Valda Raud. Üks elu. Ela Tomson

ja tõlkija. Eestindanud vene (Tšehhov, Gogol, Turgenev, Tolstoi, Gorki) ja inglise (Bradbury, Nabokov, H. G. Wells jt.) kirjandust.

56

Prisjaaga – Vene sõjaväes antav sõdurivanne, mis tuli ette lugeda lause lause haaval.

57

Luise Vaher (1912–1992), kirjanik. Viljeles külaeluainelisi romaane ja novelle. Võitis sageli nende eest auhindu.

58

Tiia Mölder oli Eesti Raadio kirjandussaadete toimetaja 1950.–1960. aastatel.

59

Anton Vaarandi (1901–1979), ajakirjanik, Nõukogude Eesti riigitegelane. Oli aastatel 1940– 1941 ajalehe Sirp ja Vasar toimetaja, 1941–1944 ajalehe Rahva Hääl toimetaja asetäitja, aastatel 1945–1949 erinevates Eesti NSV riigiametites, 1951–1960 ajakirja Looming vastutav sekretär, 1960– 1968 Loomingu toimetaja.

60

Mõeldud on Valda Raua tõlgitud Harper Lee romaani “Tappa laulurästast”, mille Eesti Raamat andis sarjas “XX sajandi raamat” välja 1964. aastal.

61

Rudolf Sirge (1904–1970), kirjanik ja ajakirjanik. 1932. aastal osales koos ajakirjanik Evald Tammlaanega Ahto Valteri jahi “Ahto” viiendal reisil üle Atlandi Ameerikasse (Sirge lahkus reisilt Kanaari saartel). Aastatel 1937–1940 oli EV Välisministeeriumi pressiteenistuses. 1946, 1951–1958 ja 1965–1968 töötas Loomingu toimetuses. Romaanid “Häbi südames” (1938, 1976), “Maa ja rahvas” (1956, 1976) jt.

62

Anu Rank-Soans (1941), keraamik ja disainer.

63

Ines Parker-Aru (1939), teatri- ja filminäitleja. On töötanud mitmes Eesti teatris, pikemalt Vanalinnastuudios (1980–1994).

64

Mikk Mikiver (1937–2006) lavastaja ja näitleja, Eesti teatri suurkujusid. Oli ka sõnakas avaliku elu tegelane. 1989–1994 Eesti Teatriliidu juhatuse esimees. Võitnud palju preemiaid nii oma lavastuste kui ka rollide eest.

65

Jaan Toomla (1929–2007), kirjastaja, toimetaja, bibliofiil. Oli 1964–1991 kirjastuse Eesti Raamat peatoimetaja asetäitja ja eesti kirjanduse toimetuse juhataja. 1992 sai temast toimetaja Eesti Rahvusraamatukogus, kus oli tegev Riigikogu teatmike koostaja ja toimetajana.

66

Friedrich Issak (1915–1991) abikaasa Ainoga. F. Issak oli sportlane (odaviskaja) ja ajakirjanik. Võitis mitmetel spordivõistlustel medaleid, sh. üliõpilaste maailmameistrivõistlustel 1937 kulla; NSV Liidu meistrivõistlustel 1943, 1944 ja 1947 kulla. Oli 1958–1978 ajakirja Kultuur ja Elu peatoimetaja.

67

Regina Guli (1936–2018), tekstiilikunstnik. Anu Raua kursusekaaslane ERKI-is, kursus lõpetas 1967. aastal. Regina oli abielus maalikunstnik Nikolai Guliga (1936–2008).

68

Berta Kuusberg (1921–1998), kirjanik Paul Kuusbergi (1916–2003) abikaasa. Berta Kuusberg on eestindanud mitmete vene kirjanike teoseid (Katajev, Gubarev, Kassil jt.).

69

Villem Alttoa (1898–1975), kirjandusteadlane ja õppejõud, oli aastatel 1945–1975 Tartu Ülikoolis väliskirjanduse õppejõud (a-st 1963 professor, 1961–1972 Lääne-Euroopa kirjanduse ja klassikalise filoloogia kateedri juhataja). Kirjandusteadlasena uuris eesti kirjandust ja rahvaluulet. Kirjutanud raamatud “August Kitzberg” (1961), “Eduard Vilde” (1965) jpt.

70

Arnold Green (1920–2011), Eesti NSV riigitegelane, Eesti olümpialiikumise taastaja ja Olümpiakomitee president 1989–1997.

71

Johannes Semper (1892–1970), kirjanik, esseist, tõlkija. Aastatel 1940–1951 Eesti NSV Ülemnõukogu saadik, 1946–1950 Eesti NSV Kirjanike Liidu esimees. Eesti NSV hümni sõnade autor (1944).

72

Einar Maasik (1929–2009), kirjanik, kelle loomingule oli omane rahvapärane keelekasutus. Töötanud ajakirja Looming toimetuses ja kirjastuses Eesti Raamat.

73

Käsil oli J. D. Salingeri novellikogu “Parim päev banaanikala püügiks” tõlkimine. Loomingu Raamatukogu 1966, nr. 3.

74

Johannes Greenberg (1887–1951), meisterliku värvitajuga maalikunstnik ja pedagoog. Õpetas ERKI-is 1940–1941 ja 1946–1951 (professor, 1947).

75

Hermann Tõnissoo (a-ni 1935 Tõnisson, 1890–1974), meremees, laevakapten. Oli 1945– 1956 Tallinna Merekooli õppejõud. Tema mälestusteraamat “Hermann Tõnissoo, laevakapten” (koost. Ants Pärna) ilmus kirjastuselt SE&JS 2006. aastal.

76

Vladimir Alumäe (1917–1979), viiulikunstnik ja pedagoog. Oli aastatel 1944–1948 ja 1964– 1970 Tallinna Riikliku Konservatooriumi (tänane Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia) rektor.

77

Lilian Semper (1933–2007), pianist ja muusikapedagoog, Aurora ja Johannes Semperi tütar. Oli aastast 1960 Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia õppejõud, professor; 1991–2000 klaveriosakonna juhataja.

78

Linda Rummo (1921–2015), näitleja. Aastatel 1950–1965 Draamateatris, 1965–1975 Noorsooteatris, 1976–1982 Endla teatris (seal ka näitejuht). Unustamatud rollid: Eliza Doolittle (“Mu veetlev leedi”), Eeva Marland (“Tabamata ime”), Ophelia (“Hamlet”), Stella Campbell (“Armas luiskaja”) jt. Lavastaja Adolf Šapiro on öelnud: “Just Linda Rummo kangelased, nende isiksus, tekitavad erilist pidulikku elevust. Isegi mitte nemad ise, vaid see isiklik mõte, mida näitleja on kätkenud oma kujudesse. Lühidalt – näitleja ise.”

79

Mõeldud on ilmselt Draamateatri näitlejat Laine Mesikäppa (1917–2012). Tema andekad ja isikupärased leelod ning helletused olid alates 1947. aastast Eesti laulu- ja tantsupidude traditsiooniline osa.

80

Linda Rummo mängis Marthat Edward Albee näidendi “Kes kardab Virginia Woolfi” lavastuses Pärnu Endla teatris. Lavastas Adolf Šapiro. 1977.