Praktiline homöopaatia. Vinton McCabe

ainetest, mis peaksid kuuluma kodusesse komplekti. Samuti on tegemist ainetega, mida tasuks homöopaatia kasutamist alustavatel inimestel kõigepealt tundma õppida ja mõista.

       Koduse komplekti jaoks soovituslikud ained

      1. Aconitumnapellus (sinine käoking)

      2. Allium cepa (harilik sibul)

      3. Antimonium tartaricum (oksekivi)

      4. Apismellifica (mesilasmürk)

      5. Arnicamontana (mägiarnika)

      6. Arsenicumalbum (arseentrioksiid)

      7. Belladonna (karumustikas)

      8. Bellisperennis (harilik kirikakar)

      9. Bryoniaalba (harilik koeranaeris)

      10. Calcium carbonicum (kaltsiumkarbonaat)

      11. Calendulaofficinalis (harilik saialill)

      12. Camphora (kamper)

      13. Carbo vegetabilis (puusüsi)

      14. Causticum (potas / põrgukivi)

      15. Chamomilla (kummel)

      16. China/Cinchona (kiinapuu)

      17. Cina (ussipuju)

      18. Cocculus (India punapuu / kokkulus)

      19. Coffea cruda (toores kohviuba)

      20. Colocynthis (kibekurk)

      21. Droserarotundifolia (ümarlehine huulhein)

      22. Dulcamara (maavits)

      23. Eupatoriumperfoliatum (vesikanep)

      24. Euphrasia (silmarohi)

      25. Ferrum phosphoricum (raudfosfaat)

      26. Gelsemium (kollane jasmiin)

      27. Graphites (grafiit)

      28. Hepar sulphur (kaltsiumsulfiid)

      29. Hypericum (naistepuna)

      30. Ignatiaamara (Ignatiuse uba)

      31. Ipecacuanha/Ipecac (oksejuur)

      32. Kali bichromicum (kaaliumbikromaat)

      33. Lachesis (mürkmadu surukuku e bušmeister)

      34. Ledum palustre (sookail)

      35. Lycopodium (kold)

      36. Magnesium phosphoricum (magneesiumfosfaat)

      37. Mercurius (elavhõbe)

      38. Natrium muriaticum (meresool, naatriumkloriid)

      39. Nux vomica (strühniinipuu)

      40. Petroleum (toorkiviõli)

      41. Phosphorus (fosfor)

      42. Phytolacca (fütolakk / kermesmari)

      43. Podophyllum (jalgleht)

      44. Pulsatilla (karukell)

      45. Rhus toxicodendron (mürksumahh e mürgipuu)

      46. Rumexcrispus (kärnoblikas)

      47. Rutagraveolens (aedruut)

      48. Sabadilla (sabadilli seemned)

      49. Sepia (seepia tint)

      50. Silicea (räni)

      51. Spigelia (kirelill)

      52. Spongia tosta (röstitud merikäsn)

      53. Staphysagria (sinine delfiinium)

      54. Sulphur (väävel)

      55. Symphytum (varemerohi)

      56. Thujaoccidentalis (elupuu)

      57. Urtica urens (kõrvenõges)

      58. Valeriana (palderjan)

      59. Veratrum album (valge upsujuur)

      60. Rescue remedy (Bachiõieessents)

      ESIMENE OSA

      Ettevalmistus praktikaks

Hahnemanni quantum leap2:sissejuhatusRavitseja roll

      Hahnemanni quantum leap:

      sissejuhatus

      Homöopaatia lugu koosneb suures osas ühest mehest, Samuel Hahnemannist. Kuigi tema ei ole homöopaatia ega homöopaatilise ravi põhimõtete “leiutaja”, õnnestus tal detailiseerida enam kui kahe tuhande aasta vanused põhimõtted. Suures osas lasus tal detektiivi roll. Nii nagu üks hea detektiiv paneb täieliku pildi saamiseks kokku hulga väikseid vihjeid, töötas Hahnemann aastaid, et testida mineviku teooriaid ja sulatada need ühte oma aja moodsaima tehnoloogiaga. Võime vaid ette kujutada, mida teeks Hahnemann tänapäeval elades. Ilmselt ühendaks iidsed meditsiinifilosoofiad empiiriliste teadmistega keha enesetervenemise viisidest, ühildades kõike tänapäeva füüsika ja arvutigraafikaga. Mitmed meist arvavad ekslikult, et Hahnemann oli mees, kes pooldas minevikutavasid. See ei vasta lihtsalt tõele. Praktika ja filosoofia poolest sammus Hahnemann esirinnas.

