Kaarma Karu ja teised loomad. Arno Kuusk

Pakkima peate ise, see pole suur töö.”

      Jänes lahkus Saksa poest käppi hõõrudes. Seda küll ainult mõttes, sest käpad olid kinni punnis kottidega.

      Tegijal juhtub ehk raskustega rinnutsi porgandite poole

      Kui Jänes põllule jõudis, ootas Mäger teda halva uudisega, et nad on oma peenardega jõudnud kuklaste pesani, mis algul põllu ääres välja ei paistnud. Aga ta olevat nendega rääkinud ja nood olid teatanud, et oleme nende kiirtrassi pesast pärnapuuni ära tallanud. Mäger oli küsinud, et mida me nüüd tegema peaksime, kas hangime neile pärnaõienektarit? Kuklased olid arutanud ja öelnud, et muud pole vaja, kui et jätku neile sügisel viis porgandit pesa kõrvale.

      Hunt, kes oli vahepeal mehe moodi tööd teinud, tuli ja ütles, et Mutt oli august hüüdnud, et tal on tähtis teade ja ootab maa all mutikäigus.

      Jänes läks ja surus oma kõrva mutiauku. Mutt sosistas talle kõrva, et ta leidis maa alt poti, milles on palju sädelevaid vidinaid sees. Et mis ta peaks tegema ja kas see on ohtlik? Jänes vahetas kõrva ninaotsaga, mille ta auku pigistas ja ütles, et pole vaja midagi teha. Ainult märkigu koht hästi ära. Sügisel, kui saak on koristatud, kutsume muinsuskaitse. Muidu tallavad põllu ära.

      Teistele teatas Jänes, et järgmisel aastal võibolla künname põldu juba traktoriga. Ta teadis, et muinasaarde leidjad saavad priske preemia.

      Tema ülendatud meeleolu pühiti Hundi poolt kostnud raksatusega, millega labidavars teavitas oma allaandmisest. Too oli kasutanud labidat, kivi maast välja keeramisel, kangi asemel. Jänes tegi Hundile ajuloputuse ja saatis ta Kuuse talu peremehe käest küsima, kas too ei laenaks labidat või labidavart, kui juhtub olema. Jänes käskis Hundil öelda, et tagasi viime kohe, kui saame. Või siis porgandeid sügisel.

      Hunt läks traavides, kuid tuli varsti sama targalt tagasi ning teatas: „Peremees soovitas, seejuures täie lugupidamisega, labidavars ise teha, kui meil kerves on, sest õige töömees oma riista teiste kätte ei anna mette.”

      Õnneks oli Mäger kirvega saabunud ja kohe hakkasid laastud Hundi ümber lendama.

      Tööd tehes aeg lendab ja iseendale töötades lendab ta topelt. Nii saabus kiiresti õhtu ja päikselatern koristas taevast oma viimasedki riismed. Teda jäi mõneks ajaks meenutama vaid roosakasoranž kuma Kuuse talu männimetsa taga.

      Jänes ja tema töökas seltskond puhkasid oma kodudes mõnusasti välja päevast rahmeldamist ja nägid und kordaläinud päevast. Ainult Jäneseninaots tõmbles vahetevahel imelikult. Kas tõesti viirastusid talle intressid, laenud,maksuamet, kontrollijad, tähtajad, tööõnnetused, suvepõuad, vargad ja muud hädad, mis vaba ettevõtjat igal sammul varitsevad.

      Loodame üheskoos siiski, et see on põhjustatud magusa, endakasvatatud porgandi erakordsest maitsest, mis tal juba suus keerles.

Uduvere, 2011

      KOOLITUS

Kährikul on omad arusaamad raha hankimisest ja inimeseks saamisest. Jänes vaatab ja imestab, et kas tõesti nii see käibki?

      Jänes kohtab kraaviserval Kährikut.

      Kährik: „Kuhu põrutad?”

      Jänes: „Ah, ma niisama!”

      Kährik: „Paneme linna! Ma teen välja!”

      Panevad.

      Jänes pole varem linnas käinud.

      Kõik hirmus põnev.

      Ja mis kõik müüa.

      Osta tahaks, aga raha pole!

