,
Allikad harunemaie,
Jõed jõledad jooksemaie.”
Vesi veeres pisarpillil,
Laene leinates koduje,
Voolas kurvaste väravast.
Ristitantsi tantsitie,
Viru tantsi veeretie,
Harju tantsi hakatie,
Lääne tantsi lõhutie,
Järva tantsi jändatie,
Sõre-liiva sõtkutie,
Murupinda piinatie.
Tähte-peig ja Salme-neidu
Pidasivad pulma-ilu!
Seal tuli neljas kosilane
Pulma-ilu pilli peale,
Tuli tuuli tuisateles
Viiekümmenel hobusel,
Kuuekümmenel kutsarila,
Ise tuulis täku seljas,
Tahtis Linda liivitseda,
Tedre tütre naiseks võtta.
Vennad