Eesti digiraamatute keskus OU

Все книги издательства Eesti digiraamatute keskus OU


    Uurimismeeskond. Kolooniate inspektsiooni jutud

    Murray Leinster

    Murray Leinsteri Hugo-auhinna võitnud jutustus «Uurimismeeskond» peaks kogumiku «Lilled Algernonile» vahendusel kõigile eesti ulmehuvilistele hästi teada olema. Kes ei mäletaks Kodiaki karusid Haputaigna Charley’t, Sitka Pete’i, Faro Nelli ja Kullatükki ning nende seiklusi Loren II kolooniaplaneedil. Vähem on teada, et Murray Leinster kirjutas neli üsna sarnase skeemiga ajakirjajuttu kokku raamatuks, mida ühendas Kolooniate Inspektsiooni vaneminspektori Bordmani tegelaskuju («Uurimismeeskonna» eestikeelses variandis Roane, kuna omal ajal tõlgiti ära just ajakirjaversioon), kelle tööülesanded viivad ta neljale väga erineva kliimaga kolooniaplaneedile erinevaid probleeme lahendama.

    Püha misiganes

    Sarah Dessen

    Sydney karismaatiline vanem vend Peyton on alati olnud perekonna staariksning saanud endale lõviosa vanemate tähelepanust ja hiljem ka hoolitsusest. Kuiseadusega üha rohkem pahuksisse läinud Peyton teeb purjuspäi avarii jasaadetakse vanglasse, tuleb hooletusse jäetud Sydneyl hakata otsima endalekohta nii perekonnas kui ka väljaspool. Miks kõigile mahub pähe vaid Peytonigatoimuv ja kas tõesti on Sydney ainus, kellele avarii ohvri käekäik korda läheb? Uude kooli minnes tutvub Sydney õe-venna Layla ja Mac’iga. Chathamiteperekond erineb tema perest kui öö päevast. Chathamite elu pole kerge, kuidneil jätkub armastust ja tähelepanu ka Sydneyle, kes tunneb end peagiChathamite juures paremini kui oma kodus. Nende sõprus ja hoolitsus aitavadSydneyl raskustest üle saada ja mõista, et tema ei pea venna tegude eestvastutama. Ülipopulaarse Sarah Desseni romaani „PühaMisiganes” põhiteemadeks on peresuhted, eneseavastamine ja isiksusenakasvamine. Tema raamatuid on müüdud üle seitsme miljoni eksemplari. Ootan juba võimalust lugeda Sarah Desseni raamatut „Püha Misiganes”. –John Green Sarah Desseni nimest on saanud kaasaegse noortekirjanduse sünonüüm. –Entertainment Weekly

    Inglid ja kelmid. Rannaromaan

    Katariina Tammert

    "Kirjanduskonkursi ""Bestseller 2015"" ära märgitud töö ilukirjanduse kategoorias. Ihaneeme on idüllliline rannaküla, kus elavad pealtnäha ideaalset klantspiltelu endisest poliitikust meelelahutusärimees, tema koduperenaisest abikaasa, tolle vend, lapsed, koerad ja kassid ning rannarestoran. Kui aga nende juurde satub modellist Õnne, selgub, et miski pole päris nii, nagu paistab, ja et kõik saab minna veel palju keerulisemaks, vähemalt esialgu. Lugu ei tee lihtsamaks ka arvukad sõbrad, üks tantraguru, peadpööritavad kired, taamal kulgevad kohtuasjad, Paremerakonda räsinud rahastamisskandaali vari ega seegi, et keegi selles loos ei tundu kohati päris täpselt teadvat, mida ta tahab … või siis tahavad lihtsalt kõik kõike. Ehk kas on võimalik olla ühekorraga ingel ja kelm? Katariina Tammert on Eesti kirjanik. Ta on õppinud Tartu Ülikoolis ajakirjandust ja kommunikatsiooni ning sel alal ka töötanud, kõige pikemalt Estonian Airis ja ajalehes Postimees. Varem on temalt ilmunud armastusromaanid “Lenda minuga” (2013) ja koos Mart Kadastikuga kirjutatud “Paarismäng” (2014). “Armastus, sõprus ja õnn on need teemad, mis mind kõige rohkem inspireerivad, samuti elus oma tee leidmine, ilu, rõõm, lõbu ja naudingud … Elu helgem pool. Seda kõike leiab ka sellest raamatust, mis samas ei tähenda, et siin tumedamaid toone ei oleks – aga need panevadki kaunimad värvid erksamalt särama!” Katariina Tammert

    Armastuskirju teatrile

    Jim Ashilevi

    Teater on saast. Teater on armastus. Teater on ajaraisk. Teater päästab elusid. Olles pühendanud enam kui pool oma elust näitlemisele, lavastamisele ja näidendite kirjutamisele, jõudsin küsimuseni, mis mõte sel kõigel üldse on. Jäin vastuse võlgu. Tulemuseks on raamatutäis isiklikke, torkivaid ja sapiseid kirju, sest kuidas teisiti neid armastuskirju kirjutatakse? Huulepulgajälgedega ja lõhnastatud paberil? Unustage ära.

