Aianippe igaks aastaajaks. Rohenäpu aiatööde kalender. Margit Aedla

soojas ning üsna valges ruumis.

      Sulgvõhk kasvab aeglaselt ja vahel näib, et ta ei vajagi mingit hoolt. Ida-Aafrikast pärit taime on tarvis kasta tagasihoidlikult, aga siiski regulaarselt. Uute varte ilmudes tuleks anda lisatoitaineid. Aeg-ajalt tuleb teda tolmust puhastada ning mõne aasta järel ümber istutada. Vahel harva võib sulgvõhk ka toatingimustes õitseda.

       Mida väärtuslikku idandada?

      Idanema hakkavates seemnetes peitub tohutu elujõud. Seemnete idandamine ei vaja isegi mitte mulda ega eriti valgust. Kasuta tunnustatult mahedalt kasvatatud või just idandamiseks mõeldud seemneid, sest neid ei ole töödeldud taimekaitsekemikaalidega. Taimi kombineerides saad eri maitse, värvi ja struktuuriga vitamiinilisa.

      Kõige lihtsam on idandada nisu, tatart ja munguba. Nisuteri ja toortatart saab osta igast suuremast toidupoest, kus on talutoidu nurgake.

      Veel võib idandada lutserni, lambaläätse, salatkressi, hernest, rõigast, redist, aasristikut, läätsi rukolat, sinepit, spargelkapsast, punast peakapsast, lina, sojauba, päevalille ja porrulauku.

      Idandamiseks sobivaid seemneid on müügil hea valik ning loomulikult sobivad ka oma aiast kogutud seemned. Kuid ettevaatust tomatiga: tema idandid on mürgised! Peterselli ja tilli ei tasu aga idandada seepärast, et need idanevad väga aeglaselt.

      NB! Külvamiseks mõeldud seemned on töödeldud kemikaalidega ega sobi idandamiseks!

       Jälgi toataimede lehti

      Seda, kui palju vajab mingi toataim valgust, soojust, kastmist ja õhuniiskust, saab üldjoontes teada lehtede järgi. Lehed kõnelevad taime eluviisist tema looduslikul kasvukohal, olgu siis niiskes varjulises vihmametsas või kuivas kuumas kliimas. Seda teadvustades saab paljusid hooldusvigu vältida.

      • Tugevad, nahkjad, sageli vahaja kihiga kaetud lehed, nagu kummipuul või tääkliilial, ei vaja suurt õhuniiskust. Selliste lehtedega taimed taluvad ajutist kuiva, vältima peab seisvat vett. Neile sobib päikesepaisteline ja soe (isegi palav), talvel aga jahe koht.

      • Lihakate lehtedega sukulentsed taimed, näiteks aaloed ja soomuslehikud, taluvad palavust, kuivust ning kuiva õhku. Seisvat vett tuleb potialusel tingimata vältida. Nad armastavad päikest, ka eredat, kuid talvel tahaksid nad olla jahedas.

      • Suured, pehmed ja tavaliselt helerohelised lehed, näiteks sparmannial ja kirinõgesel, osutavad niiske õhu vajadusele. Neid taimi tuleb sageli kasta ja piserdada, hoida aasta ringi soojas ja valges, kuid otsese päikese eest kaitstud kohas.

      • Õhukeste, õrnade, mahlakate, sametiste või tugevalt liigestunud lehtedega taimed -näiteks säntpooliad, sõnajalad, lemmaltsad – vajavad samuti suurt õhuniiskust. Hoia neid ühtlaselt niiskes mullas ja piserda sageli. Neile meeldib mõõdukalt soe ning poolvarjuline kuni varjuline kasvukoht.

      • Väikeste, enamasti nõeljate tihedate lehtede taimed, nagu näiteks harilik mürt, lepivad väiksema õhuniiskusega. Tähtis on neid mõõdukalt kasta, et ei tekiks seisvat vett. Suvel meeldib neile soe kuni kuum koht, sest nad on päikeselembesed. Talvel hoia hästi jahedas.

       Pööra potti jupikaupa

      Pimedatel talvekuudel püüavad toataimed napist päevavalgusest võimalikult palju osa saada. Sellepärast pööravadki nad lehed akna poole ning varredki painduvad valguse suunas kõveraks. Taim kulutab selleks palju energiat.

