Eesti digiraamatute keskus OU
Все книги издательства Eesti digiraamatute keskus OUKarneval ja kartulisalat
Nii nagu mõni aasta tagasi ilmunud „Kaka ja kevad”, sisaldab ka „Karneval ja kartulisalat” Andrus Kivirähki Tähekeses ilmunud jutukesi. Tark padi ja õiglane tolmuimeja, hiir, kes soovis saada kuldkalaks, ning verivorst, kes unistas sõprusest piparkookidega, maias arvuti ja jubedad barbid, lendavad trussikud ja hambavalu käes vaevlev lohe – need on vaid mõned raamatu tegelased. Ja nagu ikka, lisavad Kivirähki juttudele väärtust Heiki Ernitsa lahedad pildid.
Suur koda
New Yorgis veedab üks naine öö noore Tšiili poeediga. Enne, kui mees lahkub, jätab ta naisele päranduseks oma kirjutuslaua. Hiljem vahistab mehe Pinocheti salapolitsei… Põhja-Londonis avastab oma sureva naise eest hoolitsev mees juuksesalgu, mis harutab lahti kohutava saladuse… Jeruusalemmas taastab antiigikaupmees tükkhaaval oma isa kabinetti, mille natsid rüüstasid. Üks ese on endiselt puudu… Hõlmates mitut mandrit ja aastakümmet ning punudes peene võrgu eripalgeliste tegelaste eludest, jutustab „Suur koda” haarava ja liigutava loo armastusest, kaotusest ja olude kiuste ellujäämisest. Nicole Kraussi (snd 1974) peetakse oma põlvkonna üheks olulisemaks USA kirjanikuks. Tema seni viimane romaan „Suur koda” valiti 2010. aastal Baileyse naiste kirjandusauhinna nominendiks. Kirjastuses Varrak on varem ilmunud Kraussi romaan „Armastuse ajalugu” (e.k 2009).
Veatu. Valelikud võrgutajad. 2. raamat
Neli valelikku võrgutajat on endiselt väga pahad tüdrukud. Spencer lõi oma õe poisi üle. Aria südame murdis ta inglise keele ja kirjanduse õpetaja. Emilyle meeldib ta uus sõbranna Maya… märksa rohkem kui lihtsalt sõbranna. Hanna kinnisidee täiuslik välja näha on teinud ta sõna otseses mõttes haigeks. Aga tüdrukute kõige kohutavam saladus on nii skandaalne, et tõde hävitaks nende elud igaveseks. Ja miks ma ei peaks rääkima? Nad on ju väärt, et kõigest ilma jääda. Iga kortsus kirja, pahelise online-sõnumi ja kättemaksuhimulise sms-iga, mis ma saadan, vean need valelikud võrgutajad põhja. Uskuge mind, mul on piisavalt soppa, et nad elusalt matta. „Veatu” on teine osa „Valelike võrgutajate” romaanisarjast, mille põhjal valminud telesarja Pretty Little Liars näidati ka Eestis Kanal2 ekraanil. 312 lk
Kuningate viimane argument. Esimese seaduse triloogia 3. raamat
Lõpp on lähedal. Logen Üheksasõrmel võib jätkuda jõudu veel vaid ühe võitluse jaoks – kuid see saab olema vägev. Põhjalaste kuningas on endiselt võimul ning teda võib peatada vaid üks mees. Tema vanim sõber ja vanim vaenlane – on aeg, et Verine Üheksa naaseks. Inkvisiitor Gloktal on liiga palju ülemaid ja liiga vähe aega – tema võitleb teises sõjas. See on salajane võitlus, kus keegi ei saa end turvalisena tunda ja kus kedagi ei või usaldada. Glokta mõõgavõitleja päevad on ammu selja taga, see-eest valitseb ta aga surmavalt hästi oma teisi relvi: väljapressimist, ähvardamist ja piinamist. Jezal dan Luthar on otsustanud, et au ja hiilguse otsimine on liiga valus ja tüütu ning on otsustanud senisele elule selja pöörata. Tema unistuseks on lihtne elu koos armastatud naisega. Kuid ka armastus võib olla valus ning aul ja hiilgusel on vastik komme sulle selja tagant ligi hiilida siis kui sa seda kõige vähem ootad. Uniooni kuningas lamab surivoodil, talunikud mässavad ja ülikud püüavad troonile pääseda. Maailma saaks päästa vaid Esimene Maag, kuid sellega kaasnevad riskid. Ning ükski oht pole suurem kui Esimese Seaduse rikkumine… „Kuningate viimane argument“ on Joe Abercrombie „Esimese seaduse“ triloogia kolmas ja viimane raamat. Varem on Varrakus ilmunud triloogia esimesed osad „Raud ise“ ja „Enne nende poomist“.
1 + 1. UUS HINGAMINE
Kogu maailm naeratab Philippe Pozzo di Borgole, kahe rikka aadlisuguvõsa järeltulijale ja Pommery šampanjakompanii juhile, kuni mees jääb ühel päeval paraplaaniõnnetuse tagajärjel halvatuks. Peagi kaotab ta ka oma naise ning jääb üksi kahe adopteeritud lapsega. Ratastooli aheldatud aristokraadi süngusse ja traagikasse toob nalja ja pöörasust ühiskonna põhjakihist pärinev abiline Abdel. See on tõestisündinud lugu mälestustest ja unistustest, heitumusest ja lootusest, mille põhjal on valminud ka Eesti kinodes pikalt jooksnud ülimenukas prantsuse film „1+1” Francois Cluzet’ ja Omar Syga peaosades.
