Edasi. Talv 2021. Edasi

EDASI PÜSITELLIJAKS: Veeb: 7,99 €/kuu. Paber: 39,60 €/aastaVaata lähemalt: edasi.org/pusitellijaSeniseid numbreid saab osta Edasi toimetusest.

      Edasi on sõltumatu suurtest meediagruppidest, annetused ja toetused väljaande arendamiseks on oodatud.

      AITA LUUA AJAKIRI, MIS ON EESTIS PUUDU.

      Kuhu minna, mida teha

       6 Veiko Õunpuu, Berit Kaschan, Tiit Pruuli soovitavad

      ÜHISKOND

       10 Peter Pedak. Jääminek

       12 Anu Toots. Kodanikupalgast kainelt ja kriitiliselt

       16 Sven Sakkov. Uus ebanormaalsus

       18 Ilmar Raag: Facebook – vastutaja vastu tahtmist

       26 Maria Pihlak ja Carri Ginter. Trump vs. sotsiaal-meediaplatvormid

       28 Mihkel Kangur: uued lubadused

       32 Hardo Pajula. Võidukäigu viimane vaatus

       34 “Eesti 2035” – et Eestis oleks hea elada

      ETTEVÕTLUS

       36 Viljar Arakas ja Sten Tamkivi. Uus ja vana majandus

      42 Kristjan Tamla. Rahatrükk ja Eesti kinnisvarasektor

      46 Monika Kallas: raskel hetkel meenuta, miks ettevõtjana alustasid

      48 Sergei Bogatenkov: admiralidest, kes mõjutanud Eesti kurssi

      50 Tarvo Vaarmets: pensionifondi valiku teejuht

      53 Kristel Kruustük: kuidas saada seda, mida tahad?

      KULTUUR

       54 Tõnu Õnnepalu ei usu võltsi rahu: inimest peab aina ringi tuuseldama, muidu tal tulevad halvad mõtted

       62 Vahur Afanasjev. Ta. Novell

       64 Reigo Ahven: tsirkust või leiba? Muutused kultuuritarbimises jazzmuusika näitel

       68 Peep Jahilo. Kui sõna ei löö, ei aita ka kaigas, ütles Sokrates

       74 Keiti Vilmsi ja Anna Haava luule

       76 Heli Allik. Pardon my French

       78 Jan Kaus: “Minu suhe kunsti on irratsionaalne.” Kunst kodudes

      ELUSTIIL

       84 Kannapööre: kuidas meist said veinikaupmehed. 3 musketäri lugu

       88 Kadri Kroon. Tuusik eestimaistesse Alpidesse

       90 Mart Kase: talv kui näitemäng

       91 Eia Uus. Nostalgia

       92 Vladimiri ja Julia lugu

       94 Marian Võsumets. Tinder 2021. Kohtingud eestlaste ja välismaalastega

       100 Dan Mikkin. Tallinn eile ja täna

       104 Marek Reinaas ja Juku-Kalle Raid. Jalutuskäigud kaduvates kohtades – Tallinn

       106 Väikelinnade totaalne muutumine

      HEAOLU

       110 Katrin Saali Saul: miks meil paarisuhet ikka nii väga vaja on?

       112 Marko Russiver: minu vaiksed võitlused. Kuidas depressioonist välja tulla?

       114 Hanno Kross: miks mängida golfi? Tähtsad on tervena elatud aastad

       116 Jürgen Zopp: “Olen rahul. Neid hetki, mil mõtlesin, et olen nüüd kuhugi jõudnud – neid ikkagi on.”

       119 Annika Laats: tõe kriteeriumiks on armastus

       120 Ristsõna

       121 Huumor

       122 Intervjuu Vilen Künnapuga

      Kaanepildi autor on VILEN KÜNNAPU.

      Illustratsioonide autorid Marko Mäetamm ja TOON VUGTS.

      Sisukord

      Nr 8, kevad 2021

      Eraisik. Tea, et hakates püsitellijaks, oled teinud palju head isegi siis, kui sa loed harva – oma toetusega aitad sa meil luua kvaliteetset sisu stabiilselt.

      Organisatsioonid ja juhid. Koostöö Edasiga võib olla omamoodi kultuu-riline statement ja osa ettevõtte vastutustundlikust käitumisest ning tööandja brändi arendamisest.

      TÄNAME SUURTOETAJAID:EfTEN Capital, Helmes, Kawe, NG Investeeringud, Ahti Heinla, Workland, Inbank.

      Liitu Edasi uudiskirjaga: edasi.org/uudiskiri

      Kuhu minna, mida teha

      RAAMATUD

      Mul on hetkel käsil mitu päris huvita-vat raamatut, mida ma küll kahjuks ei jõua lõpuni lugeda, sest lavastus Rakvere teatris võtab kogu energia, aga mida võik-sin soovitada juba üksnes seni loetu põhjal. Üks neist on August Strindbergi autobiograafiline romaan “Teenijatüdruku poeg”. Küllaltki raske lugemine, ja mitte ainult teatava prog-rammilise raskemeelsuse tõttu, vaid pigem minus eneses esile kerkiva kriiti-lisuse pärast, mis alati tekib, kui kel-legi elulugu on kunstiliselt vormista-tud tema enda poolt. Samas on raamat mulle huvitav kasvõi selles mõttes, et Strindbergi looming oli tähtsal kohal Ingmar Bergmani kunstnikuks kuju-nemise juures. Ka Strindberg ise ava-neb inimesena palju mitmeplaanilise-mana, kui teda mitte vaid omaaegse draamakirjanikuna näha. Lisaks kuuekümnele näidendile kirjutas ta romaane, esseistikat ja luulet, oli mär-kimisväärselt andekas maalikunst-nik, lisaks veel pikka aega sotsialist ja mõnda aega müstik-esoteerik, kes vähemalt ühes oma romaanis propa-geeris kastiühiskonda. Ühesõnaga laia ampluaaga inimene, kellesuguseid tänapäeval harva kohtab.

      Täiesti teise nurga alt on lihtsalt huvitav lugeda 19. sajandi rootsi kir-jandust, kui seda kirjutatakse avara vaimse haardega. Kultuurilise sarna-suse ja jagatud mineviku tõttu saame selle kaudu mingi sissevaate ka meie maa 19. sajandi eluollu. Ja kui selle

      juurde lugeda näiteks Carl Mothanderi teost “Parunid, eestlased ja enamlased”, saame mingi pildi ka sellest vanast Liivi- ja Eestimaast, mille nõukogude aeg ja vara-kapitalism näi-vad olevat täieli-kult kustutanud ning mis on säilinud vaid arhitektuursetes riismetes, mõnes vanas mööblitükis ja Jüri Kuuskemaas.

      Teine pooleliolev raa-mat on New Yorkeri muu-sikakriitiku Alex Rossi “Wagnerism, Art and Politics in the Shadow of Music”. Ross on tuntud oma eepiliste mõõtmetega muusikaajaloo “The Rest is Noise” poolest ja see raamat Wagne-rist pole sugugi vähem mahukas ega põhjalik. Raamatust selgub, et nii heas kui halvas on Richard Wagner