Kuidas rääkida lastega nii, et nad kuulaksid ja kuulata lapsi nii, et nad räägiksid. Elaine Mazlish

saama.”

      „Kas selline näeb välja kodutöö, mille sa homme kooli viid? Võib-olla su õpetaja oskab hiina keelt. Mina küll ei oska.”

      Lapsena tunneksin ennast nii:

      .......................................

      .......................................

      .......................................

      10. Prohvetlikkus

      „Sa valetasid mulle oma kontrolltöö kohta, eks ole? Kas sa tead, kes sinust suurena saab? Inimene, keda keegi ei usalda.”

      „Ole edasi isekas. Siis sa näed, et mitte keegi ei taha sinuga koos mitte kunagi mängida. Sul ei ole ühtegi sõpra.”

      „Muud sa ei tee, kui virised. Sa ei ole kunagi ennast ise aidata püüdnud. Ma näen sind kümne aasta pärast – sa oled ikka kinni oma probleemides ja virised.”

      Lapsena tunneksin ennast nii:

      .......................................

      .......................................

      .......................................

      Nüüd kui te teate, kuidas teie sisemine laps erinevatele lähenemistele reageeris, huvitab teid ehk, milliseid tundeid on tundnud teised sama ülesannet tehes. Ilmselt reageerivad erinevad lapsed samadele sõnadele erinevalt. Järgnevalt mõned tüüpilisemad reaktsioonid, mis grupitöödes esile on tulnud.

      Hukkamõist ja süüdistamine. „Uks on tähtsam kui mina.”… „Ma valetan ja ütlen, et see polnud mina.”… „Ma olen tobe.” … „Ma tahan ära kaduda.” … „Ma tahaksin talle halvasti öelda.” … „Kui sa ütled, et ma kunagi ei kuula, siis nii ma teengi.”

      Sildistamine. „Tal on õigus. Mul pole üldse tehnilist taipu.” … „Milleks üldse pingutada?” … „Ma talle alles näitan! Järgmisel korral lähen üldse ilma jopeta.” … „Ma vihkan teda.” … „Oh Jumal, hakkab jälle peale!”

      Ähvardamine. „Ma katsun lampi siis, kui ta ei näe.” … „Nutt tuleb peale.” … „Ma kardan.” … „Jäta mind rahule.”

      Käsutamine. „Tule ja vaata, kas saad mind sundida!” … „Ma kardan.” … „Ma ei taha liigutada.” … „Ma ei salli teda.” … „Ükskõik, mida ma teen, ikka ei olda rahul.” … „Kuidas sa küll võid nii nõme olla?”

      Loengu pidamine ja moraliseerimine. „Blaa, blaa, blaa… Kas keegi kuulab ka üldse?” … „Ma olen loll.” … „Ma olen väärtusetu.” … „Ma tahan siit kaugele ära.” … „Igav. Igav. Igav.”

      Hoiatamine. „Maailm on hirmuäratav, ohtlik.” … „Kuidas ma kunagi ise hakkama saan? Ükskõik, mida ma teen, jään ikka hätta.”

      Märterlikkus. „Ma tunnen end süüdlasena.” … „Ma kardan. See on minu süü, et ta haige on.” … „Keda see üldse huvitab?”

      Võrdlemine. „Ta armastab mind vähem kui teisi.” … „Ma vihkan Lisat.” … „Ma tunnen ennast luuserina.” … „Ma vihkan Garryt.”

      Sarkasm. „Mulle ei meeldi, kui minu üle naerdakse. Ta on õel.” … „Tunnen ennast alandatuna ja segaduses.” … „Milleks üldse üritada?” … „Ma talle alles näitan!” … „Ükskõik, mida ma ka ei teeks, ei võida ma kunagi.” … „Löön parem kõigele käega.”

      Prohvetlikkus. „Tal on õigus. Ma olen küündimatu.” … „Mind võib ka usaldada. Ma tõestan, et tal pole õigus.” … „Sellest pole mingit kasu.” … „Ma annan alla.” … „Olen hukule määratud.”

      Kui täiskasvanutena tunneme taolisi tundeid kõigest paberilt lugedes, siis kuidas võivad end tunda lapsed reaalsetes olukordades?Kas on olemas mingisuguseid alternatiive? Kas saame lapsi endaga koostööd tegema panna ilma nende enesehinnangut kahjustamata ja neid ebameeldivate tunnete kuhja alla matmata? Kas on olemas meetodid, mis ei tekitaks säärast kahju, kuid oleksid vanemate jaoks lihtsad?

      Soovime teiega jagada viit tehnikat, mis on aidanud meid ja meie seminarides osalenud vanemaid. Iga tehnika ei tööta iga lapse puhul. Iga tehnika ei sobi konkreetsele isiksusele. Mitte ükski neist meetoditest ei ole iga kord efektiivne. See, mida need tehnikad aga teevad, on austava õhkkonna loomine, mille puhul saab tekkida ja areneda koostöö.

Koostöösse kaasamiseks

      1. Kirjeldage. Kirjeldage, mida näete või kirjeldage probleemi.

      2. Informeerige.

      3. Väljendage probleem ühe sõnaga.

      4. Rääkige oma tunnetest.

      5. Kirjutage kiri.

      Siin nad olid – viis erinevat viisi, mis kutsuvad koostööle ega riiva kellegi tundeid.

      Kui teie lapsed on parajasti koolis või voodis või, imekombel, mängivad kenasti ja vaikselt, siis nüüd saate võimaluse mõned minutid harjutada. Te saate oma oskusi lihvida mõne hüpoteetilise lapse peal, enne kui teie päris lapsed teile kallale sööstavad.

      Harjutus 1. Magamistuppa minnes näete, et äsja vannist tulnud laps on oma märja käterätiku teie voodile visanud.

      A. Kirjutage üles, kuidas oleksite sellele tavaliselt, mittekonstruktiivselt reageerinud.

      .......................................

      .......................................

      B. Kuidas saate samas situatsioonis kasutada uusi lähenemisviise, mis kutsuksid teie last üles koostööle?

      1. Kirjeldage:

      (Kirjeldage, mida te näete või kirjeldage probleemi.)

      .......................................

      .......................................

      2. Informeerige:

      .......................................

      .......................................

      3. Öelge ühe sõnaga:

      .......................................

      .......................................

      4. Rääkige oma tunnetest:

      .......................................

      .......................................

      5. Kirjutage sedel:

      .......................................

      .......................................

      Olete just ühe ja sama situatsiooni puhul rakendanud viite erinevat lähenemist. Järgmistes situatsioonides valige välja tehnika, mis teie arvates on kõige tõhusam just teie lapse puhul.

      Harjutus 2.

      Situatsioon A. Te pakite kingitust, aga ei suuda kääre leida. Teie lapsel on olemas enda käärid, kuid ta laenab pidevalt teie omi ega pane neid siis oma kohale tagasi.

      Mittekonstruktiivne reaktsioon:

      .......................................

      .......................................

      Reageerimine