Värske Rõhk nr 71 (3/2021). 3 2021

      *

      pakkida kohver

      panna mantel selga

      kõndida seda teed mööda

      mis viib nurga taha

      sinna kuhu enam hästi näha pole

      *

      suur

      koletislik samm

      tagasi lapsepõlve

      rohkem kui samm

      hüpe üle kõhkleva kuristiku

      taas paljajalu olles

      avastada et

      ei oska enam kõndida

      killud augud konarused teel

      lõikavad tükkideks laulu

      selge musikaalse

      veendumuse

      rohelise särava

      uskuva inimese

      *

      järsku tekkinud jääkirme

      imeväike plahvatus

      ja purunemine

      sõrmeotsa

      selgimine

      nahal

      tõlkimise tulemust

      ei ole on vaid

      pidev tõlkimine

      nõrga ja tugeva puute

      vaheldumine

      mind pole sind ei ole

      pidetuse tulemus on pidev alguspunkt

      *

      ükskõiksus kappab

      haudade vahel

      naerab hääletult

      ja leinajaid kohutab

      see naer

      kusagil

      kurbuse voltide vahel

      kükitav naer

      nähtamatu

      varjamatu

      unustuse naer

      ta laotab lahti oma võrgu

      kes kukub

      jääb kinni

      imestab

      häbeneb

      kahtleb

      naeru võrk

      kuristiku põhjas

      pimesilmne

      kehailm

      *

      öine vihm

      jõgi

      vesi kohtumas

      veega

      tumedad punktid ühtivad

      haaravad

      neelavad

      teineteist

      paisudes

      suureks

      mustamarjaliseks

      kihavaks

      lihavaks

      varjuliseks

      silmateraks

      *

      leib ja küünarnukid laual

      kombetu kompositsioon

      nälg meie pilkudes

      ärkab ja naerab

      ja võtab endale kõik

      mis meil pakkuda on

      *

      sõrmeotsad

      soolased oliivid

      silmad

      kummalised

      marjad

      laugude

      luidete vahel

      korjatud merest

      merest

      mis on tehtud

      unest

      sind nähes

      ära tundes

      silmapiir

      muutub ja kaob

      kaugus ja lähedus

      sulavad üheks

      pilk ärkab unemere

      sügavusest

      on avar kui tühi väli

      kaetud heleda ja

      hapra liivaga

      et olla

      tugevate tuulte

      armastada