Vampiiripäevikud: Taaskohtumine
Elena surmast on möödunud pool aastat, lähenemas on keskkooli lõpetamine ning Bonnie ja Meredith püüavad oma eludega edasi minna. Siis aga juhtub Meredithi sünnipäevapeol midagi, mis nende elud taas pea peale pöörab. Ning Elena võtab hauatagusest maailmast Bonniega ühendust. Fells Churchi ähvardab oht, mis on suurem kui kunagi varem, ning Elena käsul kutsutakse Itaaliast tagasi Stefan, kes tüdrukule antud lubadust pidades astub vastu kõige tugevamale vaenlasele, kellega ta iial silmitsi on seisnud. Kuid koos vennaga saabub linna tagasi ka ohtlik ja võluv Damon, kelle motiive ei oska keegi aimata. „Sünge taaskohtumine“ on L. J. Smithi „Vampiiripäevikute“ tetraloogia viimane osa. Varem on eesti keeles ilmunud ka „Äratus“, „Võitlus“ ja „Raev“. Raamatute põhjal on valminud ülipopulaarne telesari, mida on näidatud ka Eestis Kanal 11-s. Eesti keeles on ilmunud ka eellugu telesarjale, „Stefani päevikud: Juured“.
Kõik seitse lainet
Te tunnete Emmi Rothnerit ja Leo Leiket? Siis olete te lugenud romaani „Hea põhjatuule vastu”, seda tavatut armastuslugu kahest inimesest, kes teineteist nägemata meili teel lootusetult armuvad. Paraku toob sellele loole saatusliku lõpu üks vale kirjatäht… Aga Emmi ja Leo said nii paljudele lugejatele üle maailma nii lähedasteks, et kirjanik otsutas neile anda veel ühe võimaluse. Kas nad oskavad seda kasutada? Te ei tea, kellest jutt? Pole probleemi: hakake lugema ja te saate teada, kui ehtsad ja elusad võivad olla kahe inimese suhted, olgugi et oma mõtete ja tunnete väljendamiseks kasutatakse vaid elektroonilisi vahendeid. Daniel Glattaueri sooja ja intelligentse huumorimeelega kirja pandud e-kiriromaan „Hea põhjatuule vastu” ilmus Austrias 2006 (eesti keeles Varrakult 2011) ja sai kiirelt bestselleriks, mille põhjal on loodud ka teatrilavastusi. Ning kuna paljude-paljude lugejate soov oli saada teada, kuidas võis nende tegelaste elu edasi minna, kirjutas autor romaanile järje “Kõik seitse lainet” (Alle sieben Wellen), mis ilmus 2009.
Palveränd
“Palveränd” on ajalooline põnevusromaan, mis põhineb neljal Esimese ristisõja (1096 -1099) kroonikal, mille autorid kirjeldatud sündmustes ka vahetult osalesid. Raamatu peategelaseks on noor relvakandja, kes suundub koos Toulouse’i krahvi väega Palestiinat moslemite käest vabastama. Teda ootavad ees katsumused, mille käigus selgub, et ristiretkel on mitu mõõdet ja et uskmatute võitmiseks tuleb esmalt võita iseennast. Peategelane näeb linnu, mille sarnaseid läänemaailmas ei leidu, samuti tuleb temal ja ta relvavendadel vastamisi seista täiesti uut tüüpi sõjapidamisega. Lisaks tuleb tal osaleda normannide ja basileus Alexios I vahelises võimuvõitluses, kus ei kehti ükski reegel ja kus kõik figuurid käivad kõikidel väljadel. Tiit Aleksejev (sünd. 1968) on hariduselt ajaloolane. Tema esikromaan “Valge kuningriik” pälvis 2006. aastal Betti Alveri auhinna. “Palverännu” kirjutamiseks kogus ta materjali kümmekond aastat ning käis ära peamistes Püha Maa lahingupaikades.
Paradiis
Paradiis on üks koht ja üks aeg. Koht – väike küla Hiiumaa läänerannikul metsa ja mere vahel, aeg – põhiliselt 1980. aastate lõpp. See aeg ja see koht jõuavad meieni kirjadena autorilt. Realistlikus, aga samas piibellik-müütilises laadis jutustavad need pihtimuslikud kirjad korraga autori enda, ühe küla ja seal elanud inimeste lugu. Tõnu Õnnepalu maalib oma uues raamatus värvikaid pilte selle kauge ja üksildase paiga loodusest ja aastaaegadest, Paradiisi põliselanike veel tükati väga arhailisest elust, ning samas ka sellest lõbusast ajast 20 aastat tagasi, kui Eestisse tuli vabadus. Raamatut ilmestavad omaaegsed mustvalged fotod ja Paradiisi kaart.
Eesti ajalugu
Eestikeelne erapooletu ajalookäsitluse ja ladusa väljenduslaadiga õpik on kohandatud 2004. aastal ilmunud L. Vahtre õpikust „Eesti ajalugu gümnaasiumile”. Käsitletakse Eesti ajalugu muinasajast kuni tänapäevani. Materjali aitavad paremini omandada lehekülgede äärtele välja toodud vähemtuntud sõnade ja väljendite venekeelsed tõlked. Iga peatüki lõpus on kordamisküsimused, raamatu lõpus aga sündmuste kronoloogia ja valimik sõnaseletusi. Õpikus on rohkelt illustratsioone ja kaarte. Raamatu autor on kirjutanud lisapeatüki teistest rahvastest,kes on elanud ja tegetsuned Eestis juba keskajast peale. Lähemalt vaadeldakse venelaste, sakslaste, juutide ja rootslaste elu-olu ning nende rahvaste hulgast kerkinud kultuuri- ja teaduseinimesi, kes said tuntuks Eestis ja väljaspool Eestit ning andsid oma panuse Eesti riigi arenguks. See on ka väga hea materjal neile, kes valmistuvad Eesti kodakondsust taotlema.