Tänapäeval on lihtne iseennast kaotada ning oma kõige tähtsamaid soove kõiksugu kiireloomulistele nõudmistele ohvriks tuua. Tagajärjeks on tasakaalutu elu ning järjest süvenev rahulolematus. Peep Vain tutvustab lihtsat ning lineaarset protsessi oma tegelike tahtmiste üles leidmiseks ning ellu viimiseks. Kõige tähtsam küsimus näitab, kuidas leida endast julget mõtlemist ja pealehakkamist ning teha ära asju, mis kõige enam rõõmu ja rahuldust pakuvad. See on teos, mis aitab Sul ennast paremini tundma õppida.
August (Auggie) Pullman sündis moondunud näoga, mistõttu ta ei ole seni tavakoolis käinud. Nüüd läheb ta Beecheri erakooli viiendasse klassi ja kui teie olete kunagi koolis uus laps olnud, siis teate, kui raske see võib olla. Auggie on lihtsalt üks tavaline poiss, kellel on ebatavaline nägu. Aga kas ta suudab oma uusi klassikaaslasi veenda, et välimusele vaatamata on ta täpselt samasugune nagu nemad? USA autor R. J. Palacio on kirjutanud moodsa klassika – humoorika, tujutõstva ja uskumatult liigutava romaani, mida ühe hooga läbi lugeda, teistele edasi anda ja tükk aega pärast viimase lehekülje lugemist mäletada. „Ime“ püsis pikka aega New York Timesi raamatumüügi edetabelis esikohal ning on tõlgitud enam kui 30 keelde.
Eesti Ekspressi Raamat Thilo Sarrazini raamat „Saksamaa käib maha” räägib ausalt ja avameelselt Euroopa rikkaimat riiki vaevavatest probleemidest. Saksamaa on rahvusriik, sakslased suurrahvas ja sellisena ei saa nad jätta endalt küsimata, kas ja millisena saksa rahvus säilib, milline võiks olla Saksamaa ja Saksa riigi tulevik. Etniliste sakslaste arv aga väheneb ning elanikkonnast moodustavad üha suurema osa sisserändajad ja nende järeltulijad. Thilo Sarrazini teeb see kõik murelikuks. Aga mitte ainult: selles Saksamaad vapustanud ülipopulaarses raamatus on Sarrazin vaadelnud, uurinud, kogunud mitmesuguseid andmeid ja teinud prognoose. Milline on Saksamaa saja aasta pärast? Sotsiaaldemokraadid arutasid kahel korral Sarrazini väljaviskamist oma parteist, kuid ei leidnud „põhjust”. Türklasest lokaalipidaja Berliin-Kreuzbergis, kes Sarrazini debateerima kutsus, oli sunnitud ta oma kundede ehtanatoolialiku surve tõttu veel enne debatti minema saatma. Pole liialdus väita, et raamat raputas põhjalikult ettekujutust Saksamaast kui lõpmatu heaolu ühiskonnast. Tiit Matsulevitš Kui eestlased Londonis, Malmös, Berliinis iseloomustavad sealset elu, ei saa nad mööda muslimistest. Muutused Lääne- ja Põhja- Euroopa riikide suurlinnade rahvastikus pole tagasipööratavad. Nii tundus kummaline, kuivõrd on veninud Rootsis, Hollandis, Suurbritannias ja mujal Thilo Sarrazini raamatu „Saksamaa käib maha” tõlkimine. Minu meelest on raamat koos küllusliku statistikaga ülihuvitav, mõnes mõttes ka hoiatav. Hans H. Luik
Raamat armastusest ja kättemaksust, vangla ja vabaduse, kahe erineva maailmakäsitluse traagilisest kokkupõrkest, ausalt ilma ilustamata. Taotluseks on avada neid põhjusi ja juuri, millest saavad alguse jõhkrus ning vägivald. […] „Oli sul seal väga raske, Kullo?” Timukas ei vastanud niipea. Ei tõstnud pilkugi, sõi mitu tõttamatut suutäit. Viimaks pani kahvli kõrvale ja ütles: „Raske? Mõni mees neelas kolmetolliseid naelu, et laatsaretti vedelema saada. Mina ei neelanud. Aga kui hästi lühidalt ja täpselt vastata, siis sinu armast Kullot ei ole enam. Mõistad? Lihtsalt ei ole ja kõik. Nüüd olen ma Timukas. Mis sa vaatad? See on hüüdnimi. Kui ma poleks Timukas, küllap oleksin siis Kõõrdsilm, Konnanägu, Filosoof või ükskõik kes. Ainult mitte Kullo. Nii on lood.” Timuka hääl oli muutunud kalgiks. Ta toetus küünarnukkidega raskelt lauale. Ja tema tinane vaade rõhus ema, kes püüdis endas tagajärjetult maha suruda võõristust ja hirmu. Kuidas võis ema küll endale tunnistada, et võõrastab ja kardab seda meest seal teisel pool lauda? Oma lihast poega? […]
“Punane pöidlajälg” on doktor Thorndyke’i sarja esimene lugu(ilmunud 1907). Thorndyke asub kaitsma meest, keda süüdistatakse häbiväärses kuritöös. Tõendid on vääramatud ja isegi süüdistatava advokaat ei usu oma kliendi juttu. Thorndyke aga ei usu üldse midagi, enne kui teaduslik uurimine on kinnitust toonud. Kui teaduse kiretutele argumentidele hakkab lisanduma raevukaid mõrvakatseid Thorndyke’i enda vastu, näib üha kindlam, et ta on tõe jälil. Kas aga tabab tema enne tõe või tundmatu roimar ta enda?
