Vikerkaar 6 2020. 6 2020

diivanile

      sõprade köögilauale

      külmkappi

      ja esikusse

      tompa utca 20

      guyon köz 2

      sonnenallee 27

      etc

      kõik aadressid on fiktiivsed

      kord siin, kord seal

      võltsdokumentidega

      võõras linnas

      mu aadressikaart valetab

      või luiskab, luuletab

      mina ei valeta

      ma elan siin, ausõna

      mul on rõdul potitaimed ja seinas vaip

      või

      mul on seinas auk

      ja köögiaknal tuhatoosid

      meie loeme siin Berliner Tageszeitungit

      minu kodus on vannituba alati puhas

      või

      minu kodus on vannitoapõrand

      alati täis kubemekarvu

      elan puulatvade kõrgusel, elan kolmandal korrusel,

      mida siin linnas loetakse esimeseks korruseks

      harju ära, tere, mina olen piret, P-I-RET,

      jess, kedagi pole köögis, uus vaade, uus seltskond,

      uus kodukord, korista, ära korista, kas sul pardlit on,

      mul polegi palju mööblit vaja

      kodu on see, kus su hambahari on

      kodu on see, kus sa oled maganud rohkem kui neli ööd

      kodu on see, kus sind keegi ootab

      vahel on selleks

      tühi ruum

      The Blaha

      kujutan ette,

      kuidas kusetolm, suitsukonide tuhk,

      asfaldisse tallatud nätsud,

      pruunikad süljelärakad,

      maasmagajate higi ja langenud ihukarvad,

      autorataste tökat, koerte ja inimeste sitt,

      turistide maomahl ja poolseeditud tänavapitsa

      ning seda kõike leotanud doonaust tõusnud niiskus

      tulevad taldupidi kaasa mu korterisse,

      kuhu astun, kui olen ukse enda järel lukku keeranud,

      mu tuppa, kuhu jõuan, kui olen saapad esikusse karantiini jätnud,

      mu voodisse, kuhu ma ei jäta isegi linnaskäinud sokke jalga,

      aga see tuleb ikkagi kaasa

      ja nagu puuürask uuristab põrandat mööda minuni raja,

      nii et põrand ja mina muutume pehkinud pudiks,

      blahale söödaks ja eluasemeks,

      ma ei saa selle vastu midagi teha,

      blaha on mu toas ja tema kombitsad küündivad mu õõnde

      ***

      mu emakas munes muna

      müün maha

      500 € tk

      mu dna kasvab kuskil üles

      sügab minu lõuajoont

      kergitab mu kulmukaart

      tehnoloogiliselt vahendatud emadus

      olen infoema, emaplaat

      külvan ennast üle ilma

      kõhus pole kedagi

      ***

      võta kolm viilu leiba

      (viska hallitanud ära)

      pista rösterisse

      määri leibadele margariini

      (koori rääs enne maha)

      lõika juustuviile

      kuhja kõik kihiti

      ja nimeta see õhtusöögiks

      ***

      söön

      nagu tubli laps

      söön

      kahte keedetud muna

      jäid veidi pehmeks

      ja ei midagi muud

      hommikuks

      söön

      üksi

      kraanikausi kohal

      kiirelt ära ühe apelsini

      et oleks söödud

      söön

      aga ei jaksa süüa

      restoranis

      tomatisuppi

      (kokk pärast küsis, kas sai soolane)

      ei ole enam isu

      toita seda keha

      ***

      kas saab siin maal veel ühe elu ära elada

      või põleme kõik sisse