Sinine Majandus 3.0. Gunter Pauli

2009. aastal “The Blue Economy” esimese väljaande kirjutamise, tekkis mul viimasel hetkel kihk suruda need 400 lehekülge kimbuks kindlateks põhimõteteks. Mõtisklesin, kuidas saaks seda lähenemisviisi määratleda ja eristada nii, et see oleks lihtsamini mõistetav. Alguses voolas mul sulest põhimõtteid jõena, mis tekitas mus tunde originaalsusest. Aja möödudes ja paljude juhtumiuuringute ellurakendamise edenes taipasin aga, et minu kirjapandu oli küll ehk innustav, ent kaugeltki mitte

      1. peatükk: Sinise majanduse põhialused

      11

      praktiline.

      Nüüd on vett merre voolanud... ning mul olnud rõõm ja au töötada meeskondadega kogu maailmast, käivitades projekte, mis püüdlevad tolles esimeses raamatus vormitud visiooni poole. Suurest hulgast praktilistest kogemustest targemaks saanuna haaran taas sule, siht silme ees, sest nüüd olen ma valmis looma raamistikku, mis määratleks selgelt, kuidas me saaksime luua sinist majandust: võttes eeskuju loodusest, muutes mängureegleid, kasvatades esmajoones kohalikku majandust, et reageerida paremini inimeste vajadustele ja keskenduda tunduvalt suuremal määral koha-like ressursside kasutamisele.

      Mõistes, et suur osa maailmast on kaotanud silmist selle, mis praegu võimalik on, eelistades seda, mis olemas on ja tehes äri vana-moodi, tavapärasel moel, sundis mind vormima sinise majanduse meetodi teatud aluspõhimõtete kogumiks. Meie plaani kohaselt peaksid need põhialused olema see raamistik, mille abil õppida ning õpitut rakendada ja jagada ajal, kui maailma kogukonnad, linnad ja riigid lähevad üle majandusmudelile, mis töötab kõikide heaks ja kasutab seda, mis meil olemas on.

      Enne nende põhimõtete esitlemist tahaksin rõhutada, et sinine majandus on avatud ja arenev mõiste, millesse panustavad tuhan-ded inimesed kõikjal maailmas ning milles puuduvad kivisse raiutud tõed. Meie endi tegevus juhindub filosoofiast, mille koha-selt saab alati teha paremini, palju paremini. Just sel põhjusel kas-vavad ja kohanduvad need põhimõtted iga kord, kui neid kusagil rakendatakse, ning täiustuvad pidevalt. Astume sel teel meelsasti üheskoos teiega.

      12

      Sinise majanduse põhialused (2017. aasta väljaanne)

      1. Otsi alati eeskuju loodusest

      1.1. Arenda mittelineaarset loogikat

      1.2. Optimeeri süsteemi kasuks kõigile

      1.3. Suurenda vastupidavust mitmekesisuse kaudu

      1.4. Uuri esmalt füüsikat

      1.5. Vaata kaugemale “mahedast“ ja “biolagunevast“,

       uus suund on “taastuv“

      2. Muuda mängureegleid

      2.1. Avasta omavahel seotud probleemides võimalusi

      2.2. Liigu standardimiselt mitmekesistamise ja külluse poole

      2.3. Tugevda ühisvara1

      2.4. Rahulda esmalt põhivajadused

      2.5. Asenda miski mitte millegagi

      2.6. Väärtusta kõike ja kõiki

      2.7. Püüdle tervise ja õnne poole

      3. Keskendu kohapeal kättesaadavale

      3.1. Loo kohalike võimaluste portfelle

      3.2. Kavanda mitme rahavoo ja kasuvõimalusega algatusi

      3.3. Suuna rahavoog tagasi kogukondadesse

      3.4. Otsi võimalusi kulude kapitaliseerimiseks

      3.5. Anna mahajäetud varale ja taristule elu

      3.6. Lase matemaatikal kujundada oma äriplaani

      3.7. Olgu eetika alati kõige aluseks

      4. Näe muutust kui ainsat jäävat suurust

      1 Pauli kasutab mõistet The Commons, ühisvara, mis tähistab õhku, vett ja pin-nast; vara, mis peaks kuuluma kõigile (tõlkija märkus).

