Austraalia. Ann Hannula

mangroovide koloonia, mis kasvab seal tänapäevani.

      Rannas oli lahe ja sinna tuleb teinekordki minna. Kordi üks, kordi kaks, kordi kolm. Sealt edasi viis jalutuskäik meid üle jalakäijate silla vabas õhus asuvasse Botanic Gardensisse. Taaskord võis tunda, kuidas linnakära ja liiklusemüra oleks pargiväravast sisse astudes justkui haihtunud, ümberringi vaid puud, põõsad ja kõiksugu huvitavad troopilise taimeriigi esindajad. Palmid siin, palmid seal, palmid iga nurga peal. Kõik see vaid viieminutilise kahe-jala-taksosõidu kaugusel linnasüdamest. Ühe päeva kilometraažiks eelnevast marsruudist täiesti piisas, sest jalgsimatka põhitegijad kaks jalga ja kümme varvast olid õhtu hakul koju Fortitude Valleysse jõudes päevasündmustest mõnusalt väsinud.

      Kui kondimootor taastunud, võib plaani võtta jalutuskäigu või kerge õhtuse tervisejooksu Story Bridge’i juurest algaval õõtsuval ja valgustatud kolmekilomeetrisel Riverwalkil. Hulljulgemad adrenaliinisõltlased saavad oma kõrgusetaluvuse proovile panna aga Bridge Climb’il – spetsiaalse julgestusvarustuse ja instruktoritega sillavallutus, millelaadseid on maailmas väidetavalt ainult kolm. Kuid parem oleks, kui seal ei õõtsuks.

      Riverfestival

      Iga-aastane traditsiooniline Brisbane’i Jõefestival kuulub kahtlemata linna tippsündmuste hulka ning on Austraalia üldisel festivalimaastikul üsna unikaalne nähtus. Festival hõlmab palju erinevat nii kultuuri, keskkonna kui ka spordi valdkonnas. Toimumisajaks on valitud septembrikuu algus – päikesepaisteliste päevade ja pilvitu taeva parim kooslus. Festivali üks haripunkt on jõeäärne ilutulestik, mille ajal värvub taevas värvilisemaks kui vikerkaar. Üks parimaid kohti kogu linnataeva tuleilu nautimiseks on Story Bridge’i Valley-poolne ümbrus.

      Igal juhul on jõgi Brisbane’is tähtsal kohal. Jõeveelt pimedas tagasi peegelduvad linnatuled on vaatepilt omaette. Imeilus. Nii nagu ka sõit mööda Brisbane Riverit vurava CityCatiga. Linnakassi marsruut annab hea ülevaate Brisbane’i erinevatest külgedest – kesklinna pilvelõhkujad asenduvad ühel hetkel madalate eramute ja isiklike paadisildadega.

      Transport

      Nagu suurlinnale kombeks, on ka Brisbane’il oma ulatuslik transpordivõrk, milles on esindatud nii bussid, rongid kui ka väiksed jõepraamid (CityCatid). Linna peamine liiklussõlm koondub CBD piirkonda, kus asuvad nii Queen Street Bus Station kui ka Roma Street ja Central Railway Station. CityTraini erinevad liinid ühendavad Brisbane’i äärelinnadega (sh Gold Coastiga) peaaegu 100 km raadiuses ning AirTrain sõidutab lennureisijaid lojaalselt lennujaama vahet. Autoga pääseb linnast välja mööda arvukaid kiirteid, millest suuremad on Pacific Motorway lõuna ja Bruce Highway põhja suunas, mis lõpeb 1700 km kaugusel Cairnsis. Aastatel 1885 kuni 1969 logistasid Brisbane’i linnatänavatel sõita ka trammid, kuid tänaseks on need kiiresti arenevast superlinnast jäädavalt kadunud.

      On õhtu. Välitermomeeter näitab 30 °C ja kuumus matab hinge, aga kaubanduskeskuses kõlab ostu alla ja ostu peale väsimatult „Jingle Bells” ning linnasüdamesse paigaldatakse jõuluehtes tehiskuusepuu. Ülimalt kahtlane, aga siiski puhas reaalsus. Detsember on jõulukuu isegi maailma kuklapoolel, kuid kohalike jaoks on külmakraadidega valged jõulud täielik müstika. Nii asendub jõuluvana kohustuslik riietus siinmail sujuvalt lühikeste pükste, plätude ja sombreerokübaraga ning ka laulusalmid võtavad klimaatiliselt sobivama kuju. Aga sellest pikemalt juba edaspidi.

      Läbi lume sahiseva sõidab saanike.

      Aisakell lööb tilla-talla üliarmsasti.

      Sõida ruttu, saanikene, koju kirikust.

      Läbi luha, üle kingu, mööda männikust.

      Läbi laine vahutava surfab jõulumees.

