Atlantise lähistel. Valik luuletusi. Иосиф Бродский

tion>

      

      Loomingu Raamatukogu 2018 / 10–11

      Eesti Kirjanike Liidu ajakiri

      Ilmub 1957. aastast. LXII aastakäik

      Jossif Brodski

      Atlantise lähistel

      Valik luuletusi

      Koostanud Mihhail Lotman

      Vene ja inglise keelest tõlkinud Maria-Kristiina Lotman

      SA Kultuurileht

      Tallinn

      Tõlgitud väljaandest:

      Иосиф Бродский

      Сочинения Иосифа Бродского в 7 томах

      Tома 1–4

      Под редакцией Я. Гордина

      Пушкинский фонд

      Санкт Петербург, 1997–2001

      Toimetanud Lauri Eesmaa

      Korrektuuri lugenud Inna Lusti

      Aastakäigu kujundanud Asko Künnap

      Kolleegium

      Toomas Haug, Tiit Hennoste, Maarja Kangro, Lauri Kitsnik, Hasso Krull, Ilona Martson, Mati Sirkel, Marek Tamm, Udo Uibo, Vaapo Vaher

      © 2018, The Estate of Joseph Brodsky. All rights reserved

      © Tõlge eesti keelde ja saatesõna.

      Maria-Kristiina Lotman ja „Loomingu Raamatukogu”, 2018

      © Järelsõna. Mihhail Lotman ja „Loomingu Raamatukogu”, 2018

      Toimetus

      Harju 1, 10146 Tallinn

      Tel.: [phone]

      E-post: [email protected]

      E-raamat OÜ Flagella

      ISSN 1406–0515

      ISBN 978-9949-638-03-1 (trükis)

      ISBN 978-9949-638-04-8 (epub)

      Saatesõna tõlkele

      Sellesse kogumikku on koondatud valik Jossif Brodski antiigi­kujundeid sisaldavat luulet. Peaaegu kõik siinsed eestindused ilmuvad esmakordselt, vaid üksikuid katkeid leidub mõnes varem ilmunud essees. Samas moodustavad antiigimotiivid Brodski luules kõigil tema loomeperioodidel olulise kihistuse ja väärivad omaette semantilise kompleksina eraldi kogumikku. Käesolev valimik on läbilõige Brodski erinevate aegade loomingust, alates tema varasesse loomeperioodi kuuluvast „Kahest sonetist” kuni luuletusteni, mis kuuluvad tema hilisemasse perioodi, nagu „Pärast meid veeuputust mõistagi pole” ning algupäraselt inglise keeles kirjutatud „Galateia encore” ja „Lugu”.

      Jossif Brodskilt ei ole eesti keeles veel kunagi eraldi luule­kogumikku ilmunud, kuid eesti lugejale pole ta siiski ka luuletajana võõras: teda on varem tõlkinud näiteks Indrek Hirv, Ott Arder, Juku-Kalle Raid, Jelena Skulskaja ja ka selle valimiku autorid. Tõlkeid on ilmunud Brodski loomingu käsitlustes ja kultuurivälja­annetes ning kantud ette kirjandusüritustel.

      Brodski luule tõlkimine on suur väljakutse. Tema luulemaailm on ülimalt rikkalik ja mitmekihiline ning stiil omanäoline: seda iseloomustavad ootamatud sõnakasutused, keeruline süntaks, kohati lausa barokne väljendusviis, rohked siirded ning teravalt oksümorooniline laad, kus kõrgeimasse registrisse kuuluv kiriku­slaavi leksika põrkub väga lihtsate, isegi labaste ja roppude sõnadega, see tekitas omal ajal tugevaid vastureaktsioone. Selline registrite põimumine läheb siinses tõlkes paraku sageli kaduma, nagu ka kontrast Brodski varase ja hilise stiili vahel.

