Püütia õpetused. Triloogia Victoria Bergmani nõrkus. Kolmas raamat. Erik Axl Sund

tasite

      Tegelased

      Victoria Bergman ja Sofia Zetterlund

      Lapsepõlves kasutas Victoria isa teda seksuaalselt ära ja sellest arenes dissotsiatiivne isiksusehäire. Kaheksateistkümneaastaselt anti Victoriale uus identiteet Sofia Zetterlundi nime all ja praegu töötab ta psühholoogina. Oli abielus Lars Magnus Petterssoniga. Sierra Leone endise lapssõduri Samuel Bai raviarst, Samuel Bai leiti paar kuud tagasi mõrvatuna. Victorial on endiselt psüühilised probleemid.

      Jeanette Kihlberg

      Kriminaalkomissar, juhib mitmeid mõrvajuurdlusi. Käsil on lahutus kunstnik Åke Kihlbergist, kellega Jeanette’il on poeg Johan. Kaasas Sofia Zetterlundi ühe kurjategija profiili loomisse. Lisaks tekkis naiste vahel armusuhe.

      Jens Hurtig

      Jeanette Kihlbergi assistent ja kolleeg Stockholmi politseis.

      Sündinud Lapimaal Kvikkjokkis, rahvuselt saam.

      Madeleine Silfverberg

      Victoria Bergmani bioloogiline tütar. Per-Ola ja Charlotte Silfverbergi kasutütar.

      Ulrika Wendin

      Sofia Zetterlundi endine patsient. Kaheksa aastat tagasi vägistasid neli meest ta ühes hotellis grupiviisiliselt. Oli tol hetkel neliteist aastat vana ja väitis, et üks vägistajatest, kes toimunut ka filmis, oli Karl Lundström. Juhtumi uurimine lõpetati.

      Ivo Andric´

      Stockholmis Solna linnaosas asuva Karolinska haigla kohtuarstliku ekspertiisiosakonna lahkamisarst. Tuli Rootsi 1990. aastate keskel Jugoslaavia sõjapõgenikuna. Pärit Bosniast.

      Martin

      Poiss, kes oli Victoria Bergmanile lapsepõlves ja varajases teismeeas väga lähedane. Uppus üheksa-aastasena segastel asjaoludel pärast seda, kui nad olid Victoriaga tuuritanud Uppsala lõbustuspargis.

      Bengt ja Birgitta Bergman

      Victoria Bergmani vanemad. Surid paar kuud tagasi majapõlengus.

      Sofia Zetterlund vanem

      Psühholoog, kes 1980. aastate lõpus ravis Victoria Bergmani ja aitas tal saada varjatud identiteeti. Praegu elab Midsommarkranseni hooldekodus.

      Kenneth von Kwist

      Jeanette Kihlbergi juurdlustega seotud prokurör. Advokaat Düreri ja kümne aasta eest siitilmast lahkunud endise politseiülema Gert Berglindi hea sõber.

      Dennis Billing

      Politseiülem, Gert Berglindi mantlipärija.

      Nils Åhlund ja Jimmy Schwarz

      Kriminaalkomissar Jeanette Kihlbergi assistendid.

      Lars Mikkelsen

      Keskkriminaalpolitsei lastevastase vägivalla ja seksuaalkuritegude osakonna juhtivuurija. Värskelt kooli lõpetanuna osales juurdluses, mille tulemusena sai Victoria Bergman varjatud identiteedi.

      Hannah Östlund ja Jessica Friberg

      Victoria Bergmani toanaabrid Sigtuna humanitaargümnaasiumis. Sunniti koos Victoria Bergmaniga osalema alandavas rebaseks löömise tseremoonias. Tagaotsitavad seoses Fredrika Grünewaldi, Per-Ola Silfverbergi ning Regina ja Jonathan Cederi mõrvaga.

      Karl Lundström

      Mõrvatud. Eelnevalt süüdistatud lapspornograafiaga seotud kuritegudes ja tütar Linnea seksuaalses ärakasutamises. Pärast Linnea enesetappu on perekonna ainus elus liige Karl Lundströmi abikaasa Annette. Karl ja Annette olid nõod, kes kasvasid üles Lapimaal Polcirkelni külas, ning kahtlustatakse, et nad kuulusid 1980. aastatel lestadiuslaste ususekti.1

      Per-Ola Silfverberg (Peo, ka „Rootslane”)

      Mõrvatud. Madeleine Silfverbergi kasuisa, abielus Charlotte Silfverbergiga (neiuna Hansson). Advokaat Viggo Düreri kauaaegne äripartner.

      Fredrika Grünewald

      Sigtuna humanitaargümnaasiumi endine õpilane. Mõrvatud.

      Regina ja Jonathan Ceder

      Regina Ceder, Sigtuna humanitaargümnaasiumi endine õpilane. Mõrvatud nagu ka poeg Jonathan.

      Viggo Dürer

      Bengt Bergmani, Karl Lundströmi ja Per-Ola Silfverbergi advokaat. Victoria Bergman elas teismelisena aeg-ajalt tema talus Jyllandis Strueris.

