Düün. Frank Herbert

lausus Piter. „Lõppkokkuvõttes tähendaks see meie jaoks üht ja sedasama.”

      „Ega ikka ei tähendaks küll!” mühatas parun. „Mina tahan, et hertsog sureks ja tema suguvõsa otsa saaks!”

      „See on üsna tõenäoline,” ütles Piter. „Suguvõsa põgenemist reedavad teatud ettevalmistused. Hertsog neid ei tee.”

      „Hea küll,” ohkas parun. „Jätka, Piter!”

      „Arrakeenis,” ütles Piter, „hõivavad hertsog ja tema perekond residentsi, milles hiljuti oli krahv ja krahvinna Fenringi kodu.”

      „Suursaadik smugeldajate juures,” itsitas parun.

      „Teie onu naljatab,” ütles Piter. „Ta nimetab krahv Fenringit suursaadikuks smugeldajate juures selleks, et rõhutada imperaatori huvi Arrakise salakaubanduse vastu.”

      Hämmeldunult vaatas Feyd-Rautha oma onu poole: „Mispärast?”

      „Ära ole juhm, Feyd,” nähvas parun. „Kuidas saaks asi olla teisiti senikaua, kuni Gild jääb imperaatorist kaunis sõltumatuks? Kuidas spioonid ja mõrtsukad muidu liikuda saaksid?”

      Feyd-Rautha suust kostis helitu: „Oh-h-h-h.”

      „Me korraldame residentsis diversiooni,” ütles Piter. „Tehakse katse hertsogi pärijat mõrvata – ja see katse võib korda minna.”

      „Ah, aga sellel noormehel on nii veetlev noor keha,” ütles parun. „Muidugi on ta potentsiaalselt ohtlikum kui ta isa… sest teda õpetab ta nõiast ema. Kirevase naine! Aga olgu peale, Piter, palun jätka!”

      „Hawat on taibanud, et oleme talle agendi sappa pannud,” ütles Piter. „Ilmne kahtlusalune on dr Yueh, kes ongi meie agent. Aga Hawat on asja uurinud ja selgitanud, et meie doktor on lõpetanud Suk-Kooli, kus ta sai imperaatorliku töötluse, mille läbiteinuid peetakse piisavalt turvaliseks selleks, et lasta neil teenindada kas või imperaatorit ennast. Imperaatorlikule töötlusele pannakse suuri lootusi. Arvatakse, et seda äärmist töötlust ei saa kõrvaldada isikust muidu kui teda tappes. Aga keegi kunagi ütles, et õige toetuspunkti korral võib paigast nihutada ka planeedi. Meie leidsime toetuspunkti, mis nihutas toda doktorit.”

      „Missuguse?” küsis Feyd-Rautha. Kõneaine oli tema meelest haarav. Kõik ju teadsid, et imperaatorlikku töötlust ei saa kõrvaldada!

      „Teine kord räägime sellest,” ütles parun. „Jätka, Piter!”

      „Yueh’ asemel juhime Hawati kahtluse teisele ülihuvitavale isikule. Selle naisterahva kahjuks kõneleb juba tema häbitus.”

      „Naisterahva?” küsis Feyd-Rautha.

      „Emand Jessica ise,” ütles parun.

      „Kas pole tore?” küsis Piter. „Säärane võimalus lööb Hawati pea nii segi, et ta ei suuda enam mentaadina toimida. Ta võib isegi püüda toda naist tappa.” Piter kortsutas kulmu. „Aga ma ei arva, et ta sellega toime tuleb.”

      „Sa ei taha, et ta seda teeks, ah?” küsis parun.

      „Ärge kiskuge mind asjast kõrvale,” ütles Piter. „Kuni Hawati mõtted on hõivatud emand Jessicaga, tõmbame tema tähelepanu kõrvale ülestõusudega mõnes garnisonilinnas. Rahutused surutakse maha. Hertsog peab uskuma, et ta hakkab olukorda valitsema. Siis, õigel hetkel, anname märku dr Yueh’le ja laseme käiku oma peajõud… ah…”

      „Lase käia, räägi talle kõik ära,” ütles parun.

      „Me ründame kahe sardokaride leegioni toetusel, kes kannavad moondrõivaina Harkonneni livreesid.”

      „Sardokarid!” ahmis Feyd-Rautha õhku. Vaimusilmas nägi ta imperaatorlikke kardetavaid väesalku, halastamatuid mõrtsukaid, padišahh-imperaatori fanaatilisi sõdureid.

      „Näed, kuidas ma sind usaldan, Feyd,” ütles parun. „Ükski Koda ei tohi sellest aimugi saada, sest muidu võib Landsraad ühineda imperaatori vastu ja tekiks kaos.”