Osirise silm on üks R. Austin Freemani kõige esimestest krimiromaanidest (ilmunud 1911). Mõistatust lahendab Freemani meeliskangelane doktor Thorndyke – kohtumeditsiini asjatundja ja elav entsüklopeedia. Mõistatus seisneb ühe mehe salapärases kadumises, mis toob esialgu kaasa lihtsalt perekondlikku tüli ja kemplemist. Lugu muutub aga pahaendelisemaks, kui kadunud mehe asemel hakkavad siit-sealt välja ilmuma kellegi kondid. Doktor Thorndyke aimab nii mõndagi, kuid aumehena ei süüdista kedagi enne, kui on saanud kindlaid tõendeid. Nõnda tuleb kõigil esialgu ise nuputada või kobada pimeduses, mis näib üha mustem ja hädaohtlikum.
Seekord minnakse teatrisse vaatama etendust Preili Julie. Ka Vistrik ja Rita on kohale kutsutud, kuid mitte just kultuurisündmusest osa saama. Peagi aga tundub, et keerulised inimsuhted ja üleloomulikud nähtused ei piirdu ainult lavaga…
Anton Nigov ei ole pseudonüüm. See on minu nimi. Nagu Gustave Flaubert öelda suvatses: Emma Bovary, c'est moi. Mina ütlen: Anton Nigov olen mina. Aga mitte nii nagu Flaubert. Madame Bovary oli kangelane (-lanna, mõistagi), Monsieur Nogov on autor. Viibides Tõnu Õnnepalu nime all Pariisis ja juhatades sealset Eesti Instituuti, pani ta ühtlasi kirja need märkmed. Neis on kõik tõsi.
Eelmise sajandi ühe silmapaistvama kirjaniku Franz Kafka 1930. aastatel ilmunud kaks sümbolistlikku romaani "Ameerika" ja "Loss" Mati Sirkeli tõlkes.
Terava sule ja huvitava süžeega kirjutatud romaan viib meid tagasi eelmise sajandi seitsmekümnendatesse aastatesse. Hea lugeja kohtub ühe suguvõsa esindajatega, kes peavad eluvõitlust nii okupeeritud Eestis, Saksamaal kui Ameerikas – just seal, kuhu saatusekeeris neid paisanud on… Ja nagu elus ikka, tuleb romaaniski ette põlvkondadevahelisi probleeme, on armastust ja reetmist, kõrkust ja nõrkust ning tegelaste siseheitlusi. Traataiaga piiratud kodumaalt ihatakse välja, vabal maal aga õhatakse kodumaa järele. Ootamatud situatsioonid – nagu eluski – lisavad raamatule põnevust juurde, tagasivaatavad episoodid aitavad meenutada ka varem juhtunut. Ehkki romaan Varjude allee kuulub kuuenda raamatuna perekonnasaagast romaanitsüklisse Äikese varjud, mille lisaks sellele moodustavad romaanid Enne äikest (2007), Äike (2008), Pärast äikest (2008), Välgust tabatud (2009) ning Varjud (2009), võib teda käsitleda ka iseseisva raamatuna.