Milana. Eesti modelli päevik. A. A.

argipäev. Massimo, itaallasest autojuht, võtab mu koti ja juhatab mu autosse. Me ei vii isegi asju korterisse ära, sest peame täna jõudma veel kolmele go-see’le.

      Järgmisel hommikul kell kuus on äratus. Kaua magamine on algajatele. Söön autos ühe võileiva ja joon Starbucksi termosest kohvi, mille olen kiiruga kaasa valanud. Termos saigi ostetud erijuhtudeks ja erijuhud korduvad üllatavalt sageli, mis on muidugi iseenesest hea, sest see tähendab casting’uid – ja tänasel juhul tähendab see lausa tööd. Päevitusriiete kataloog ehk 900 dollarit ja 30 minutit pildistamist mõnel hommikul järjest. 30 minutit, sest me pildistame rannas ja just päikesetõusul ja loojangul on need maagilised 30 minutit, kui päike on piisavalt sume, et heita sobiva nurga alt sobivaid varjusid. Pildistame enamjaolt hommikuti, sest õhtust pildistamist võib nimetada pigem päikese tagaajamiseks: päike loojub kiiresti ja sa pead kogu oma fotovarustuse, paneelide, sirmide ja muuga jooksma varju järel. Kõik seadistatud, modell paigas, üks-kaks-kolm ja sprint. Pildistada võib ka päeval, aga minu kui modelli jaoks on see tappev: ilusatele fotodele ma väga ei panustaks. Vähe sellest, et päike paistab silma: päikest suunatakse sulle spetsiaalse paneeliga veel juurdegi, et luua fotograafi jaoks meeldivad varjud. Hoiad silmi kinni, avad paariks sekundiks, pildistatakse.

      Emina magab mu õlal. Ta ei meeldi mulle ja ma kahtlustan, et temagi ei astuks minu fänniklubisse. Ta on pirtsakas, tujukas, emotsionaalne ja vaieldamatult kaunis tšehhi blondiin siniste silmade ja Angelina Jolie huultega. Ma tahaks endale sellist koduloomaks. Mul on külm ja ma proovin Eminat äratamata endale kampsunit ümber keerata. Nii see käibki, päevitusriided talvel ja kasukad suvel. Hetkel eelistaksin kasukaid suvel. Minu taluvuspiir on umbes +15 ja +25 kraadi vahel: üle selle on kõik liiga soe ja alla selle liiga külm. Isegi Itaalia talv on minu jaoks liiga külm. Ja praegu, novembris, on talv ja on liiga külm.