Kogemata sinu. Susan Mallery

>

      Originaali tiitel:

      Susan Mallery

      Accidentally Yours

      2008

      Kõik selle raamatu kopeerimise ja igal moel levitamise õigused kuuluvad Harlequin Books S.A.-le. See raamat on välja antud kokkuleppel Harlequin Books S.A.-ga.

      Kaanekujundus koos fotodega pärineb Harlequin Books S.A.-lt ja kõik selle levitamise õigused on seadusega kaitstud.

      See teos on väljamõeldis. Selles esinevad nimed, tegelaskujud, paigad ja sündmused on kas autori kujutluse vili või väljamõeldis. Mis tahes sarnasus tegelike elus või surnud isikute, äriettevõtete, sündmuste või paikadega on täiesti juhuslik.

      Toimetanud Virve Pillau

      © 2008 by Susan Macias Redmond

      Trükiväljaanne © 2009 Kirjastus ERSEN

      Elektrooniline väljaanne (PDF) © 2009 Kirjastus ERSEN

      Elektrooniline väljaanne (ePub) © 2020 Kirjastus ERSEN

      Sellel raamatul olevad kaubamärgid kuuluvad firmale Harlequin Enterprises Limited või selle tütarfirmadele ja teised firmad kasutavad neid litsentsi alusel.

      Raamatu nr 10168

      ISBN (PDF) 978-9949-456-61-1

      ISBN (ePub) 978-9949-84-748-8

       Kirjastuse ERSEN kõiki e-raamatuid võite osta interneti-poest aadressil www.ersen.ee

      Armas lugeja,

      avaldan sulle ühe saladuse. Kirjutamine on nõiduslik.

      Tean-tean. Kui oled kunagi üritanud kirjutada kell neli hommikul referaati, mille esitamise tähtaeg on kella kaheksases loengus, siis pead seda sulaselgeks piinaks. Kuid romaani kirjutamine on imeline.

      Osa raamatu ideid sünnib ümbritsevatest asjaoludest, osa areneb tegelaskujude kaupa, ent osa on tõelised kingitused. Need ilmuvad valmiskujul kirjaniku ajju (mis on hirmuäratav paik ükskõik millele, rääkimata hiilgavatest mõtetest).

      Sama lugu oli romaaniga „Kogemata sinu”. Tegelesin parajasti oma asjadega, nosisin kiirtoitu, sest abikaasa oli linnas asju ajamas, ja juurdlesin, missugust naistefilmi vaadata, kui mulle turgatas pähe mõte. Mis oleks, kui üks ema sooviks nii meeleheitlikult oma last päästa, et hakkab superkangelast mängima, sest siis usuks poeg, et temagi kehas on superkangelase geenid? Geenid, mis ta päästaksid.

      Panin taldriku ja kahvli käest ning haarasin kirjaploki. Tol hetkel ei saanud ma oma ideest õieti sotti. Libakangelased? Lapsed? Mis asja? Kuid mõtteid hakkas üksteise järel kogunema. Niisugune ema oleks nõus tegema kõike ja riskima ükskõik millega. Ta on tark, otsusekindel, hirmunud, naljakas ja valmis õlekõrrest haarama. Ta vajab korralikku meest, kuid mina nägin vaimusilmas kedagi teistsugust. See mees oli raske iseloomuga, põikpäine ja teeskles hoolimatust, sest oli ükskord hoolinud nii palju, et see oli ta peaaegu hävitanud.

      Jätkasin muudkui kirjutamist. Südaöö paiku oli mul selle raamatu kondikava valmis. See ajas mind naerma ja nutma ning äratas minus usku. Loodetavasti suudad sinagi uskuda.

      Susan Mallery

      Armastusega... Jake’ile.

      1. peatükk

      „Kulla tüdruk, see töö ei sobi sulle,“ ütles Lance keelt laksutades ja ulatas naisele kolm salvrätti.

      „Nagu ma ei teaks,“ pomises Kerri Sullivan. Kõik kohad olid vettinud ja suurem osa vedelikust oli pärit ülikalli kaheksateistkümne aasta vanuse viski pudelist.

      Väiksel kandikul kolme joogiga tasakaalu hoidmine peaks olema lihtne, kinnitas ta endale, tõmbas sügavalt hinge ja tõstis ettevaatlikult kandikut. Nipp oli selles, et ta ei tohtinud sellele mõelda. Või pidi lihtsalt osavam olema, nentis ta mõttes, kui kandik viltu vajus.

      Tal oli juba kolmas lõunane vahetus Grillis – Seattle’i ärirajooni rikaste lõuna- ja õhtusöögipaigas. Restorani sisustus oli lihtne, kuid elegantne ja söök korralik. Edukad juhtivtöötajad armastasid Grillis koos äripartnerite või tähtsate klientidega einestamas käia.