      Kährik: „Pole probleem, kohe hangime!”

      Lähevad poodi.

      Kährik müüjale: „Raha siia ja pudel veini! Mul mehed väljas ootavad!”

      Müüja: „Tohoh, mis nali see on? Kaduge enne, kui ma teile…!”

      Kährik: „Olgu, saadan mehed peale!”

      Kaovad.

      Poe ees kaks politseinikku, relvad vööl.

      Kährik suundub nende juurde: „Isa andis viiekümnese, saatis poodi veini tooma. Poes võeti raha ja kästi kaduda!”

      Politseinikud suunduvad poodi: „Noh, kuhu see raha jäi?”

      Müüja topib värisevate kätega kilekotti raha.

      Politseinik: „No vaata sa mul, kui sa siin veel, siis…!”

      Lähevad välja, annavad koti Kährikule.

      See: „Aga vein?”

      Politseinikud poodi: „Aga vein?”

      Müüja kobab selja tagant riiulilt pudeli veini.

      Politseinikud väljuvad.

      Kährik ja Jänes kadunud.

      Politseinikud löövad käega ja uudistavad veini: „Ohoo, sellist pole näinudki! Proovime?”

      Proovivad.

      Kährik teeb neist nurga tagant pilti: „Kui jamaks läheb, toome pildi välja!”

      Seepeale jagab ta raha pooleks ja utsitab Jänest: „Vaat, kui tahad inimeseks saada, pead õppima raha tegema!”

Uduvere, 2011

      PIDU METSAS

Pidutsemiseks leiab alati põhjuse

      Jänes on jalutuskäigul oma haldusalal.

      Äkki kuuleb puude ja põõsaste tagant üha valjenevat melu.

      Jänes hüpleb lähemale.

      Hundi jauramist terve laas täis. Sekka Rebase kilkamist.

      Jänes läheneb ettevaatlikult ja õige suure kaarega.

      Lärm on muutunud üsna mehiseks.

      Jänese rinnakeses võitlevad uudishimu ja hirm.

      Uudishimu võidab.

      Ta ligineb ettevaatlikult, jäädes siiski ohutus kauguses seisma.

      Ja mida ta näeb: Hunt ja Rebane istuvad kaelakuti koos kännu ääres ja möirgavad laulda. Kännul õllepurgid, paar pooleldinäritud voblat. Tühi veinipudel vedeleb maas.

      „Hei, poisid, auuu! Mis pidu siin peetakse?” püüab Jänes üle lärmi karjuda.

      „Kas oli palgapäev, või õnnestus kellelgi kusagilt terve nahaga pääseda?”

      Hunt püüab tähelepanu Jänesele koondada, mis ka suurivaevu korda läheb.„Näe, Reps, Jänkud isiklikult, hõk, on saabunud. Tulge kampa, ärge kartke, siin juua ja ruumi kõigile. Tulge tehke, hõk, oma musid mesiseks,” ja sirutab Jänese poole õllepurgi. „Saate ka pisut mehisemaks!”

      Jänes võtab purgi ja teeskleb rüüpamist.

      Hunt seletab: „Vot meie tähistame, ökk, siin Ük… Üksteise Abistamise MTÜ asutamist. Abi on kogu aeg kõvasti vaja! Te, Jänkud, olete just õigel ajal õiges kohas. Arutasimegi siin, et kes, hõk, võiksid järgmised ühingu liikmed olla. Ah, et teid polegi kaks? Tont võtaks, näe kuda õhtuvalgus silmi petab! Vot, seda me tähistamegi ja otsustasime esimese asjana teineteist janu kustutamisel aidata! Istu aga siia, tähistame sinu ühingusse vastuvõtmist ka!”

      „Ja-jah,” kogeleb Jänku, „aga siiamaani olen ma ikka ise hakkama saand!”

      „Kuule nüüd juttu, kudamoodi ise? Keegi ei saa ilma abita hakkama! Proosit!” Joob. Pühib vurrusid ja jätkab: ”Tänu kelle abile on sul sihukesed kiired koivad?

      Kes on need, kes on vaeva näinud su metsa mööda jooksutamisega! Kas pahad vaimud või?”

      „Eks nad ole pahad jah,” ütleb