Lõhenenud inimkond. Sari "Sündmuste horisont". John Scalzi

Liit on ellu jäänud ja edenenud, sest oleme tasuta kasutanud Maa inimeste ülejääki. Seda ülejääki enam ei ole. Ja meil ei ole aega välja mõelda, kuidas kolooniate baasil seda ressurssi asendada.”

      „Nii et kui halb siis olukord on?” kuulis Rigney end küsimas. Ta oli siiralt üllatunud oma häält kuuldes.

      Egan heitis talle ühe pilgu ja pööras tähelepanu taas oma auditooriumile. „Kui kõik jätkub samasuguses tempos, siis arvestades Kolooniate Kaitseväe seniseid kogemusi, pole meil kolme aasta pärast enam piisavalt sõdureid, et kaitsta kolooniaid genotsiidiga lõppevate teiste rasside röövrünnakute eest. Sellest alates peab Kolooniate Liit kui poliitiline üksus kõige paremal juhul vastu viis kuni kaheksa aastat. Ilma Kolooniate Liidu kaitsestruktuurideta rünnatakse kõiki inimeste planeete ja need hävitatakse kahekümne aasta jooksul. Seega kokkuvõttes, daamid ja härrad, on meil antud hetkest kõige rohkem kolmkümmend aastat inimkonna väljasuremiseni.”

      Ruum oli haudvaikne.

      „Ma ei räägi seda teile mitte selleks, et te tormaksite koju oma lapsi kallistama,” jätkas Egan. „Ma räägin seda teile sellepärast, et kakssada aastat on Riigidepartemang olnud Kolooniate Liidu pimesool. Igaks juhuks tehtud täiendus Kolooniate Liidu agressiivse kaitse- ja laienemisstrateegia taustal.” Ta vaatas DiNovo poole. „Kena sinekuur, kuhu toppida kõik keskpärasused, et neil oleks vähe võimalust mingit reaalset kahju teha. Noh, nüüd see kõik muutub. Kolooniate Liit ei saa endale enam lubada senist elustiili. Meil ei ole ressursse ja meil ei ole inimesi. Nii et sellest hetkest on Riigidepartemangul kaks ülesannet. Üks: Maa võrrandisse tagasi tuua, et nii meie kui nemad ellu jääksime. Kaks: kui vähegi võimalik, vältida konfikti Konklaavi ja sellega seotud võõrrassidega. Diplomaatia on selleks parim viis.

      See tähendab, daamid ja härrad, et Kolooniate Liidu Riigidepartemangu on päriselt vaja. Ja seega, sõbrad, tuleb teil elu eest tööle hakata.”

      *

      „Kas sa alati tümitad kellegi nii jõhkralt läbi nagu selle DiNovo?” küsis Rigney. Seitsmes saal oli nüüd tühi, diplomaadid olid omavahel pominal märkusi vahetades oma teed läinud. Nemad Eganiga seisid uuesti väljalülitatud ekraani juures.

      „Tavaliselt,” ütles Egan. „DiNovo tegi mulle tegelikult teene. Sest igaühe kohta, kes on piisavalt loll, et suu lahti teha, on umbes viiskümmend, kes enda mulgu kinni hoiavad ja lihtsalt ignoreerivad seda, mida ma neile räägin. Nüüd jõudis see neile kõigile pärale. Sellel meetodil saan ma palju suuremat osa ennast kuulama panna.”

      „Arvad päriselt, et nad on kõik keskpärasused?”

      „Mitte kõik. Enamik. Ja kindlasti kõik need, kelle pärast ma pean niimoodi tegema.” Egan viipas tühjale saalile. „See seltskond on mutrikesed. Nad tegelevad siin igapäevase paberitööga. Kui nad seda vähegi paremini teeksid, oleksid nad kusagil mujal, kaugemal universumis. Seal on A-meeskonnad. Põrgu, seal on ka B-meeskonnad. Need siin on C-st K-ni.”

      „Siis sulle ei meeldi kuulda, et üks su A-meeskondadest on kadunud,” ütles Rigney.

      Egan kortsutas kulme. „Milline?”

      „Saadik Bairi meeskond,” ütles Rigney. „Pean lisama, et koos ühe meie fregati, „Polkiga”.”

      Egan oli hetke vait uudiseid seedides. „Millal see juhtus?” küsis ta lõpuks.

      „Kahe päeva eest oleks pidanud hüppedroon „Polkilt” tagasi olema,” ütles Rigney.

      „Ja sa räägid mulle seda alles nüüd?”

