Aianippe igaks aastaajaks. Rohenäpu aiatööde kalender. Margit Aedla

on aga pehme, plusskraadidega ilm ja maa on sula, võid poti kaevata mulla sisse ning kevadel puukese juba korralikult õigesse kohta ümber istutada.

       Talihali istuta kevadel peenrasse

      Ära viska jõuluseades kasutatud lamavat talihalja (Gaultheria procumbens) pärast aastavahetuse pidustusi prügikasti, sest temast saab turbapeenrale toreda igihalja „pohlalehelise” pinnakatte. Lamav talihali on külmakindel ega karda meie talve.

      Madal (10–15 cm) põõsake laieneb võsunditega ning levib küllalt kiiresti. Juunis-juulis kattub puhmas pohlaõite moodi roosakate õitega, millest arenevad punased viljad. Tihti on taimel üheaegselt nii õied kui ka marjad.

      Nagu kõik kanarbikulised, vajab talihali happelist pinnast. Istuta ta varjulisse või poolvarjulisse kohta, päikeselisemas paigas kasvavat taime kaitse varakevadise terava päikese eest.

       Alpikann pärast õitsemist

      Alpikann on meil armastatud talvine potitaim. Selleks et ta õitseks kaua ja rikkalikult, leia lillele valgusküllane jahedam koht (15–18 ºC). Kui uued avanenud õied on vanematest kahvatumad ja õievarred kipuvad lühikeseks jääma, on valgust vähe ning appi tuleb võtta taimelamp.

      Kui taim lõpetab õitsemise, kasta teda aina vähem. Kolletuvad lehed tõmba ära nii, et mugulale ei jääks tüügast. Lehtedeta alpikannimugul jäta koos potiga kuiva ja jahedasse kohta 2–3 kuuks puhkama.

      Suveks tõsta alpikannipott rõdule või aeda varjulisse kohta. Kasta ja väeta rikkalikult. Õues olnud alpikann saab tunda ööpäevaseid temperatuurikõikumisi, mis soodustavad õiepungade moodustumist uues kasvutsüklis.

       Miks rododendronid talvel lehti kokku rullivad?

      Kui oled külma ilmaga vaadanud rodopõõsast, siis oled kindlasti märganud, et muidu pringid tumerohelised nahksed lehed on ootamatult norus ja kokkutõmbunud. Mis juhtub?

      Lehtede kokkurullumine on igihaljastele rododendronitele omane kaitsereaktsioon, mis vähendab niiskusekadu. Külmakraadidega on õhk kuiv ning pinnasest vee kättesaamine problemaatiline. Taim võtab ellujäämiseks sisse kaitseasendi. Kui läheb taas sulale, taastab põõsas esialgse oleku. Liigid ja sordid on erisuguse talvekindlusega ning reageerivad külmale ja ka kevadtalvisele päikesele erinevalt. Kindlam on neid varakevadise veekaotuse ja päikesepõletuse eest kaitsta varjutuskangaga. Kui aga lehed rulluvad kokku kasvuperioodil, siis on ilmselt tegemist mingi haigusega.

       Kogu puutuhka

      Ahju või kaminat tuhast puhastades ära viska seda ära, vaid pane kevadeks tallele, sest tuhka saab aias mitmel moel kasutada.

      Puutuhk on looduslik taimekaitsevahend, mis oma leeliselise reaktsiooni tõttu pidurdab jahukaste, hahkhallituse ja teiste seenhaiguste levikut. Puista tuhka mullapinnale ja juba nakatunud taime lehtedele. Tuhast võib teha ka leotise ja sellega taimi pritsida.

      Tikripõõsale kevadsuvel puistatud tuhk aitab lahti saada kollasest karusmarja-lehe-vaablasest jt kahjuritest.

      Puutuhk sobib väetiseks: taimetoitainetest sisaldab see kõige rohkem kaaliumi (lehtpuutuhk kuni 10%), vähemal määral ka naatriumi, boori, vaske, väävlit ja tsinki.

      Kuna tuhas on u 30% kaltsiumiühendeid, saab sellega lubjata aiamulda, et muuta mulla reaktsioon taimekasvuks sobivamaks (vähendada happesust).