      Now I Wanna Sniff Some Glue. 2

RAMONES

      Minevik

      Ära arva, et suvi saabub, kui kelleltki hoogu ei saa,

      kui kõik aga suvemaks laabub, siis tärkabki lilli maast.

      Teen nii, et puhkeksid õied, et rohetaks karjamaad,

      et saabuda suvi võiks õige, võtsin väljadelt lume ma. 3

      Peale nende ja kajakate ei olnud rannas kedagi.

      Lindude kisa ja lainemühaga oli Madeleine harjunud, aga õhukesest sinisest kilest suure tuulevarju krabin ajas närvi. Raske oli uinuda.

      Ta lamas kõhuli ja päike praadis keha. Pead kattis suur kokku volditud supellina, aga ta jättis sinna pilu, nii et sai, põsk vastu liiva, jälgida, mis toimub.

      Kümme legonukku.

      Ja Karli ning Annette’i väike tütar, kes veepiiril muretult mängis.

      Kõik olid alasti peale seapidaja, kes väitis, et tal on ekseem ja ta ei talu päikest. Ta seisis rannas veepiiril ja jälgis tüdrukukest. Seal oli ka mehe koer, suur rotveiler, keda Madeleine kunagi päriselt ei olnud usaldama õppinud. Seda rotveilerit ei usaldanud isegi teised koerad. Nemad olid seotud eemal liivast välja ulatuva vaia külge.

      Madeleine imes hammast. Tundus, et see jääbki veritsema, aga ära ei tule.

      Nagu tavaliselt, istus Madeleine’ile kõige lähemal kasuisa. Ta oli päevitunud ja tema keha katsid väikesed heledad läikivad karvakesed. Aeg-ajalt tõmbas ta käega üle Madeleine’i selja või määris tüdrukut päikesekaitseõliga. Kaks korda oli ta palunud Madeleine’il selili keerata, aga tüdruk teeskles, et magab ega kuule.

      Kasuisa kõrval istus Regina-nimeline naine, kes ei rääkinud muust kui lapsest, kes tema kõhus põtkib ja muudkui välja tahab. Tüdruk see küll ei olevat, sest kõht on hiigelsuur, aga ülejäänud keha pole eriti paksemaks läinud, mis naise sõnul olevat selge märk, et tegemist on poisiga.

      Poisile pidavat nimeks saama Jonathan, mis tähendab heebrea keeles, et ta on Jumala kingitus.

      Nad rääkisid vaikselt, peaaegu sosinal, ja tuulevarju krabina tõttu oli raske nende juttu kuulda. Aga kui kasuisa naeratades naise kõhtu paitas, siis naeratas naine talle vastu ja siis kuulis Madeleine, kuidas naine ütles, et see on hea. Et mehe käed on pehmed.

      Naine oli ilus, tal olid pikad tumedad juuksed ja nägu nagu fotomodellil. Nagu isegi tahaks välja näha.

      Aga naise kõht oli jäle. Naba punnitas väljapoole ja meenutas väikest punast paistes palli. Lisaks ulatus tema nabast niueteni süsimust karvatriip. Nii palju karvu oli Madeleine seni näinud ainult meestel, ja rohkem ta näha ei tahtnud.

      Ta keeras supellina all pead ja vaatas teisele poole. Seal oli rand täiesti tühi, silla ja kauge punavalge majakani ainult liiv. Aga kajakaid oli sealpool rohkem, võib-olla sellepärast, et mõni suvitaja ei olnud enese järelt korralikult koristanud.

      „No nii, et ärkasid üles?”

      Kasuisa hääl oli pehme. „Keera nüüd selili. Sa võid ju ennast niimoodi ära põletada.”

      Madeleine alistus vaikides ja pani silmad kinni, kui kuulis, et kasuisa raputab õlipudelit. Kasuisa puhastas Madeleine’i enne hoolikalt liivast, see oli sedasorti hoolitsus, millest Madeleine aru ei saanud, ja ta tõmbas supellina uuesti üle pea, kasuisa ei vaielnud vastu.

      Kasuisa käed olid soojad ja Madeleine ei teadnud, mida ta peaks tundma. Korraga oli

1

Lestadiusluse alusepanija oli Rootsi Lapimaa kirikuõpetaja Lars Levi Laestadius (1800–1861), pastor Karesuvantos ja Pajalas, kogudustesse kuulus nii rootslasi, soomlasi kui ka saame. Lestadiuslusele on iseloomulik meeleparanduse ja armu vajalikkuse rõhutamine ning vahetegemine usklike koguduste ja maailma vahel. Patukahetsusega võisid kaasneda tahtmatud liigutused ja häälitsused. Hilisemal ajal võidi kalduda ka ekstaatilistesse liialdustesse, www.eestikirik.ee. – Siin ja edaspidi tõlkija märkused.

2

Nüüd ma tahan liimi nuusutada.

3

Astrid Lindgren, „Ida suvelaul”.