      „Ma oleksin sulle varem öelnud, aga sa tahtsid, et ma jälgiksin, kuidas sa lapsi hirmutad. Ja kaks päeva on standardne aeg, mil me drooni ootame, enne kui häiret tõstame. Eriti sellistel missioonidel, mis peaksid olema salajased. Ma tulin sind otsima kohe, kui täitus kaks päeva haudvaikust.”

      „Päästeoperatsioon leidis midagi?”

      „Ei mingit päästeoperatsiooni,” ütles Rigney ja jätkas, kui Egan talle teravalt otsa vaatas: „Meil oli juba piisavalt tegemist, et saata missioonile sõjalaev, fegatt. Kõik saavutatu lendab tuulde, kui utchelased avastavad kohale jõudes, et seal on hunnik meie sõjalaevu ja diplomaate ei olegi.”

      „Aga luuredroonid?”

      „Muidugi. Droonid just saabusid, nii et andmed on esialgsed, aga need ei leidnud midagi.”

      „Saatsid sa ikka droonid õigesse süsteemi?” küsis Egan.

      „Jäta, Liz.”

      „Ei tee paha küsida.”

      „Me saatsime droonid õigesse süsteemi,” ütles Rigney. „Me saatsime „Polki” õigesse süsteemi. Kohtumine utchelastega pidi toimuma Danavari süsteemis.”

      Egan noogutas. „Süsteem, kus pole midagi peale gaasihiidude ja õhuta kuude. Kellelgi ei tule pähe sind sealt otsida. Ideaalne salajasteks läbirääkimisteks.”

      „Ilmselt mitte nii salajasteks,” ütles Rigney.

      „Arvad, et „Polkil” läks halvasti?”

      „Meil ei ole seni ette tulnud fregattide juhuslikku aurustumist. Aga mis iganes või kes iganes seda tegi, ei ole enam Danavaris. Seal pole midagi peale planeetide, kuude ja suure kollase tähe.”

      „Kas me Utchele oleme sellest rääkinud?” küsis Egan.

      „Me ei ole sellest kellelegi rääkinud. Väljaspool peastaapi oled sa esimene, kes teab. Me pole veel isegi su bossile öelnud, et ta meeskond on kadunud. Me arvasime, et laseme sul seda teha.”

      „Tänan,” sõnas Egan närviliselt. „Aga selle aja peale on utchelased kindlasti märganud, et seal pole kedagi nendega läbi rääkimas.”

      „„Polk” saabus kolm päeva varem,” ütles Rigney.

      „Miks?”

      „Näiliselt selleks, et anda Bairi meeskonnale aega Fööniksi jaamast eemal rahulikult kohtumist ette valmistada.”

      „Ja tegelikult?” küsis Egan.

      „Tegelikult selleks, et anda sõjaväele aega ette valmistada võimalus viivitamatult taanduda, kui selleks peaks vajadus tekkima.”

      „Tundub drastiline.”

      „Luba meelde tuletada, et viiest sõjalisest kokkupõrkest utchelastega kolmel on nad meil perse kuumaks kütnud,” lausus Rigney. „See, et nad tulid meile liitu pakkuma, ei muuda neid veel usaldusväärseteks.”

      „Ja kas on sinu arvates võimalik, et Utche mõistab, kui palju Kolooniate Liit neid usaldab?”

      „Muidugi nad mõistavad. Osaliselt seetõttu, et andsime neile teada, et saabume varakult. Su ülemus mõtles katteloo välja, aga ma ei usu, et utchelased on lollid. See, et nad meile taktikalise eelise andsid, näitab meile, kui väga nad seda liitu tahavad.”

      „Olete kaalunud võimalust, et utchelased „Polki” tükkideks lasid?” küsis Egan.

      „Loomulikult. Aga kuigi nemad on meiega sama avameelsed kui meie nendega, on meil lisaks spioonid. Me oleksime sellest teada saanud. Nende tegutsemises ei vihja miski millelegi ebatavalisele. Nende diplomaatiline esindus on laeval nimega „Kaligm” ja see on päeva kaugusel hüppedistantsist.”

      Egan ei öelnud selle peale midagi, pöördus vaid ja pani ekraani uuesti tööle, manades sellele Fööniksi jaama, tükike planeedist tagaplaanil. Jaamast natuke eemal oli ümberringi hulk sõja- ja kaubalaevu; nende nimed hõljusid ekraanil siltidena nende kõrval. Kujutis tõmbas kokku ja nii Fööniksi jaam kui Fööniks ise koos kõigi Kolooniate Liidu keskusse tulevate ja sealt lahkuvate laevadega muutus täpikeseks. Sedamööda, kuidas pilt kokku tõmbus, ilmus sellele punktidena tosinaid laevu, mis liikusid eemale, et jõuda hüppeks piisavalt tasasesse aegruumi. Egan