      Varakevadel paneb lumele puistatud tuhk selle kiiremini sulama, sest tume kiht kogub endasse päikesesoojust.

       Lõhnatõke aia kaitseks

      Kui jänesed, metskitsed ja põdrad hakkavad aeda rüüsteretki korraldama, tuleb appi võtta ulukitõrjevahend, mille lehk on metsloomadele talumatult vastik ning nad hoiavad noortest viljapuudest ja muudestki töödeldud taimedest kauges kaares eemale.

      Pintselda tüvi ja oksad lahusega üle, taimi võib ka pritsida. Pakendil on kirjas, et tõrjeefekt kestab kuni pool aastat. Siiski on kindlam töödelda loomadele eriti meelepäraseid puu- ja põõsaliike sagedamini.

      Veidi mugavam on kasutada nn svammimeetodit. Selleks varu nõudepesukäsni, keera traadist konksud ja pista need läbi käsnade. Valmista lahus, kasta svammid lahusesse ja pane kaussi nõrguma. Immutatud svammid riputa okste külge umbes kitse ja jänese nina kõrguse vahepeale. Kui loomad hakkavad taas puude vastu huvi tundma, immuta käsnad uuesti.

       Vannita orhideed

      Kõige rohkem hukkub orhideesid seetõttu, et neid kastetakse valesti, tavaliselt liiga palju. Kuidas kastmist õigesti korraldada?

      • Kui võtad orhideepoti kätte ja see on kerge, siis on paras aeg taimele juua anda. Kuna orhideed on istutatud puukoorest jm materjalist tehtud koredasse segusse, saab selle kõige hõlpsamalt niiskeks vannitades.

      • Aseta pott toasooja veega täidetud anumasse, nii et vesi ulatuks veidi üle poti serva. Kuivast substraadist hakkavad veepinnale tõusma õhumullid.

      • Mõne minuti pärast on segu märgunud ja poti võib välja võtta. Lase liigsel veel potist välja niriseda.

      • Kui vett enam ei tilgu, pane taim alalisele kasvukohale ilupoti sisse tagasi.

      • Läbikastetud pott on raske. Kuigi segu kuivab pealt kiiresti, jagub poti sees niiskust tunduvalt kauemaks. Järgmine kord kasta alles siis, kui pott on muutunud taas kergeks.

       Kui aias uputab

      Vahel ladistab meil keset talvegi pikalt vihma. Kui muru juba lirtsub ja peenardel lainetab, tuleb vee mujale suunamiseks kaevata äravoolurennid. Kaeva need kasvõi muru sisse, sest muru on kevadel lihtne korda teha, hulga tülikam on hakata liigniiskuse tõttu hukkunud püsikute asemele uusi hankima. Täiesti vee sisse jäänud taimed lämbuvad ning kevadel on peenar tühi.

      Eriti tundlikud on liigniiskuse suhtes päevakübarate ja siilkübarate uued sordid, märga ei talu lavendlid, kanarbikud ja eerikad.

      Üldse ei kannata liigniiskust igihaljad padjandtaimed (kivirikud, aubrieetad, padjandfloksid, liivateed, mägisibulad), samuti leviisiad, tääkliiliad, paljud sibullilled.

       Kas ajatatud sibullillede sibulaid hoida alles?

      Talvel saab aiaärist koju tuua õitsvaid hüatsinte, krookuseid, nartsisse, tulpe. Talvine ajatamine kurnab sibulat aga enamasti sedavõrd, et järgmisel talvel ta õitseda ei suuda. Lihtsam on osta uus õitsev pott. Kui sibulad saavad peenral paar aastat kosuda, võib neid taas ajatada.

      Kui soovid talvel õitsevaid taimi aias edasi kasvatada, siis lisa õitsemise ajal paar korda kastmisveele õitsevate toataimede väetist. See kosutab sibulat.

      Pärast õitsemist lõika närbunud õied ära, lehed jäta alles. Jätka kastmist. Muld peab püsima parajalt niiske seni, kuni kasvuaeg loomulikul viisil lõpeb ja lehed hakkavad