Raamatukaupmehe pihtimused. Shaun Bythell

hommik. Tom ja Willeke ilmusid välja veerand kümne paiku ja koristasid köögi. Alicia tuli alla kümme minutit hiljem ja Eliot peatselt tema järel. Tom ja Willeke lahkusid kell pool üksteist, Eliot 11.15.

      Tänane raamatupoe uperpall:

      Klient: Kas ma jätsin oma tõusu-mõõna tabeli siia?

      Mina: Ma pole teid kunagi varem näinud.

      Klient: Polegi oluline. Kas te müüte tõusu-mõõna tabeleid?

      Mina: Ei.

      Sandy tellitud „The Scottish Gallovidian Encyclopedia“ jõudis kohale; helistasin talle ja jätsin automaatvastajale sõnumi.

      Kapten (kass) läheneb juba eluohtliku rasvumuse piirile ja on saavutanud väikese lapse mõõtmed. Nüüd on tal boonusena seljas täispaksuses talvekasukas ja ta ehmatab alailma kliente, kes arvavad tundvat siredat kiisut enda säärte vastu hõõrumas, vaatavad alla ja märkavad seal kedagi paksu puuma sarnast.

      Kassa: 35.50 naela

      4 klienti

      ESMASPÄEV, 19. JAANUAR

      Veebitellimusi: 5

      Raamatuid leitud: 4

      Külm pilvine päev. Üks tänastest tellimustest oli raamat pealkirjaga „Underground Adventures“⁵. Selle esimeste lehekülgede vahele oli pistetud paberitükk – eelmise omaniku kirjutatud pakkimisnimekiri –, millel seisis:

      Õlu

      Telk

      Magamiskott

      Madrats

      Tekid

      Tänastest tellimustest puudu jäänud raamat oli „Patagonia“, mille müüsin eelmisel nädalal ühele vähestest kohalikest püsiklientidest, Kõhukoti-Dave’ile. Ma ei tea, miks see küll endiselt Monsooni müüginimekirjas on: mäletan selgelt, et märkisin selle müüduks. Teine tänastest tellimustest oli Robert Adami biograafia, mille panin müüki eile. See läks kaubaks saja naelaga. Hinnalt järgmine eksemplar Amazonis maksis 400 naela.

      Tätoveeritud pagan Sandy saabus oma „Scottish Gallovidian Encyclopedia“ eksemplari järele ja kinkis selle Lizzyle, kes näis sellest sügavalt väheliigutatud. Sandy tõi müüki kasti raamatuid, mille seas oli „The Fifteenth (Scottish) Divisioni“ 1926. aasta väljaanne. Andsin talle 50 naela krediiti.

      Ema saabus pool kaksteist ja rääkis vahetpidamata mitmesugustel teemadel, mis ulatusid metsikutest oletustest The Open Booki asukate (kellega ta kolmapäeval pidi lõunatama) seksuaalsuse kohta kuni põhjusteni pööningu koristamiseks („et kui meie oleme surnud ja maha maetud, ei peaks sina ja su õde seda kõike tegema“). Ta oli siin pool tundi ja katkestas iga viie minuti tagant jutu, öeldes: „Ma nüüd läksin“, alustades seejärel järjekordset pikavõitu, seosetut kõrvalteemat.

      Nagu talviti sageli ette tuleb, ületas täna välja makstud summa märkimisväärselt päeva sissetuleku. Täna oli sinine esmaspäev, arvatavasti kõige masendavam päev aastas. Kassa sissetulek polnud kahtlemata mitte midagi sellist, mis võiks tuua naeratuse näole.

      Kassa: 18 naela

      3 klienti

      TEISIPÄEV, 20. JAANUAR

      Veebitellimusi: 5

      Raamatuid leitud: 5

      Külm selge päev. Üks tänastest tellimustest oli Putnami „Blackburn Aircraft since 1909“, mille ostsin parukaga leselt Leedsis rohkem kui aasta eest. Sestpeale oleme müüki pannud 5000 raamatut, mis teeb keskmiselt 16 raamatut päevas. Pole just tohutult palju, ent piisavalt, kui arvestada ülejäänud töid, mille peale iga päev tuleb aega kulutada.