      13

      1. Otsi alati eeskuju loodusest

      Elu Maal on arenenud vähestest ainuraksetest bakteritest tohutu bioloogilise mitmekesisuseni, mis pulbitseb arvukates eripärastes ökosüsteemides meie planeedi kõigis nurkades. Looduslikud süsteemid on meile innustuseks ning kuigi me ei kutsu üles pöör-duma tagasi elu juurde metsas või koopas, imetleme tõsiasja, et sellel kaunil sinisel planeedil on tekkinud niisugune keerukas vastastikuste sõltuvuste tasakaal, milles kõigel on oma ülesanne ja elu saab õitseda.

      Looduslikud süsteemid moodustavad lõpmatu tasemete jada, milles sõnal “raiskamine” puudub tähendus, sest iga konkreetse olendi jaoks näiliselt väärtuseta asi on vajalik kellegi teise jaoks, ilma eranditeta. See loob katkematuid voogusid, millest sõltub kogu elu Maal. See tähelepanek pani meid ettevõtlust ümber mõtestama. Selle asemel, et luua materjali ringliikumiseks suletud süsteeme või kutsuda üles raiskamist koguni lõpetama, saime indu ülesandest omistada mõttes väärtus kõigele, mis meil on, ja vaadata, milliseid äritegevusi saaksime selle baasil luua. Pidagem silmas, et looduslikud süsteemid panustavad võimaluste piires alati maksimaalselt ning igaüks neist areneb reaktsioonina muutustele süsteemis. Taolise loogika võiks teisendada kindlaks sotsiaalseks eesmärgiks – täielikuks tööhõiveks. Nii saime innus-tust mõelda, kuidas kavandada ärimudeleid, mis suudaksid luua töökohti palju rohkem, kui on võimalikuks peetud.

      Meis tekitab suurt huvi ka looduse võime autopoeesiks, mis tähendab eneseregulatsiooni, suutlikkust kohaneda häiritustega, toimida piiritletud võrgustikuna ning luua ökosüsteemide sees võrkude võrkusid. Sellest peale, kui Tšiili filosoofid Humberto Maturana ja Francisco Varela selle ideega välja tulid, oleme mõistnud, et loodusel on võime areneda, luua seda, mida varem

      14

      pole olemas olnud ning kohaneda uute reaalsustega, lisades mitte millestki seda, mida on vaja olemasolevates raamides tekkivate võimaluste või vajaduste kasutuselevõtmiseks. Looduse vägevu-sele mõeldes – no kuidas olekski võimalik uute ärimudelite kujun-damisel jätta temast eeskuju võtmata?

      Kui näeme looduses tõepoolest inspiratsiooniallikat, saame aukartuse tundmise asemel muuta meid ümbritsevate reaalsuste tajumist ja näha võimalusi, mis olid otse meie nina all kogu aeg olemas. Me saame üle vaadata varasemate, keemiast (uute molekulide loomine) ja bioloogiast (koguni uute eluvormide kujundamine) tuletatud lahendustele tuginevad lähenemisviisid ning hakata arvestama sellega, kuivõrd suurt osa elus määravad füüsika ja geomeetria seadused. Nii toimides tuleb lineaarne põhjuse-tagajärje mudel vahetada välja mittelineaarse, keeruka ja vastastikustes sõltuvustes oleva reaalsuse vastu. See omakorda tähendab optimumi otsinguid kogu süsteemile, mitte aga ühe üksiku parameetri võimendamist väheste inimeste hüvanguks. Lõpptulemusena näeme me suurema mitmekesisuse ja omava-helise sidususe edendamises võimalust suurendada ühiskonna ja majanduse vastupidavust.

      Need mõtted, mis on kõik saanud innustust looduslikest süs-teemidest, oleksid esimene rühm sinise majanduse põhimõtetest, millest juhindudes võime saavutada tulemusi, mida traditsiooni-line “tarkus” ja juhtimine isegi ette ei suuda kujutada!

      1.1. Arenda mittelineaarset loogikat

      Kaasajal valitseb lineaarne loogika, mis keskendub põhjuse-taga-järje seoste otsimisele ja viib analüüse läbi tehislikes oludes, mis on lahutatud aja ja ruumiga määratletud kontekstist, eirates nii tegelikke emotsioone kui reaalsust mõjutavat sotsiaalset raamis-

      15