Üheleheküljeline turundusplaan. Allan Dib

rahulolu saavutamiseks – aga ainult neile, kes on õppinud neil kahel asjal vahet tegema ja on selgeks saanud, mida nad eduka äri püsti panemiseks tegema peaksid.

      Kui teie ala tehniline pool on teil hästi käpas, aga te tunnete, et äri alal kuluks pisut abi ära, siis olete praegu just õiges kohas. Kogu selle raamatu mõte seisneb selles, et aidata segaduses selgust saavutada – et teaksite täpselt, mida äriedu saavutamiseks teha.

      Professionaalid teevad plaane

      Lapsena oli minu lemmiksaade „A-Rühm“. Juhuks, kui te pole seda kunagi vaadanud, teen teile kokkuvõtliku ülevaate, millised on 99 protsenti selle osadest.

      1. Pahad kiusavad ja ähvardavad süütut inimest või rühma.

      2. Süütu inimene või rühm anub ja palub A-Rühmalt abi.

      3. A-Rühm (kirev seltskond endisi sõdureid) võitleb pahadega, alandab neid ja kihutab nad minema.

      Iga osa lõppeb alati sellega, et Hannibal (A-Rühma tarkpea) närib oma sigarit ja pomiseb võidukalt: „Küll mulle meeldib, kui plaan täide läheb.“

      Võtke ükskõik milline kaalukas ametipost ja te näete, et seal käivad asjad hästiõlitatud plaani järgi. Profid ei improviseeri kunagi.

       Arstid järgivad raviplaani.

       Lennukipiloodid järgivad lennuplaani.

       Sõdurid järgivad sõjalise operatsiooni plaani.

      Mis tunne teil oleks, kui vajaksite ühe ülaltoodud ametimehe teenuseid ja tema teataks, et põrgusse see plaan, ma improviseerin? Ent enamik firmaomanikke teeb just seda.

      Kui keegi kuskil mingi käki kokku keerab, selgub hiljem alati, et ta ei järginud plaani. Ärge teie oma ettevõttes seda viga tehke. Kuigi edu ei saa keegi garanteerida, kasvatab juba plaani olemasolu edu­­võimalusi hüppeliselt.

      Täpselt samamoodi, nagu teie ei tahaks olla lennukis, mille piloot pole võtnud vaevaks lennuplaani järgida, ei taha teie ega teie pere jääda lootma ettevõttele, millele te pole võtnud vaevaks äriplaani koostada. Sageli on kaalul sama palju – abielud, partnerlussuhted, töökohad on enamasti läbikukkunud äritegevuse ohvrid.

      Kaalul on rohkem kui lihtsalt teie ego, seega käituge nagu profid ja tehke endale plaan.

      Valet sorti plaan

      Kui ma ise alles oma esimese ettevõttega algust tegin, jätkus mul piisavalt oidu, mõistmaks äriplaani olulisust edu saavutamisel. Kahjuks sellega sai mu mõistus ka otsa.

      Ärikonsultandi abiga (kes küll ise polnud kunagi edukalt ühtki ettevõtet juhtinud) jäin ma mitme tuhande dollari võrra vaesemaks, kuid vähemalt oli mul ette näidata dokument, mida enamik firmaomanikke koostada ei viitsi – äriplaan.

      Minu äriplaan oli mitusada lehekülge paks. Seal oli graafikuid, tabeleid, prognoose ja veel palju muid asju. See nägi uhke välja, aga põhimõtteliselt oli see üks paras jamps.

      Pärast kirjapanemist suskasin plaani ülemisse lauasahtlisse ega heitnud sellele ühtki pilku, enne kui kontori kolimise ajal lauasahtleid tühjendama hakkasin.

      Pühkisin selle tolmust puhtaks, lehitsesin läbi ja viskasin prügikasti. Olin enese peale vihane, et olin selle soolapuhujast konsultandi juures nii palju raha raisanud.

      Aga hiljem selle üle pikemalt mõeldes sain aru, et kuigi kogu see dokument ise oli jamps, siis konsultandiga koos läbi tehtud protsess oli ettevõtte põhivaldkondade määratlemisel osutunud väärtuslikuks, eriti selles osas, mida nimetati „turundusplaaniks“.

      Õigupoolest oli just turundusplaani loomine aidanud mul ettevõtte nägu kujundada ja selle edule aluse panna.

      Sellest tuleb varsti pikemalt juttu, aga kõigepealt tahan tutvustada ühte meest ja tema ideid, millel on teie äriedu juures määrav tähtsus.