      Kerri oli eelmisel päeval toimunud äparduse pärast niigi katseajal. Äpardus oli hõlmanud krabikooke, möödapääsu sulgenud suurt nahkkäekotti ja õlikastet, mis maandus otsejoones kellegi siidjakile.

      „Vähemalt oskan ma soenguid teha,“ tuletas ta endale meelde, kui joogid lauda viis ja meeste tellimused vastu võttis. Andke talle fooliumi ja valgendit ning ta võib igaühele filmistaari välimuse anda. Ent toidu serveerimine oli tema jaoks ületamatult raske.

      Grilli tööle pääsemiseks oli ta eelnevate töökogemuste kohta luisanud. Säravad soovituskirjad olid tema enda koduarvutist välja prinditud.

      Kelner Lance oli tema valskusega algusest peale kursis ja juba kolmel korral tema naha päästnud. Kerri eesmärk oli pidada vastu niikaua, kuni Nathan King välja ilmub ja oma tavapärasesse lauda istub. Pärast seda võis ta lahkuda omal soovil, mitte vallandamise tõttu. Sellepärast ta õieti siin oligi – kohtumaks härra Kingiga, et veenda teda end aitama.

      Tal oli kõne valmis mõeldud. Ja mis veelgi tähtsam, tal oli kaasas DVD Discovery tervisekanali saatega, mida kavatses mehele näidata. Väike kaasaskantav DVD-mängija oli tal püksi torgatud ja pungitas valge põlle all veidralt.

      Kerri kiikas juba vähemalt neljasajandat korda nurgalaua poole, mis oli nördimapanevalt tühi. Ent seekord märkas ta tegutsemist. Laual olid värsked lilled, veinikaart ja leivakorv.

      Ta sööstis Lance’i otsima.

      „Tema laud on valmis,“ vadistas ta pikale modelli mõõtu semule, kui oli tolle nurka tõmmanud. „See tähendab, et ta on siin, eks?“

      Lance ohkas raskelt. Ta oli nii kena, et võinuks vabalt reklaamtahvlil ilutseda, ja nii tore, et Kerri ihkas koos temaga õhtust süüa. Muidugi üksnes seltsi pärast, sest Lance ei vaadanud naisi ja Kerri polnud suhte loomisest huvitatud.

      „Ta on siin,“ kinnitas mees. „Sa ikka tead, et sind vallandatakse, eks?“

      „Mulle sobib. Vähemalt on meil plaan olemas. Võtan joogitellimuse vastu ja näitan Nathan Kingile DVD-d. Laskume vestlusse, ta on väga meeldiv, nõustub minuga ja kõik laabub. Aga kui midagi läheb nihu...“ Kerri pööras pilgu taevasse ja palvetas mõttes, et midagi nihu ei läheks... seda ei tohtinud juhtuda. Varuplaani tal polnud.

      Ta hingas sügavalt sisse. „Kui midagi läheb nihu, siis jooksed minu juurde ja röögatad, et ma sinu laua juurest kaoksin. Seejärel kurdad valjuhäälselt juhatajale, et näppasin sult kliendid. Mina lipsan tekkinud segaduse ajal minema.“

      „Koos DVD-mängijaga.“

      „Just.“ Kerri pidi seadme hiljem tagastama. See oli kallis ja tal olid näpud põhjas nagu alati.

      „See plaan ei lähe läbi,“ hoiatas Lance.

      „Peab minema. Teen nii, et läheks.“ Naine kavatses selle eest isiklikult hoolitseda. Ta oli valmis tahtejõu abil kas või mägesid liigutama.

      Ta kiikas laua suunas ja nägi nelja meest istet võtmas. Interneti-päringu põhjal tundis ta Nathan Kingi hõlpsasti ära. Pikk, tumedapäine ja rikas, mõtles ta mornilt. Hea kombinatsioon, tänu millele mees oli igas vanuses naiste seas ääretult populaarne. Ainult et Kerri tagamõte polnud nii lihtne.

      Ta lasi meestel end sisse seada ja isekeskis lobisema hakata, enne kui söandas ligi astuda. Tema peas sähvisid juhuslikud faktid. Kolmekümne kaheksa aastane Nathan King. Sirgunud töölisklassiperes ja teeninud varanduse raskel moel. Lahutatud. Nii jäise mainega, et külmutas kõik konkurendid.

      Lisaks sellele oli Nathan Kingi poeg surnud kuus aastat tagasi Gilliari tõppe. Just sellepärast oligi Kerri ta kõigi maailma miljardäride hulgast välja valinud.

      „Härrased,“ alustas ta laua