      On arvatud, et suuresti tänu Brodskile on vene luules siiani säilinud riim ja värsimõõt. Nii nagu Euroopas, olid need sealgi kadumas, kuid Brodski keeruline ja rikkalik värsitehnika muutis need jälle värskeks ning teda hakati jäljendama, kuna selgus, et keeruline värsitehnika mitte ei ahista luuletamist, vaid avab sootuks uusi väljendusvõimalusi. Brodski enim kasutatud värsimõõdud on jambiline pentameeter, spetsiifiline rõhkur ja vabavärss, kusjuures ka vabavärsis pole rütm tähtsusetu: näiteks võivad antiigiteemalisse vabavärssi ja rõhkurisse sisse tulla heksameetrilised käigud, olles nii kooskõlas luuletuse semantilise struktuuriga. Kui jambe ja vabavärsse saab eesti keeles ilma suuremate raskusteta edasi anda, siis rõhkurite vahendamisega on rohkem probleeme, kuna eesti luules puudub vene rõhkurisüsteemile analoogiline traditsioon.

      Brodskile endale oli väga tähtis, et tema tõlkijad annaksid edasi ka tema väljendusplaani – nii riimiskeeme, värsimõõte kui ka troope –, ta koguni joonistas vastavaid skeeme tõlkijatele ette. Selle­pärast olen ka siinsetes eestindustes jäljendanud originaali riimi­skeeme, isegi kui nad ei ole eesti traditsioonis eriti tavalised, võrdle näiteks aBcaBc skeemi luuletuses „Anno Domini” (väiksed tähed tähistavad mees-, suured naisriime):

      Provintsis kõikjal käivad jõulupeod.

      Puuvõõrik end paleele peale kerib

      ja tõrvik suitseb lossitrepi ees.

      Põiktänavail on möll ja pahateod.

      Loid, lõbus, ogar, räämas rahvameri

      on teispool asehalduri paleed.

      Brodski meetrikat olen vahendanud ka siis, kui eesti traditsioonis pole vastavat mõõtu varem kasutatud, ning võimalusel edasi andnud tema irdriime ja meetrilisi kõrvalekaldeidki, näiteks erijalaliste värsi­ridade vaheldumist luuletuses „Platonit edasi arendades” või kuuejalalist värssi jambilises pentameetris kirjutatud luuletuses „Tiberiuse büst”: on tagajärjed. Neil on ohvriks inimesed.

      Eraldi väärib märkimist, et selles kogumikus esitatud sonetid pole õiged sonetid: nad on loodud blankvärsis ning isegi 14 rida saavutatakse tüpograafiliste, mitte meetriliste vahenditega, st värsi­ridu poolitades. Ka sellised võtted olen tõlkes edasi andnud.

      Omaette probleem on Brodski hämara väljenduse ja keerulise süntaksi tõlkimine. Olen püüdnud vältida liigselt tõlgendavaid, selgitavaid ja lihtsustavaid lahendusi, üritades edasi anda pigem Brodski luulemaailma atmosfääri ja jätta rohkem tõlgendamis- ja mõtteruumi lugejale.

      Tõlkija

      Kaks sonetti

      1

      Suur Hektor nooltega on tapetud.

      Ta hing sünktumedates vetes ujub,

      kus põõsamühas pilved kustuvad

      ja kaugelt kuuldub Andromache itku.

      Nüüd Aias uitab õhtukurbuses

      klaasselges ojas põlvedeni vees,

      ent Hektorile järgi jookseb elu

      ta avanenud silmist, sooja vett

      on juba rinnuni, kui pimedusest

      pilk põhjatu tal täitub põõsastikus

      ning siis on vesi talle jälle vööni

      ja raske mõõk veevoogudega kantult

      kaob taamale

      ja endaga viib kaasa Aiase.

      2

      G. P.

      Ja jälle elame me väina ääres

      ja rändavad taas pilved meie kohal

      ja ähvardavalt kõmab uus Vesuuv

      ja tolmupilv põiktänavatel maandub

      ja värisevad tänavatel klaasid.

      Tuhk meidki ükskord enda alla matab.

      Ma tahaksin, et õnnetuse tund

      mind tabaks äärelinna trammis

      su majja suundumas,