Edasi. Talv 2021. Edasi

raba-nud kaasaegseid vormiuuenduste ja grandioossusega, müüdiloome, julge erootika ja müstiliste spekulatsioo-nidega. Tema “Gesamtkunstwerk”, idee totaalsest kunstiteosest, peibutas paljusid kunstnikke, ja anarhistid, okultistid, feministid ning gay-õigus-lased on kõik temas hingesugulast näinud. Ta austajate hulka kuulu-sid näiteks Paul Cézanne, Virginia Woolf, Thomas Mann ja Luis Buñuel. Rääkimata Adolf Hitlerist, kes raken-das Wagneri muusika oma vankri ette ja diskrediteeris selle pikaks ajaks. Minule tuli üllatusena, et Wagner oli noore mehena, 19. sajandi 40ndatel,

      revolutsionäär ja käis läbi Mihhail Bakuniniga ja et tema “Rheingold” oli mõeldud poliitilise allegooriana. Kummaline ja arusaamatu näib tema avalik antisemiitlus.

      Kolmanda poolelioleva raamatu, mida julgen soovitada, on kirjutanud esimene üksi ümber maailma purjeta-nud inimene, kapten Joshua Slocum, ja kannab sobivalt nime “Sailing Alone Around the World”. Raamat pärineb ilma kahtlusteta ajast, kui lae-vad olid puust ja mehed rauast, on kirjutatud humoorikalt ja asjalikult, nagu ühele vaprale mere-karule kohane, ja kuigi teos ei kvalifitseeru ehk “kultuursuse” skaalal liiga kõrgele kohale, on selle kirjutanud ülimalt huvitav inimene.

      TEATER

      Lisaks julgustan kõiki esimesel või-malusel külastama teatrit ja ära vaa-tama Juhan Ulfsaki “Pigem ei” ja Lauri Lagle “Sa oled täna ilusam kui homme”. Kuigi täiesti erinevad, on mõlemad silmatorkavalt terviklikud ja tugevad lavastused. Von Krahli teater on Lagle kunstilisel juhtimisel taas tõusuteel. Klassikalisema teatri poole pealt üllatas positiivselt Rak-vere teatris nähtud Madis Kalmeti lavastus “Nagu peeglis”.

      FILM

      Häid mängufilme ma viimasel ajal näinud ei ole, aga soovitan Marco Porsia dokumentaalfilmi “Where Does a Body End?” ansamblist Swans ja selle lauljast Michael Girast. Ilus film.

      FotoD: ERAKOGU, REPROD

      Veiko Õunpuu

      soovitab

      VEIKO ÕUNPUU on filmirežissöör.

      6

      EDASI. Nr 8, kevad 2021

      Kuhu minna, mida teha

      TEATER

      Teatris tasub jätkuvalt käia. Eks see ole natuke eksklusiivsem ka nüüd. Ehk isegi pidulikum? Lisaks tekitab reisimise tunnet ja annab võimaluse hetkekski aduda, et teised inimesed peale su oma lähikontaktsete on ka maailmas tegelikult jätkuvalt olemas. Ja teatriskäik aitab muidugi teatritel ellu jääda. Kindlasti tasuks sel kuul ära vaadata Renate Keerdi “Ült” Eesti Noorsooteatris ja jätkuvalt Juhan Ulfsaki “Pigem ei” Von Krahlis. Mõle-mas on mõnusalt absurdi, mis aitab ülidramaatilisele argielule natuke helgema pilguga vaadata ja mitte mõelda numbritest. Draamateatrisse Kertu Moppeli “Mefistot” ei ole veel vaatama jõudnud, aga soovitan juba etteruttavalt nii endale kui ka teistele.

      FILM

      Minu jaoks võrdlemisi hiljutine avas-tus on MUBI ehk väärtfilmiplatvorm, mis võib tuua filmifestivali igapäeva-selt sinu koju. Maailmafilmi aardeid igale temperamenditüübile. Kuutasu on samas suurusjärgus kui Netflixil, aga pea pärast iga filmi vaatamist on olnud tunne, et olen ka oma elu tar-vis mõtteainest juurde saanud. Ja see

      aga mida üks väga hea maitsega sõber samuti julgelt soovitas.

      KULTUURI-

      TERAAPIA

      Komplimentide vahendamine. Kui kuulete, et keegi ütleb sõbra või tut-tava kohta hästi, hoolitsege, et see hea sõna võimalusel ka lõppadressaadi endani jõuaks. Eestlased ei kipu ju väga otse komplimente tegema ega oska neid eriti ka vastu võtta, peab valima sobivat hetke ja mis kõik veel. Aga näib, et vahendajalt on kompli-menti natuke vähem piinlik vastu võtta kui selle autorilt. Mulle endale on selline vahendamine päris meel-dima hakanud.

      Iseenda jaoks kirjutamine. Kirju-tada lihtsalt oma tarbeks. Pastapliiat-siga märkmikusse. Näiteks kirjutage iga päev üles paar asja, mis teid õnne-likuks teevad või teile huvi pakuvad, ja vaadake, kuidas vaikselt hakkab ennast ilmutama karakter, kelle kõiki lummavaid omapärasid te kindlasti veel teadvustanud ei ole.

      Või