      Christian Samuel Hahnemann sündis 10. aprillil 1755. aastal Meissenis, Ida-Saksamaal. Tema sünniaastal vangistati spionaaži tõttu jutlustaja, alkeemik ja suur armastaja Casanova. Samal aastal avaldas Benjamin Franklin essee “Observations Concerning the Increase of Mankind,” (“Täheldusi inimkonna kasvust”), mis ennustas mõnevõrra ette Malthiuse hilisemat kirjatööd ülerahvastusest ja selle mõjust maailma keskkonnale. Hahnemann sündis aasta enne seda, kui Preisimaa kuningas Frederick Suur tungis Saksimaale, alustades seitsmeaastast sõda, samal ajal kui Uues Maailmas toimus Prantsuse ja indiaanisõda.

      Hahnemanni eluaja ebatavalise kaheksakümne aasta jooksul olid uuendused õhus. Meditsiinivaldkonnas oli nakatumine kuum teema. 1760. aastal avaldas Benjamin Franklin brošüüri pealkirjaga “Some Account of the Success of Inoculation for the Smallpox in England and America,” (“Aruanne rõugete vastu vaktsineerimise edukusest Inglismaal ja Ameerikas”), mis eelnes nii Hahnemanni kui Jenneri tööle, mille käigus katsetati mürgiste ainete mikrodoseerimist ja mürkide mikrodooside kasutamist haiguste ravimisel ja ennetamisel. 1762. aastal avaldas Rootsi arst Nils von Rosenstein teose “The Diseases of Children and Their Remedies,” (“Lastehaigused ja nende ravimine”), millega nägi Euroopa kultuuris ilmavalgust täiesti uus arstiteaduse haru pediaatria.

      See oli ka ajajärk – 1780, kui täpne olla – mis oli tunnistajaks Londoni Tervisetempli avamisele. Templi loojaks oli Šoti sadulsepa poeg James Graham. Ta õppis meditsiini, kuid ametliku kraadi puudumise tõttu ei saanud ta seda praktiseerida. Ta lahkus kodulinnast Edinburghist ja suundus Ameerika Ühendriikidesse, kus kuulis Benjamin Franklini katsest elektrienergiaga. Ühendriikides omandatud teabe võttis ta kaasa Londonisse, kus avas Templi, mille uste taga ootasid tuldsülgavateks draakoniteks voolitud viirukipannid. Samuti nägid külastajad seadet, mille pärast Templit külastati: taevalikku voodit, mis tugines neljakümnele klaasist sambale ja arvukatele elektriseadmetele. Haiged heitsid voodisse pikali ning õrnad elektrilöögid ravisid nende impotentsust või viljatust. Mõnda aega oli Tempel küllaltki populaarne, kui kogu maailmast saabusid jõukad kliendid, kes soovisid taevalikul voodil lamada. Olenemata oma esialgsest elegantsusest ja sellest, et kaunis noor tantsijanna Emma Lyon palgati kandma rüüsid ja kehastama “tervise jumalannat”, tuli Templil mõne aasta möödudes uksed sulgeda. Suursugususest hoolimata sealsed ravid lihtsalt ei toiminud.

      Tolleaegsete leiutiste hulka kuulusid rulluisud (1760), aurumasin (1765), aurik (1787) ja David Bushnelli maailma esimene lahingutegevuseks loodud allveelaev Turtle (1776). Leiutiste hulka kuulus ka kuumaõhupall, mis esialgu kogus kõrgust transpordivahendina 1782. aastal, kui vennad Montgolfierid esitlesid avalikkusele oma leiutist kümneminutilise lennuga. 1785. aastal

2

Quantum leap – suur edusamm.