Solomon Kane’i lood. Robert Ervin Howard

Suur ja Kohutav,” ütles põlvitav sõdalane ja Kane tundis temas ära pealiku, kes oli teda platool esimesena kõnetanud – valvurite pealiku kaljudel, “ärgu te raevutuli teie orja kõrvetagu.” Noore naise silmad kitsenesid õelalt.

      “Sa tead, miks sind kutsuti, raisakotka poeg?”

      “Oh, Lõõmav Ilu, võõras nimega Kane ei toonud kingitusi.”

      “Ei toonud kingitusi?” Naine sülitas sõnu. “Mida peaksin ma kingitustega peale hakkama?”

      Pealik kõhkles, teades nüüd, et võõras oli olnud kuidagi eriliselt tähtis.

      “Negari Gasell, ta ronis mööda kaljut üles öösel nagu palgamõrtsukas, kandes mehe käsivarre pikkust pistoda. Kivi, millega teda viskasime, läks mööda, me kohtusime temaga platool ja viisime ta Taevasilla juurde, kus me soovisime teda tappa, nagu kombeks on, sest te ütlesite, et olete väsinud meestest, kes teile kosja tulevad.”

      “Tobu,” urises naine. “Tobu!”

      “Su ori ei teadnud, Ilu Kuninganna. Võõras mees võitles nagu mägileopard. Ta tappis kaks meest ja kukkus ühega kuristikku, ja nii ta hukkuski, Negari Täht.”

      “Jah,” kuninganna toon oli mürgine. “Esimene suur mees, kes kunagi Negarisse on tulnud! See, kes oleks võinud – tõuse, tobu!”

      Mees tõusis püsti.

      “Võimas Emalõvi, kas see mees ei või ehk otsida…”

      See lause jäigi pooleli. Kui mees end sirgu ajas, tegi Nakari käega kiire liigutuse. Kaks sõdalast astusid vaiksetest ridadest välja ja kaks oda läbistasid pealiku keha enne, kui too jõudis pöörduda. Veri pulbitses ta huulte vahelt, pursates kõrgele õhku, ja laip langes suure trooni jalamile maha.

      Read seisid vankumatult, kuid Kane tabas kummaliselt punaste silmade kõrvaleheidetud pilgu ja paksude huulte tahtmatu niisutamise. Nakari oli end poolpüsti ajanud, kui odad välkusid, ja nüüd vajus ta tagasi, julm rahulduseilme ilusal näol ja kummaline, mõtisklev helk ta säravais silmis.

      Ta viipas ükskõikselt käega ja laip tassiti jalgupidi minema, surnu käed lohisesid lõdvalt laias verereas, mille keha põrandale jättis. Kane võis näha teisi sarnaseid jälgi kivipõrandal, mõningaid peaaegu eristamatuid, teisi selgemaid. Kui palju metsikuid, veriseid ja julmalt raevukaid stseene olid need suured kivist troonidraakonid oma nikerdatud silmadega näinud?