      Isa astus sisse juttu puhuma. Arutasime „Üht inimsüdant“, mille ta oli pühapäeval lõpetanud. Isale paistis raamat meeldivat, kuigi ta kritiseeris pealkirjas sisalduvat sõna „süda“, mis võib meestele peletavalt mõjuda. Sellal kui rääkisime, tuli poodi vana mees, üle õla nahkkotitäis raamatuid, mida soovis müüa. Valisin paar tükki välja, peamiselt erootika- ja saatanakummardamise teemadel, ning andsin talle 25 naela. Isa ei paistnud kaugeltki vaimustatud, et ostan sellist räpast kraami.

      Pool kolm tõi üks naine midagi, mida ta kirjeldas kui „antiikseid ja kollektsioneeritavaid“ raamatuid. Sain aru, et see peaks tähendama raamatuid vanavarast ja kollektsiooniväärtuslikest esemetest, kuid selle asemel oli tegu plastkastitäie näruste Victoria ajastu keskpaiga ilukirjandusteostega – žanr, mis on poes peaaegu müügikõlbmatu, kui tegu pole just väga tuntud autoriga (Henry Rider Haggard, Oscar Wilde, õed Brontëd jne). Ostsin kaks tükki pelgalt seepärast, et need kõditasid mu ebaküpset huumorimeelt: „The Sauciest Boy in the Service“⁶ ja „The Cock-House at Fellgarth“⁷.

      Leti juurde tuli klient ja küsis, kas meil on miniatuurväljaandeid, mille peale juhatasin ta kapini, millel oli silt „Miniatuurväljaanded“. Ta vaatas seda, siis mind ja ütles: „Jah, selle ma olen juba läbi vaadanud.“ Seda juhtub sageli – inimesed kujutavad ette, et meil on salajased „hea kraami“ varud, mida me tegelikult ei tahagi müüa.

      Telefonikõne ühelt Portpatricku naiselt, kellel on raamatuid müügiks, mispeale tegin ettepaneku, et ta tooks need hommikul siia.

      Kassa: 32 naela

      4 klienti

      KOLMAPÄEV, 21. JAANUAR

      Veebitellimusi: 3

      Raamatuid leitud: 1

      Järjekordne külm päev. Pool kaks saabus Emily, noor kunstnik, kes rendib poe taga kuuri ning tõi üüriraha oma stuudio eest. Kena, et keegi viimaks mulle raha annab, mitte vastupidi.

      Leidsin raamatu, milles õpetatakse sakslasi inglise keelt rääkima, „Der perfekte Engländer“⁸, mis sisaldas järgmist:

      „Mis siis ikka, härra, kui olete õhtusöögiga ühele poole saanud, palun jääge veel veidikeseks ja rõõmustage meid mõne looga.“ [Te ei palu KUNAGI võõrast inimest end lugudega tüüdata, kui olete mõnda aega raamatupoes töötanud.]

      „Te peate pidama ranget dieeti ja tublisti higistama. Seepärast jooge paar tassi leedriteed.“

      „Sel hooajal on mul hea valik villast kangast pantaloonide jaoks.“

      „Te olete väga punktuaalne. Võtke palun minu palitu mõõdud.“

      „Paluge tal mu särk ja sukad pesta paremini kui eelmine kord.“

      Sõitsin kell pool neli Newton Stewartisse kokkusaamisele advokaat Peteriga oma testamenti koostama. Niipea kui lahkusin, tajusin äkki omaenda surelikkust – ja mõtlesin, kas ametliku, advokaadi kinnitatud testamendi puudumisel oli osa mu eluspüsimisel.

      Süütasin tule ja lugesin lõpuni „Miss Lonelyheartsi“. Võrratult lõbus, sünge ja traagiline ning 1933. aastal avaldatud raamatu kohta üllatavalt kaasaegne. Vaevalt olen ma raamatut lugedes valju häälega naernud nii palju, kui lugedes kirju, mida Miss Lonelyhearts (illusioonideta, kõvasti napsitav meesajakirjanik) oma lugejatelt saab.

      Kassa: 33 naela

      2 klienti

      NELJAPÄEV, 22. JAANUAR

      Veebitellimusi: 3

      Raamatuid leitud: 1

      Sorteerides poodi kuhjunud raamatukaste, leidsin ma 1895. aastal Caselli poolt avaldatud „Catriona“ – Stevensoni „Röövitud“ järje – vahelt tüki paberit. Paberil oli pliiatsiga visandatud naisekarikatuur. Selle tagaküljel, samuti pliiatsijoonistusena, oli sõnum, mis ütles, et see visand on tehtud kuninganna Victoriast