      „Asja tuum on järgmine,” ütles Piter. „Et Harkonneni Koda kasutatakse imperaatori musta töö tegemiseks, siis teenime sellega suuri eeliseid. Muidugi on need eelised ohtlikud, aga neid ettevaatlikult kasutades võime teha Harkonnenide Koja kõige jõukamaks kogu Impeeriumis.”

      „Sul pole aimugi, missugune rikkus see on, Feyd,” ütles parun. „Sa ei oska seda uneski näha. Kõigepealt saame CHOAM-kompanii tühistamatu direktoritooli.”

      Feyd-Rautha noogutas. Asi oli rikkuses. CHOAM oli võti rikkuse juurde ja iga Koda kühveldas kompanii direktoritoolist endale kokku nii palju varandust, kui jaksas. CHOAM-i direktoritoolid – need näitasid poliitilist võimu Impeeriumis, olles üle hääleõigusest Landsraadis, mis vastandas end imperaatorile ja tema toetajatele.

      „Hertsog Leto,” ütles Piter, „võib üritada pagemist nonde uute fremeni matside juurde, kes elavad piki kõrbe äärealasid. Ehk siis proovida oma perekonda sinna saata, arvates, et seal on nad ohutus paigas. Aga selle tee paneb talle kinni Tema Majesteedi agent – planeedi ökoloog. Võib-olla mäletate tema nime – Kynes.”

      „Feyd mäletab teda küll,” ütles parun. „Lase edasi!”

      „Ei tea, kui tark on sellest lobiseda, parun,” ütles Piter.

      „Lase edasi, ma käsin sind!” möirgas parun.

      Piter kehitas õlgu. „Kui kõik läheb plaanipäraselt,” ütles ta, „siis saab Harkonnenide Koda umbes ühe standardaasta jooksul Arrakisel alamfeoodi. Su onule hakkab kuuluma selle feoodi jaotamise õigus. Arrakist asub valitsema tema isiklik agent.”

      „Mis tähendab suuremat kasumit,” ütles Feyd-Rautha.

      „Loomulikult,” ütles parun. Ning ta mõtles: See on igati õiglane. Meie taltsutasime Arrakise… kui välja arvata mõned kõrbes pesitsevad fremeni sänikaelad…ja mõned taltsad smugeldajad, kes on planeedi külge aheldatud niisama kõvasti nagu kohalik tööjõud.

      „Ja Kojad mõistavad, et parun hävitas Atreidese,” ütles Piter. „Nad mõistavad seda.”

      „Küllap mõistavad,” pomises parun.

      „Kõige toredam on,” ütles Piter, „et sellest saab aru ka hertsog. Ta saab sellest aru juba praegu. Tunneb, et on lõksu püütud.”

      „Tõsi ta on, et hertsog seda teab,” ütles parun, ja tema hääles kõlas nukker noot. „See ei saa teisiti olla, ta peab seda teadma… ja seda haledam temast hakkab.”

      Parun astus välja Arrakise gloobuse varjust ning nähtavale ilmus tema figuur – suur ja tohutu paks. Ning õrnad mõhad tema rõivise voltide all reetsid, et osaliselt leevendasid seda kaalu keha külge kinnitatud kandurtraksid. Parun võis kaaluda oma kakssada standardkilo, kuid tema jalgadele langes sellest kõigest viiskümmend.

      „Olen näljane,” müristas ta, pühkides sõrmustatud käega suud ning vaadates Feyd-Rauthat silmadega, mis peaaegu rasvavoltide vahele kadusid. „Saada toidu järele, mu kallis. Enne magamaminekut me sööme.”

      Nõnda rääkis Püha Noa-Alia: „Kõrgeauline Ema peab ühendama endas kurtisaani võrgutamisoskuse ja neitsiliku jumalanna kättesaamatu ausära ning hoidma neid omadusi vastastikku pinges nii kaua, kuni seda lubab tema nooruse võim. Sest kui kaovad noorus ja ilu, leiab ta tollest kord teda pinges hoidnud vahelolust endale võimekuse ja leidlikkuse allika.”

Printsess Irulan, „Muad’Dib: Perekondlikud kommentaarid”

      „Noh, Jessica, mis sul eneseõigustuseks öelda on?” küsis Kõrgeauline Ema.

      Caladani lossis lähenes loojangule Pauli tuleproovi päev. Naised olid kahekesi Jessica hommikutoas, kuna Paul ootas helikindlas Mõtluskambris.

      Jessica seisis näoga lõunapoolse akna suunas. Ta nägi ega näinud ka, kuidas luhta ja jõge valgustasid vildakad õhtupäikese kiired. Ta kuulis ega kuulnud ka, mida küsis Kõrgeauline Ema.

      Kunagi palju aastaid