      Kui sa nüüd sellise ühepoolseks muutunud taime 180° ümber keerad, et ka teine pool valgust saaks, võib ta järsust valgustingimuste muutusest tõsiselt ehmatada ja lehed-õienupud maha visata. Pööramise suhtes on eriti tundlikud näiteks bensoeviigipuu, mürt, hibisk ehk toakask ja kameelia.

      Rohelist potielanikku võib vormi taastamiseks pöörata vaid väikeste juppide kaupa. Tee seda paari-kolme nädala jooksul, siis on taimel kergem muutusega harjuda.

      Pehmete lehtede ja vartega liigid kohanevad kergemini. Mida puitunum ja kõvemate lehtedega on taim, seda aeglasemalt ta muutunud oludele reageerib.

       Vajalikud talvekangad

      Kui külm läheb krõbedamaks või igihaljad taimed vajavad kaitset põletavate päikesekiirte eest, siis kuluvad ära talvekangad. Hoia neid käepärast, sest Eesti talv on tujukas ja ilm võib lausa üleöö täielikult muutuda.

      Pakasekangas on õhukest vatiini meenutav materjal, millega on mugav kaitsta eelkõige ronitaimi: väänroose, õues kasvavaid külmaõrnu viinapuid jms. Ka peenraroosidele ja väiksematele külmaõrnadele puudelepõõsastele on seda hädaolukorra tekkides lihtne peale sättida. Käreda külmaga kulub pakasekangas ära potielupuude kaitsmiseks: mähi kangas ümber anuma, sest muidu külmuvad juured ära.

      Pakasekangas muutub vajalikuks alles siis, kui miinuskraade on püsivalt 10–15 või rohkem. Lisaks külmale kaitseb kangas ka jäise tuule eest, mis suurendab märkimisväärselt külma mõju.

      NB! Sooja hoiab vaid kuiv kangas, läbivettinud ja ka jäätunud materjalist enam kasu pole. Pakasekangas ei päästa ka siis, kui juured on kaitsmata.

      Talveloor on tavalisest katteloorist tugevam ja tihedam ning kaitseb külma eest seetõttu paremini. Kui lund ei ole, aga maa on külmunud ja ilmateade ennustab, et õhutemperatuur langeb mitmeks päevaks alla -10 ºC, kata maasikapeenar talvelooriga, et õiepungad ära ei külmuks. Talveloori sisse on hea mässida ka kultuurmustikate külmaõrnu sorte.

      Samuti kaitseb talveloor jäise tuule eest. Kuna loori pinnale ei teki seisvat vett, siis loor ei jäätu, vaid laseb õhku läbi ning taimed ei jää ummuksisse.

      Varjutuskangas on peenest plastribast kootud tumeroheline tihe võrk, mis hajutab päikesekiirgust. Võrgu tekitatud varjus igihaljas võra ei kuumene ega saa päikesepõletusi. Varjutuskangas kaitseb ka tugeva tuule eest, mis võimendab miinuskraade ja võib tekitada raskeid külmakahjustusi.

       Miks tekib päikesepõletus?

      Juba jaanuari lõpus võib päike olla mõnikord nii tugev, et kütab okkad või lehed soojaks ning nende pind hakkab auruma. Kuna juurte kaudu ei tule külmunud pinnasest vett asemele, siis okkad/lehed kuivavad ja kevadel on igihaljas taim pruunilaiguline või lausa surnuks kõrbenud.

      Varjutuskangas kaitseb taime ka tugeva tuule eest, mis võimendab miinuskraade ja võib tekitada tõsiseid külmakahjustusi.

       Potipuud pärast pühi

      Kui aastalõpu pidustused on läbi, aga õues on külmakraadid, siis ära potipuud kohe välja tõsta. Järsk üleminek tekitab šoki, kuna soojas olles on puu elutegevus hoogustunud. Üleminek ühest keskkonnast teise olgu sujuv. Toast välja viimine on hulga raskem katsumus kui väljast sisse toomine.

      Pärast pühi vii potipuu valgusküllasele jahedale (5-10 °C) verandale, kütmata tuppa või garaaži. Kelder ei sobi, sest seal on pime ning lisaks võid sa puu sinna unustadagi ja ta sureb janusse.

      Potipuu võib