      Laine laksub siia-sinna ülivõimsasti.

      Surfa ruttu, jõulumees, sa koju palmisaarelt.

      Läbi vahu, üle harja, mööda lainekaarest.

Immigration Office www.immi.gov.auTaxation Office www.ato.gov.auBrisbane City www.ourbrisbane.comTransport www.translink.com.auBridge Climb www.storybridgeadventureclimb.com.auSouth Bank www.visitsoutbbank.com

       Work hard, play harder

      Oma esimese helesinise esmaspäeva sisustasime kaheksatunnilise tööotsingute seeriaga. Aga õnneks mitte 9st 17ni. Alustuseks külastasime Brisbane’i CBD hotelle ja küsisime entusiastliku naeratusega miljoni dollari küsimust „Do you have any positions available?”. Reaktsioon oli igal pool positiivne – abivalmis administraatorid tuhnisid sahtli põhjast välja avaldusevormid. Kokku jäädvustasime oma eluloo tähtsamad seigad vist rohkem kui kümnel sooviavaldusel. Meie unistuste töö jäi valdkonda Food ja Beverage. Ja olgem ausad, eestlastest Working Holiday Maker’id (WHM) ei tekita kohalikul asjaliku töö maastikul just suurt elevust. Niisiis üritasime jalga esmalt Hiltoni või Conradi restoraniukse vahele saada. Aga siiski parimate uste vahele.

       Hello, Estonia! How’s it going?

      Väikese varbani väsitav tööotsingurikas päev tipnes aga sellega, et koduteel Woolworths’i supermarketist läbi astudes hüüdis keegi äkitselt kõlava häälega „Eestlased!!!” Tõeliselt vahva! Ja nii jutustasid sellel õhtul ühes Brisbane’i nurgapealses toidupoes viis eestlast oma Austraalia elust. Kogenud kaasmaalastelt saime muuseas hoiatuse hoiduda kuumarabanduse eest. Novembrikuus!

      Pinnacle Hospitality ja Travel People

      Teisipäeval astusime oma tööotsimisnaeratusega uljalt sisse agentuuri Pinnacle Hospitality ja Travel People, kus meie värviliste piltidega CVdest suurde vaimustusse satuti ja juba järgmiseks päevaks intervjuule kutsuti. Lumepall hakkas veerema kiiremini, kui olime osanud ette näha ka kõige värvilisemates unenägudes. Esimesed treeningud kolme taldrikuga žongleerimises killuvabalt läbitud, jäime ootama oma saatuslikku tundi.

      Mis toimus aga tund aega enne kokkulepitud intervjuud? Väljas hakkas müristama, välku lööma ja meeletut paduvihma kallama. Tundus, nagu läheks orkaan Pinnacle otse üle Brisbane’i. Täiuslik ajastus. Et oma suhtumist näidata, olime aga valmis kas või läbi tule ja vee kohale minema. Tahtsime seda tööd ja kõik. Ja ühel ilusal hetkel ei visatud taevast enam ämbriga vett, vaid nõristati joana kastekannust. 32 minutit enne meie intervjuu algust jäi vihm üle ja päike piilus taas pilve vahelt.

      Kliima

      Brisbane’is valitseb niiske subtroopiline kliima, mida iseloomustavad kuumad ja niisked suved ning kuivad ja leebed talved. Hiliskevadest varasügiseni kõmmutavad Brisbane’is aeg-ajalt äikesetormid vihmavalingute ja rahekuulikestega. Kõrgeim temperatuur 43,2 °C mõõdeti linnas 26. jaanuaril 1940 ning kõigi aegade madalaimale tasemele langes termomeetrinäit 19. juulil 2007, kui lennujaamas mõõdeti –0,1 °C külma. Erakordne juhtum, sest miinusmärki temperatuurinäidu ees ei olnud kohalikud siiani veel kunagi kasutanud.

      Intervjuu esimeses osas pidime tegema testi, mille küsimuste kohta oli esmapilgul päris raske seisukohta võtta. Kas nutta või naerda!? Ikka naerda. Nii nagu küsimus, nõnda vastus.

      1. Miks peavad juuksed olema võrguga kaitstud?

      „Juuksevõrk on järgmise hooaja mood ja juba varakult tuleb seda laiemale publikule tutvustada.”

      2. Nimeta neli leivasorti.

      „Porgandi-Pille, Seemne-Siiri, Tera-Timmu, Kaera-Kalle.”

      3. Kuidas käitute, kui olete kliendile kohvi kogemata sülle valanud?

      „Muigan vaikselt ja tänan õnne, et ei pea tema asemel olema. Aga küsin siiski viisakalt, kas ei soovita ehk lisa.”

      4. Kui klient ostab $2.20 eest kohvi ja $1.10 maksva muffini ning annab $5, siis