    Must klaasmaja

    Avo Kull

    Kirjanduskonkursi Bestseller 2015 teise koha töö ilukirjanduse kategoorias. Pärast magistrikraadi kaitsmist Chicago ülikoolis on Mark Sepper tagasi Tallinnas ja asub tööle varahaldusfirmas, kus tema tegevuse sisuks on raha pööritamine rahvusvahelisel kapitaliturul. Ootamatult seisab ta silmitsi suure raha lummaga, ahvatlevate võimalustega, aga ka riskide ja ohtudega. Mustade peegelklaasidega kaetud maja seinte vahel hakkab hargnema draama, mille keskmes on raha ja inimese igikestev ning keerukas suhe, kus kunagi ei tea, kumb pool lõpuks peale jääb. See on õpetlik ja samas hoiatav lugu inimese ahnusest ja kiusatusest, unistustest ja ootustest ning raha salakavalast mõjust. Autor tunneb hästi Eesti majanduselu varjatud keerdkäike ja nii leiab lugeja sellest romaanist nii mõnegi tuttava tüübi või juhtumi meie lähiajaloost.

    Rändaja. 2. raamat

    Diana Gabaldon

    Võõramaalase sarja III osa 2. raamat. „Rändaja” teise raamatu alguses naaseb Claire pärast kahekümne aasta möödumist oma tegelikus ajas, 20. sajandis, Lallybrochi mõisa 18. sajandisse Jamie juurde. Claire loodab, et siia, kus ta ennast taas koduselt tunneb, võiks jäädagi, aga saatusel on oma plaanid. Ta ei tea Jamie vahepealsest elust nii mõndagi olulist, ei mehe seotusest salakaubaveoga ega seda, et Jamie on vahepeal uuesti abiellunud. Sellest lähtuvate probleemide lahendamiseks läheb Jamie õepoeg Ian väikselt hülgesaarelt peidetud varandust ära tooma, kuid langeb aga tundmatu laeva meremeeste kätte. Ilma noore Ianita pole Jamie kojuminek mõeldav ja nii otsustab ta Iani jälgede otsimiseks abi küsida oma Prantsusmaal tegutsevalt veinikaupmehest onupojalt Jaredilt. Koos kapteni ja meeskonnaga saab ta oma käsutusse laeva nimega Artemis ning algab pikk merereis. Nende teed ristuvad Inglise sõjalaevaga Porpoise, kus on valla puhkenud taud. Claire kui elukutseline arst otsustab minna neile abi osutama, lootes peatselt naasta oma laevale, kuid sõjalaeva kapten teeb otsuse täiskäiguga edasi minna, Artemis seljataha jätta ja Claire kõhutüüfuses vaevlevate meremeeste juurde jätta. Nii viivad põnevad ja kohati eluohtlikud seiklused Claire’i ja Jamie üle ookeani. USA kirjaniku Diana Gabaldoni „Võõramaalase“ sarjas on eesti keeles ilmunud romaanid „Võõramaalane” ja „Kiil merevaigus”.

    Black Elk jutustab

    John G. Neihardt

    „Black Elk jutustab” on legendaarne eepiline jutustus indiaani hõimude võitlusest oma maa ja rahva eest, ellujäämise eest. See on hinge minev, silmaringi avardav ja tänapäevalgi võimsana mõjuv lugu lakota teadmamehe Nicholas Black Elki (1863–1950) elust ja nägemustest ning tema siuu hõimu traagilisest saatusest Vana Lääne kangelaslikel lõpukümnenditel. 1930. aastal kohtus eakas Black Elk Lõuna-Dakotas oma sugulashinge, tuntud Ameerika luuletaja, kirjaniku ja kriitiku John G. Neihardtiga (1881–1973). Black Elk valis just Neihardti inimeseks, kes pidi tema suurt nägemust, elu ja maailmavaadet maailmale tutvustama. Black Elki sõnum on lihtne: maailm on üks, oma tähtis roll on selles nii loomadel, lindudel kui ka inimestel. See sõnum on aktuaalne ka tänapäeval. Tegu on ühe kõige tuntuma ja autentsema indiaani kultuuri tekstiga, raamatust on kujunenud põlisameerika kultuuri ja religiooni klassika.

    Mõrtsuk-Anders ja tema sõbrad (sekka ka mõni vaenlane)

    Jonas Jonasson

    Hiljuti vanglast vabanenud Mõrtsuk-Anders teenib leiba suurtele gangsteritele pisikesi tööotsi tehes. Tema elu võtab aga ootamatu pöörde, kui ta kohtub naispastoriga, kes on südames ateist ja kelle on kogudus just kantslist ära ajanud, ning kolmandajärgulise hotelli kodutu registraatoriga, kes peab elama peost suhu, sest ta vanaisa raiskas ära kogu tema päranduse. Kolmekesi ühendavad nad jõud, et viia ellu hulljulge plaan, mis põhineb Mõrtsuk-Andersi hirmuärataval kuulsusel ja erilistel oskustel. Plaan töötaks suurepäraselt, kui Mõrtsuk-Anders ei kipuks küsima – milleks see kõik? Kui Mõrtsuk-Anders pöördub oma eksistentsiaalsetes otsingutes juba Jumala poole, saavad kaaslased aru, et olukord on väljunud nende kontrolli alt. Jonasson laseb lugejal naerda ja end mõnusalt tunda, pakkudes samal ajal ainest sügavamaks järelemõtlemiseks. Jonas Jonasson on Rootsi ajakirjanik ja ettevõtja, kes tegi ühel hetkel elus kannapöörde ja hakkas kirjanikuks. „Mõrtsuk-Anders ja tema sõbrad (sekka ka mõni vaenlane)“ on autori kolmas romaan pärast maailmakuulsaks saanud raamatuid „Saja-aastane, kes hüppas aknast välja ja kadus“ (e.k 2012) ning „Kirjaoskamatu, kes päästis Rootsi kuninga“ (e.k 2014). Jonassoni raamatuid on välja antud neljakümne viies riigis ja müüdud üle kümne miljoni eksemplari.

    Novellid II

    Anton Hansen Tammsaare