Parvlaev Estonia. Rootsi riigi hukk. Stefan Torssell

võtate meresõiduohutuse eksperdiks inimese, kes ei ole kunagi merd sõitnud ega tea laevandusest mitte midagi, kuidas te toimite siis, kui on vaja laevandusametit kontrollida?” küsisin ma.

      „Laevandusamet kontrollib ennast ise,” kõlas vastus.

      Mõttesse vajunult kõndisin keskvaksali poole. Pilt, mille olin saanud, oli lõhestunud. Sellised laevakompaniid nagu Silja Line ilmutasid siirast huvi parandada oma ohutustööd. Kuid turule oli ilmunud hulk uusi tegijaid, kes tahtsid muuta laevandust ja teha seda kasumlikumaks. Poliitiline süsteem ei olnud võimeline juhtima.

      Sõitsin rongiga Uppsalasse ametiasjus, mida ma enam ei mäleta. Rongis kohtasin Thomas Korsfeldti, oma vana tuttavat Uppsala-päevilt. Ta oli nüüd keskerakonna riigikantselei juht. Kasutasin juhust ja jutustasin talle, mis on laevandust ees ootamas.

      Thomas Korsfeldt, kes tundis meresõiduohutust samal tasemel nagu kommunikatsiooniministeeriumi meresõiduohutuse ekspert, ei osanud midagi öelda. Valimisteni oli jäänud umbes aasta ja nii nagu paljud teisedki, teadis ta, et Rootsi valitsusasutused annavad elatist paljudele, kelle erialased võimed on puudulikud. Ta ei saanud mitte midagi parata, kuid loomulikult pidas ta meresõiduohutust tähtsaks. Ta nägi välja nagu seebimulle puhuv poisike, aga mida ta oleks pidanud ütlema?

      Ka mina tundsin, nagu puhuksin seebimulle. Mu sõnades oli palju tühjust. Sel ajal ei teadnud ma, kui hullud olid laevandusameti lood. Ma ei olnud märganud, et Nordström & Thulin oli Läänemere turul läbi löönud. Ma ei teadnud, et murelikke oli teisigi peale minu. Ainsad pidepunktid olid mu enda tähelepanekud.

      Kui vestled riigikantselei juhiga, tuleb olla konkreetne ega tohi viriseda. Püüdsin selgitada.

      „Asi on uues kultuuris, mis on viimastel aastatel Rootsis kõikjale tunginud,” rääkisin. „Ma ei tea, mis mu ümber toimub, aga ma saan aru, et siin on midagi korrast ära. Varem peeti meresõiduohutust enesestmõistetavaks, umbes samamoodi nagu hoiti jõmpsikatel silma peal, et nad oma kolmerattalisel tänavale ei satuks. Praegu paistab olevat sedamoodi, nagu pakuks huvi ainult see, et lapsehoidjaid oleks vähem ja et neile tuleks maksta oluliselt vähem palka lootuses, et küll kõik muu iseenesest korras püsib.”

      „Meresõiduohutus on tähtis,” kordas Thomas Korsfeldt.

      Thomas Korsfeldtil oli hea ametniku nimbus. Tal oli tõeline keskerakondlik taust: ta oli Põhja-Smålandi talupidaja poeg, lisaks avatud meele ja rahuliku huumoriga. Enne riigikantseleisse sattumist oli ta olnud ajaloo doktoriõppes, et väitekirja kaitsta. Kuid karjäär tuli vahele. Tema heatahtlik korrutamine, et meresõiduohutus on tähtis, ärritas mind.

      „Asi ei ole ainult meresõiduohutuses. See on poliitiline signaal. See puudutab ametiasutuste ja meeskondade pädevust. Kõik on omavahel seotud. Praegu aga ei toimi mitte miski. Kui otsekohe midagi ette ei võeta, võib Rootsi vetes varsti juhtuda suur reisilaevaõnnetus,” ütlesin pisut teraval toonil.

      Meie tutvuse aastatel olime paljusid teemasid arutanud. See oli esimene kord, kui teineteisest mööda rääkisime. Rong jõudis Uppsalasse ja me läksime käepigistusega lahku.

•

      Nädal hiljem pani Taani laevakompanii Oslo–Kopenhaageni liinile käima reisiparvlaeva Scandinavian Star. Laev sõitis Bahama lipu all ja esimene reis pidi algama Oslost 6. aprillil 1990. Kapten oli paar päeva varem avaldanud soovi korraldada kogemusteta ja treenimata meeskonnale kombineeritud pääste- ja tuletõrjeõppuse. See oli Taani laevakompanii arvates ajaraiskamine ja kapten vallandati. Uueks kapteniks sai Hugo Larsen.

      1

      Joint Accident Investigation Commission of Estonia, Finland and Sweden (JAIC).

      2

      Joint Accident Investigation Commission of Estonia, Finland and Sweden (JAIC).

      3

      Kõik väited on raamatus edaspidi tõestatud.

      4

      Lundberg, Lars „Bilder av Bildt”, lk 50.

      5

      Rootsi valitsuse seaduseelnõu 1991/92:38.

      6

      „Slaget om opinionen”, välja andnud Rootsi Meremeeste Liit. Ilmumisaasta puudub, tõenäoliselt 1992/1993.

      7

      „Kalendarium”, 28. september 1994.

      8

      Carlqvist, Knut, „Tysta leken”, lk 172 (intervjuu Olof Ehrenkronaga).

      9

      Ministeeriuminõuniku Jonas Hafströmi märkmed.

      10

      „Walleniusrederierna 1934–1984”, lk 65 jj.

      11

      Tääviport ja vööriport on üks ja sama. Kaks küljelt suletavat porti. Vöörivisiir langetatakse alla.

      12

      Hjertstedti kirjad 27.11.1974 reg nr (31.12-861), 28/11 – 74,1976-0608.

      13

      Laevandusstatistika keskbüroo.

      14

      Aruanne ro-ro-parvlaeva Zenobia hukkumise kohta Larnaca reidil, Küpros, 7. juuni 1980, laevandusameti juurdluskomisjon.

      15

      Vabastus, väljastatud 26. märtsil 1981, viitenumber 31.12-2192/81.

      16

      www. faktaomfartyg.se/norsky_1977.htm.

      17

      Määrus (1988:14), laevandusameti tegevusjuhend.

      18

      Laevade ohutuse seadus 1988:49.

      19

      Seadus laevade ohutusest (1965:719).

1

Joint Accident Investigation Commission of Estonia, Finland and Sweden (JAIC).

2

Joint Accident Investigation Commission of Estonia, Finland and Sweden (JAIC).

3

Kõik väited on raamatus edaspidi tõestatud.

4

Lundberg, Lars „Bilder av Bildt”,