      Minu sõber Vilfredo Pareto ja 80/20 reegel

      Mul pole kunagi olnud au Vilfredo Paretot tunda, peamiselt seetõttu, et ta suri rohkem kui pool sajandit enne minu sündi, aga olen kindel, et meist oleksid saanud parimad sõbrad.

      Pareto oli Itaalia majandusteadlane, kes täheldas, et 80 protsenti Itaalia maavaldustest kuulus 20 protsendile elanikkonnale. Nii sündis Pareto printsiip, mida nimetatakse tavaliselt ka 80/20 reegliks.

      Tuleb välja, et 80/20 reegel kehtib mujalgi kui üksnes Itaalia maavaldustes. See kehtib peaaegu kõige puhul, mille peale tulete. Mõned näited.

       80 protsenti ettevõtte kasumist tuleb 20 protsendilt klientidest.

       80 protsenti liiklusõnnetustest põhjustavad 20 protsenti juhtidest.

       80 protsenti tarkvarast kasutatakse 20 protsendi klientide poolt.

       80 protsenti ettevõttele laekunud kaebustest pärineb 20 protsendilt klientidest.

       80 protsenti rikkusest kuulub 20 protsendile inimestest.

       Woody Allen märkis isegi, et 80 protsenti edust tagab lihtsalt kohale ilmumine.

      Teisisõnu, Pareto printsiip sõnastab, et 80 protsenti tagajärgedest sünnib 20 protsendil põhjustest.

      Võib-olla olen ma lihtsalt laisk, aga mind küll erutab see statistika.

      Sageli öeldakse, et leiutised sünnivad vajadusest, aga mina vaidlen vastu – need sünnivad laiskusest. Minu sõber Vilfredo on mulle selles vallas suureks eeskujuks.

      Niisiis, põhimõtteliselt võite loobuda 80 protsendist oma praegustest tegevustest, diivanil lösutada ja krõpse süüa ning saavutada ikkagi suuresti praegusega samu tulemusi.

      Kui te aga ei taha 80 protsenti ajast diivanil lösutada ja krõpse süüa, siis on kiireim tee eduni teha rohkem neid 20 protsendi asju. Selles kontekstis: edu = rohkem raha ja vähem tööd.

      64/4 reegel

      Kui 80/20 reegel teid erutab, siis 64/4 reegel ajab täiesti pöördesse. Nimelt võime 80/20 reeglit rakendada ka selle enda suhtes. Võtame 80 protsenti 80-st ja 20 protsenti 20-st ja saamegi 64/4 reegli.

      Seega, 64 protsenti tagajärgedest sünnib neljal protsendil põhjustest.

      Pisut teisiti sõnastades tähendab see, et suurema osa teie edust tagab neli protsenti teie tegevusest. Või veel natuke teistmoodi sõnastades: 96 protsenti kogu teie tegevusest on üks ajaraisk (suhteline).

      Kõige üllatavam on, et nii 80/20 kui ka 64/4 reegel jäävad mõlemad ikkagi märkimisväärselt täpselt kehtima. Vaadates statistikat, kuidas on jõukus viimase sajandi jooksul jaotunud, näete, et umbes 64 protsenti rikkusest kuulub neljale protsendile ja 80 protsenti jõukusest 20 protsendile inimestest. Ning seda hoolimata tõsiasjast, et meil on „infoajastu“. Võib ju mõelda, et sada aastat tagasi oli ainult rikastel hea ligipääs informatsioonile, mistõttu on arusaadav, miks neile kuulus 80 protsenti jõukusest. Ent see jõukuse jaotumise statistika kehtib ka tänapäeval, demokratiseeritud informatsiooni ajastul, kus isegi kõige vaesematel inimestel on infole põhimõtteliselt sama ligipääs kui kõige jõukamatel.

      See näitab, et probleem, mis takistab 80 protsenti äriomanikest, pole mitte infopuudus, vaid hoopis inimloomus ja mõtteviis. Saja aastaga pole see kindlasti muutunud.

      Rikaste hästi hoitud saladus

      Minu tähelepanekud koostööst mitmesuguste ettevõtjatega üle maailma näitavad, et pööraselt edukaid ja rikkaid eristab raskustes ja pankrotis firmaomanikest üks konkreetne asi.

      Raskustes ettevõtete omanikud kulutavad aega, et säästa raha, aga edukad omanikud kulutavad raha, et säästa aega. Miks on oluline neil kahel asjal vahet teha? Sellepärast, et raha saab alati juurde teenida, aga aega juurde võita ei saa. Seega on oluline, et aega kulutataks just neile